EKP 2024. aasta finantsaruanne

20. veebruar 2025

• EKP 2024. aasta kahjum oli 7,9 miljardit eurot (2023. aastal 1,3 miljardit eurot).
• Kahjum tasaarveldatakse tulevikus saadava kasumiga.

Euroopa Keskpanga (EKP) 2024. aasta finantsaruanne kajastab 7944 miljoni euro suurust kahjumit, mis on võrreldav 2023. aasta 7886 miljoni euro suuruse kahjumiga enne ülekannet riskide katteks mõeldud eraldisest. Kui 2023. aastal vähendas finantsriskide katteks tehtud 6620 miljoni euro suuruse eraldise täielik vabastamine kõnealuse aasta kahjumi 1266 miljoni euroni, siis 2024. aastal ei olnud võimalik kahjumit riskieraldisest katta, kuna selle saldo oli null. 2024. aasta kahjum (nagu ka eelnenud aasta kahjum) jääb EKP bilanssi ja see kaetakse tulevase kasumi arvelt. Kahjumi tõttu ei toimu 2024. aastal kasumijaotust euroala riikide keskpankadele.

Kahjum tekkis pärast mitme aasta jooksul märkimisväärse kasumi teenimist ja tuleneb eurosüsteemi võetud poliitikameetmetest, mis olid vajalikud, et täita tema esmane ülesanne säilitada hinnastabiilsus. Nendest põhimõtetest tulenevalt pidi EKP suurendama oma bilanssi, ostes peamiselt fikseeritud intressimäära ja pika tähtajaga finantsvarasid. Samal ajal kasvas vastavalt ka kohustuste maht, millelt EKP maksab muutuva intressimääraga intressi. EKP baasintressimäärade tõus 2022. ja 2023. aastal, mille eesmärk oli võidelda kiire inflatsiooniga euroalal, suurendas kohe nende kohustustega seotud intressikulusid, samal ajal kui EKP varadelt, eelkõige varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud väärtpaberitelt saadud intressitulu ei suurenenud samas ulatuses.

Ka järgmistel aastatel võib EKP jätkuvalt kahjumit kanda. Sel juhul on see tõenäoliselt väiksem kui 2023. ja 2024. aastal. Seejärel peaks EKP hakkama taas kasumit teenima. Mis tahes kahjumist olenemata saab EKP siiski tõhusalt toimida ja täita oma peamist ülesannet säilitada hinnastabiilsus. EKP finantstugevus väljendub tema kapitalis ja märkimisväärsetes ümberhindluskontodes, mis 2024. aasta lõpus moodustasid kokku 59 miljardit eurot. See on 13 miljardit eurot rohkem kui 2023. aasta lõpus.

EKP 2024. aasta intressitulu ja -kulu ülevaade:

Nii nagu 2023. aastal, oli EKP intressikulu ka 2024. aastal intressitulust suurem, seda peamiselt EKP TARGETi netokohustustega seotud märkimisväärse intressikulu tõttu. Kuna sellelt kohustuselt maksti intressi vastavalt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärale, tõi 2024. aasta kõrgem keskmine (4,1%) põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär (2023. aastal 3,8%) kaasa selle kulu kasvu. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide kõrgem keskmine intressimäär tõi kaasa ka suurema intressitulu ringluses olevate europangatähtede jaotamisega seotud nõuetelt ja suurema intressikulu EKP-le üle kantud euroala riikide keskpankade välisvaluutareservidega seotud nõuetelt. Kasvas ka intressitulu, mida saadi rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt, peamiselt PEPPi raames hoitavatelt riigivõlakirjadelt. Välisvaluutareservidelt teeniti rohkem intressitulu valdavalt seoses USA dollarites nomineeritud väärtpaberitega.

Allahindlused moodustasid 269 miljonit eurot (2023. aastal 38 miljonit eurot). Peamiselt tulenesid need mitmete USA dollari portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse langusest ja Jaapani jeeni odavnemisest, mille tulemusel vähenes asjaomase valuutapositsiooni väärtus.

