Tagasiside Euroopa Parlamendi märkustele, mis on esitatud parlamendi resolutsioonis Euroopa Keskpanga 2023. aasta aruande kohta
Siinses tagasiside aruandes antakse vastused Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2025. aasta resolutsioonis EKP 2023. aasta aruande kohta tõstatatud küsimustele ja üleskutsetele.[1] See avaldatakse seoses EKP 2024. aasta aruande edastamisega Euroopa Parlamendile. Aruandes selgitatakse resolutsioonis käsitletud teemadega seotud EKP poliitikameetmeid ja see on üles ehitatud teemade kaupa.[2] EKP on selliseid aruandeid avaldanud alates 2016. aastast, järgides Euroopa Parlamendi soovitust.
1 Rahapoliitika ja majandusareng
1.1 Rahapoliitika ja inflatsioon
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles mitte alandama intressimäärasid liiga kiiresti. Selles peetakse kahetsusväärseks, et detsembris 2024 oli alusinflatsioon euroalal 2,7% ning et ainult kolm riiki teatasid, et nimetatud kuul jäi nende alusinflatsioon alla 2%. Resolutsioonis väljendatakse muret, et kiire alusinflatsioon võib kaasa tuua koguinflatsiooni kõrgemad näitajad. [punktid 9, 10 ja 16]
EKP kindel eesmärk on tagada, et koguinflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. EKP piiravad rahapoliitika meetmed on kaasa aidanud sellele, et koguinflatsioon läheneb püsivalt keskpika aja eesmärgile 2%, nagu nähtub ekspertide hiljutisest makromajanduslikust ettevaatest euroala kohta. Alusinflatsioon – koguinflatsioon v.a energia ja toiduained – aeglustus 2025. aasta veebruari 2,6%-lt märtsis 2,4%-le. Üldine inflatsiooni aeglustumine toimub koguinflatsiooni ja alusinflatsiooni teineteist toetava arengu toel. Aeglasem koguinflatsioon vähendab inimeste vajadust korvata inflatsiooni mõju ja aitab seeläbi pidurdada palgakasvu. Samuti vähendab see vajadust kaupu ümber hinnata. Koguinflatsiooni aeglustudes pidurdub ka alusinflatsioon, mis omakorda aitab veelgi ohjeldada koguinflatsiooni. Lisaks sellele soodustab inflatsioonieesmärgile lähenemist rahapoliitika varasema karmistamise jätkuv mõju tarbijahindadele ning kindlalt eesmärgi lähedal püsivad pikemaajalised inflatsiooniootused. Eeskätt praeguses süveneva ebakindluse keskkonnas on EKP nõukogu otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta seetõttu endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi. Baasintressimäärade kehtestamisel peab nõukogu tasakaalustama intressimäärade liiga kiire langetamise riski, mis võiks inflatsiooni hoogustada, ning nende liiga aeglase langetamise riski, mis kahjustaks tarbetult majandustegevust ja tööhõivet ning mille tagajärjel võiks inflatsioon liialt aeglustuda.
Joonis 1
Kogu- ja alusinflatsiooni areng
(aastane muutus protsentides)
Allikad: EKP ekspertide makromajanduslik ettevaade euroala kohta, märts 2025, ja Eurostat.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2025. aasta märtsist (kiirhinnang).
1.2 Inflatsiooni ja rahapoliitika mõju eri majandussektoritele
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles hindama intressimäärade muutuste mõju eri majandussektoritele, sealhulgas kapitalimahukatele sektoritele. [punkt 10]
EKP jälgib ja analüüsib tähelepanelikult arengut eri sektorites, sealhulgas tööturul, et paremini mõista, kuidas EKP rahapoliitika mõjutab kodumajapidamiste kulutusi ja ettevõtete investeerimisotsuseid ning seega ka inflatsiooni. Näiteks näitab EKP analüüs, et rahapoliitika meetmetel on suurem mõju töötlevale tööstusele kui teenindussektorile.[3] Rahapoliitika kursi hindamisel on eriti oluline jälgida arengut sektorite kaupa, sest teenindussektori aktiivsus jääb majandustsüklis tavaliselt töötlevast tööstusest maha. Kõrgetel intressimääradel on olnud majandusele ja eriti erainvesteeringutele pärssiv mõju. Sellegipoolest on hinnastabiilsuse säilitamine keskpika aja jooksul endiselt kõige tõhusam viis, kuidas rahapoliitika saab toetada investeeringuid soodustavat stabiilset makromajanduslikku keskkonda. Hinnastabiilsus on igat liiki põhivarainvesteeringute puhul otsustava tähtsusega, sest see annab ettevõtetele suurema kindluse, et nende kulud ei suurene aja jooksul ülemääraselt.
1.3 EKP prognoosivahendid
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles jätkama oma mudelite läbivaatamist ja täiustamist, et paremini eristada nõudlusest ja pakkumisest tulenevaid inflatsiooni allikaid. [punkt 19]
EKP analüüsib ja ajakohastab oma mudeleid pidevalt, sealhulgas selleks, et võtta paremini arvesse pakkumise ja nõudluse tegureid. Ükski mudel ei saa arvesse võtta kõiki võimalikke majandustegureid ja ülekandekanaleid. Seepärast on EKP kasutusele võtnud eri mudeleid kombineeriva lähenemisviisi.[4] Kuna majandusstruktuurid arenevad pidevalt ja majanduse kõikumise allikad muutuvad, vaatab EKP oma mudeleid korrapäraselt läbi, täiustab neid ning töötab välja uusi. Näiteks täiustab EKP pidevalt oma modelleerimisvahendeid, et hinnata paremini kliimariskide, geopoliitiliste pingete ja tehnoloogiliste suundumuste (nt tehisintellekti kasutamine) mõju nii nõudluse kui ka pakkumise poolel.[5] Nendele jõupingutustele vaatamata on viimastel aastatel majandust tabanud šokkide enneolematu laadi tõttu olnud suured prognoosivead paratamatud ja sagedased paljudes institutsioonides. Prognoosivead on viimasel ajal siiski märkimisväärselt vähenenud. Sellest hoolimata on hiljutiste kogemuste tõttu hakatud arutlema, kas kasutusel olevad tööriistad on asjakohased ning eelkõige selle üle, kuidas paremini hinnata pakkumis- ja nõudlustegurite mõju inflatsioonile. Sellest on saanud rahapoliitiliste arutelude põhiküsimus. EKP käimasoleval strateegia hindamisel on seega kesksel kohal pakkumisest ja nõudlusest lähtuvate inflatsiooni mõjutavate tegurite analüüs. Hindamisel käsitletakse ka EKP modelleerimis- ja prognoosimisraamistikus tehtud laiemaid täiustusi ning võimalusi selle edasiseks tõhustamiseks.
1.4 EKP bilanss ja varaostud
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles pöörama jätkuvalt tähelepanu oma bilansimahu järkjärgulisele vähendamisele, sealhulgas selle mõjule euroala majandusele. Resolutsioonis kutsutakse EKPd üles jagama teavet oma varaostukavade mõju kohta finantsturgude toimimisele, sealhulgas pensionifondidele ja kindlustusseltsidele. [punkt 23]
Eurosüsteemi bilansimaht kahaneb jätkuvalt. See kajastab asjaolu, et varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) portfellid vähenevad mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Lisaks sellele olid pangad 2024. aasta lõpuks täielikult tagasi maksnud suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTROd) kaudu laenatud summad ning sellega jõudis lõpule vastav osa bilansi normaliseerimise protsessist. Turg on APP ja PEPPi portfellide mahu vähendamisega sujuvalt ja häireteta toime tulnud ning pangad on asendanud TLTROd turupõhiste rahastamisallikatega. Kui eurosüsteem on oma hoitavate väärtpaberite mahtu järk-järgult vähendanud, siis teised investorid, sealhulgas kodumajapidamised, pangad, pensionifondid ja kindlustusseltsid, on oma hoitavate väärtpaberite mahtu vähehaaval suurendanud. EKP jagab oma varaostude kohta korrapäraselt teavet ja suhtleb sidusrühmadega.[6] See hõlmab arutelusid turuosalistega ja väärtpaberiosaluste statistika avaldamist. Peale selle on EKP hakanud märkimisväärselt sagedamini avaldama analüüse finantsturgude toimimise ja eelkõige EKP bilansi normaliseerimise mõju kohta.[7] EKP jälgib ka edaspidi bilansi normaliseerimise mõju finantsturgude toimimisele ja majandusele. EKP ja eurosüsteemi ekspertide ettevaadetes võetakse arvesse suurt hulka finantsturuhindu, sealhulgas neid, mida bilansimahu vähenemine võib mõjutada.