Personalikulud tõusid 844 miljoni euroni (2023. aastal 676 miljonit eurot) peamiselt töösuhtejärgsete hüvitiste kasvu tõttu, mis tulenes EKP pensionisüsteemi eeskirjade muutmisest 2024. aastal. Muud halduskulud kasvasid 2024. aastal 626 miljoni euroni (2023. aastal 596 miljonit eurot) peamiselt digiteerimisega seotud suuremate IT-kulutuste tõttu, kajastades samal ajal ka inflatsiooni mõju.

Järelevalvetasudega seotud tulu, mida saadi järelevalve alla kuuluvatelt pankadelt EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katteks, oli 681 miljonit eurot (2023. aastal 654 miljonit eurot).

EKP bilansi kogumaht vähenes 33 miljardi euro võrra 641 miljardi euroni (2023. aastal 673 miljardit eurot). See oli eelkõige tingitud APP raames hoitavate väärtpaberite mahu järkjärgulisest vähenemisest nende lunastamiste tulemusel.

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht (mis hõlmab euroala riikide keskpankade ning EKP varasid ja kohustusi kolmandate osapoolte suhtes) oli 2024. aasta lõpu seisuga 6428 miljardit eurot (2023. aastal 6887 miljardit eurot). 2023. aastaga võrreldes vähenes bilansimaht rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite positsiooni kahanemise tõttu 4283 miljardi euroni (2023. aastal 4694 miljonit eurot) peamiselt nende lunastamiste tulemusel. APP varad vähenesid 353 miljardi euro võrra 2673 miljardi euroni, sest 2023. aasta juulis lõpetati tähtaeguvate varade reinvesteerimine. PEPPi varad vähenesid 57 miljardi euro võrra 1609 miljardi euroni, kusjuures tähtaeguvaid varasid reinvesteeriti 2024. aasta teisel poolel üksnes osaliselt. Ühtlasi vähenesid eurosüsteemi laenuoperatsioonid 34 miljardi euroni (2023. aastal 410 miljardit eurot). Valdavalt oli selle põhjuseks kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) aegumistähtaegade saabumine. Seda langust korvas osaliselt eurosüsteemi kullavarude väärtuse kasv eurodes 872 miljardi euroni (2023. aastal 649 miljardit eurot), sest kulla hind eurodes tõusis.

Meediakanalite küsimustele vastab William Lelieveldt (tel: +49 69 1344 7316).

Märkused.

• Ümardamise tõttu ei pruugi esitatud summad ühtida kogusummaga.
• Lisateavet TARGETi teenuste kohta saab EKP veebilehelt.
• Lisateavet EKP ja euroala riikide keskpankade kasumi ja kahjumi allikate kohta saab sellekohasest teemakäsitlusest.
• 13. märtsil 2024 võttis EKP nõukogu vastu otsuse põhimõtete kohta, millest juhindutakse rahapoliitika rakendamisel tulevikus. Muude peamiste parameetrite hulgas jätkab EKP nõukogu rahapoliitika kursi juhtimist hoiustamise püsivõimaluse intressimäära kaudu. Ühtlasi otsustas EKP nõukogu, et alates 1. jaanuarist 2025 tasustatakse hoiustamise püsivõimaluse intressimäära alusel i) euroala riikide keskpankade TARGETi saldosid, ii) nõudeid seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis ning iii) välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärseid kohustusi.
• Lisateavet EKP ja eurosüsteemi finantsarvestuse ja -aruandluse põhimõtete ning EKP raamatupidamise aastaaruande kohta saab EKP 14. novembri 2024. aasta otsusest (EL) 2024/2938 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2024/32) (ELT L, 2024/2938, 11.12.2024) ja EKP 14. novembri 2024. aasta suunisest (EL) 2024/2941 Euroopa Keskpanga raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2024/31) (ELT L, 2024/2941, 11.12.2024) ning EKP veebilehelt.
• Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss on koostatud esialgsete andmete põhjal. Eurosüsteemi lõplik konsolideeritud aastabilanss avaldatakse 2025. aasta juunis.