Joonis 2
Eurosüsteemi bilanss: tegelik ja prognoos
(triljonites eurodes)
Allikad: EKP ja EKP arvutused.
Märkus. Eelduste kohaselt muutuvad rahapoliitilised portfellid ja krediidioperatsioonid kooskõlas analüütikute ootuste mediaanväärtusega, mis on avaldatud viimases rahandusanalüütikute uuringus. Pangatähtede prognoos põhineb EKP sisemistel mudelitel.
1.5 Rahapoliitika mõju ülekandumine
Euroopa Parlamendi resolutsioonis palutakse EKP-l tegeleda pankade hoitavatelt reservidelt tehtavate intressimaksete küsimusega. [punkt 22]
Rahapoliitika mõju ülekandumine tugineb EKP suutlikkusele juhtida tõhusalt rahaturu lühiajalisi intressimäärasid. See on esimene samm ülekandeahelas, mis määrab lõpuks kindlaks ettevõtetele ja kodumajapidamistele pakutavad intressimäärad, mõjutades nende investeerimis- ja tarbimisotsuseid ning võimaldades EKP-l saavutada oma keskpika perioodi inflatsioonieesmärk. Pankadele eurosüsteemis hoitavate hoiuste eest tasutav intressimäär toimib rahaturu lühiajaliste intressimäärade ankruna, mis võimaldab neid juhtida kooskõlas kavandatava rahapoliitika kursiga. Kui neid hoiuseid ei tasustataks, võiksid rahaturu lühiajalised intressimäärad langeda nullini ja need ei võimaldaks EKP-l kujundada rahastamistingimusi. Samal ajal peab EKP silmas, et tema tegevus rahaturu intressimäärade juhtimisel oleks võimalikult tõhus, võttes arvesse ka kulusid. Näiteks 2023. aasta septembris kehtestas EKP nõukogu pankade kohustuslikelt reservidelt (st reservide sellelt osalt, mida nad peavad hoidma oma riigi keskpangas) tasutavaks intressimääraks 0%. See otsus on muutnud rahapoliitika tõhusamaks, vähendades reservidelt maksta tulevate intresside kogusummat, võimaldades EKP-l samal ajal siiski tulemuslikult juhtida rahaturu intressimäärasid. Toetudes suuremale kindlustundele, et inflatsioon läheneb püsivalt seatud eesmärgile, on EKP järk-järgult langetanud hoiustamise püsivõimaluse intressimäära alates 2023. aasta septembrist, kui see oli tipptasemel, 150 baaspunkti võrra 2,50%ni, vähendades seeläbi pankadele tehtavaid intressimakseid. Lisaks sellele on ülemäärased reservid pidevalt vähenemas, arvestades pankade poolt pikaajaliste laenuoperatsioonide raames laenatud summade tagasimaksmist ja võlakirjaportfelli mahu vähenemist põhjusel, et eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud võlakirjadelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.
1.6 Omaniku kasutuses olevate eluasemete andmete kaasamine ÜTHIsse
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse üles kiirendama tegevuskava omaniku kasutuses olevate eluasemete andmete lisamiseks ühtlustatud tarbijahinnaindeksisse (ÜTHI), rõhutades, et see oleks soovitav nii euroala riikide representatiivsuse kui ka võrreldavuse tõttu. [punkt 20]
Omaniku kasutuses olevate eluasemete kaasamine ÜTHIsse, et tõhustada inflatsiooni mõõtmist, on EKP jaoks endiselt oluline teema. Euroopa statistikasüsteemis ei ole veel saavutatud kokkulepet omanike kasutuses olevate eluasemete käsitlemise kohta ÜTHI kontekstis.[8] Kuna Eurostat ei koosta praegu eksperimentaalseid indekseid, milles on ühendatud ÜTHI ja omaniku kasutuses olevate eluasemete andmed, on EKP selle lünga täitnud sisemiselt, koostades analüütilisi indekseid, milles on ühendatud ÜTHI näitajad ja omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksid, kasutades kaht eri meetodit: netosoetamismeetodit ja üüriväärtusmeetodit (üürihindade imputeerimise abil).[9] EKP toetab kindlalt Euroopa statistikasüsteemi uurimiskava, mille eesmärk on uurida kolme alternatiivset lähenemisviisi omaniku kasutuses olevate eluasemete kaasamiseks ÜTHIsse, ja sellega seotud kontseptuaalseid ja praktilisi aspekte ning loodab, et see annab käegakatsutavaid tulemusi.
2 EKP ülesanded
2.1 EKP teisene eesmärk
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles oma teisese eesmärgi tõlgendamisel ja täitmisel pidama kinni oma volitustest. Resolutsioonis kutsutakse EKPd üles lisama oma aastaaruandesse eraldi peatükk, milles selgitatakse, kuidas EKP on tõlgendanud ja ellu viinud oma teisest eesmärki. Samuti kutsutakse resolutsioonis EKPd üles oma poliitikameetmeid läbi vaatama, et nendega oleks tagatud ELi konkurentsivõime edendamine ilma EKP esmast eesmärki ohustamata. [punktid 33, 34, 35 ja 39]
EKP on ennekõike pühendunud oma esmase eesmärgi – hinnastabiilsuse säilitamise – täitmisele. Seadmata ohtu hinnastabiilsust, võtab EKP nõukogu teisese eesmärgiga seotud kaalutlusi arvesse oma rahapoliitilistes otsustes. See tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu sõnastusest, mille kohaselt peab EKP toetama „liidu üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata liidu eesmärkide saavutamisele”. Seetõttu käsitletakse teisest eesmärki selgesõnaliselt EKP rahapoliitika strateegias. Rahapoliitika instrumentide kohandamisel valib EKP nõukogu – eeldusel et kaks lahendust soodustavad võrdselt hinnastabiilsust ega ohusta seda – sellise lahenduse, mis toetab kõige paremini ELi üldist majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse kaasatusega seotud majanduspoliitikat ning mis kaitseb finantsstabiilsust ja aitab leevendada kliimamuutuste mõju, et aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele.
EKP annab oma rahapoliitiliste otsuste ja nende aluseks olevate teisese eesmärgi seisukohalt oluliste analüüside kohta aru oma aastaaruande eri peatükkides. EKP 2023. aasta aruandes on eraldi infokast, milles selgitatakse, kuidas EKP järgib oma teisest eesmärki rahapoliitika elluviimisel ja kuidas EKP avaldab teavet teisese eesmärgiga seotud tegevuse kohta. Infokastis viidatakse ka sellele, millistes aastaaruande osades on esitatud rahapoliitiliste otsuste aruandlus ja teisese eesmärgiga seotud olulised analüüsid. Ka 2024. aasta aruandes on nimetatud aruandlus lõimitud eri peatükkidesse.
Pädevate ELi institutsioonidena võtavad Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament ELi konkurentsivõime edendamiseks meetmeid, mida EKP toetab. EKP võtab juba oma rahapoliitilistes otsustes arvesse majanduskasvu ja konkurentsivõimega seotud kaalutlusi ning arvestab ka edaspidi ELi poliitika ja meetmete mõju selles valdkonnas. Eelkõige tervitab EKP komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatist ELi konkurentsivõime kompassi kohta ja teatises esitatud juhtalgatusi.[10] EKP on valmis panustama teatises nimetatud seadusandlike algatuste väljatöötamisse ELi õigusaktidega seotud nõuandvas rollis vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikele 4. Lisaks sellele panustab EKP Euroopa konkurentsivõime tugevdamisse aluslepingust tulenevate ülesannete raames algatatud projektidega eelkõige maksete valdkonnas. Näiteks võib tuua Euroopa kauplemisjärgse taristu innovatsiooni, lõimimise ja vastupanuvõime edendamise ning digieuro võimaliku kasutuselevõtu ettevalmistamise.
2.2 Geopoliitilised kaalutlused
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles koostama geopoliitika kava aastateks 2025–2030, et paremini mõista sõja ja konflikti mõju hindade stabiilsusele. [punktid 19, 40 ja 41]
EKP jälgib aktiivselt geopoliitilisi arenguid, arvestades nende tähtsust majandustegevuse, inflatsiooni ja finantsstabiilsuse seisukohast, ning võtab neid arvesse oma rahapoliitilistes aruteludes. Geopoliitilised pinged võivad põhjustada majandusšokke ja ebakindlust ning avaldada märkimisväärset mõju hinnastabiilsusele. Seetõttu täiendab EKP oma tavapäraseid ettevaateid korrapäraselt stsenaariumianalüüsidega, et hinnata mõju, mida võivad avaldada hüpoteetilised sündmused (nt sõjad ja konfliktid), mis ei sisaldu põhiprognoosis. Eurosüsteemi ekspertide 2023. aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates uuriti näiteks ühes stsenaariumianalüüsis põhiprognoosi mõjutavaid erakordseid riske, mis tulenesid konflikti võimalikust ulatuslikust ja pikaajalisest eskaleerumisest Lähis-Idas, sealhulgas Hormuzi väina osalisest sulgemisest. Lisaks võtab EKP nõukogu rahapoliitiliste otsuste tegemisel muude tegurite hulgas arvesse geopoliitilisi suundumusi ja riske, mida kajastavad ka rahapoliitikaistungite protokollid. Samuti jälgib EKP hoolikalt nende suundumuste mõju euroala finantsstabiilsusele. Neid riske käsitletakse korrapäraselt EKP finantsstabiilsuse ülevaates. Geopoliitiliste suundumuste mõju ja riski euroala finantsstabiilsusele uuriti lähemalt finantsstabiilsuse ülevaate 2024. aasta mai ja novembri numbris. Praeguse rahapoliitika strateegia hindamise käigus teeb EKP järeldusi õppetundidest, mis saadi vastumeetmetest 2022.–2023. aasta energiahinnašokile, mille vallandas Venemaa sissetung Ukrainasse. Hindamise tulemusel suureneb EKP valmisolek tulevasteks tarnešokkideks, eelkõige nendeks, mis on tingitud geopoliitilistest arengutest. EKP edastab oma järeldused Euroopa Parlamendile ja on valmis neist lähtuvalt edasiseks koostööks.
3 Kliimamuutused
3.1 Kliimamuutused ja inflatsioon
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles täiendavalt hindama, mil määral mõjutavad kliimamuutused EKP võimet säilitada hindade stabiilsus. [punkt 36]
EKP teeb ulatuslikke analüüse, et mõista nii kliimamuutuste füüsilise mõju kui ka rohepöörde tähendust inflatsioonile ja majandusele. Äärmuslike kliimasündmuste mõju majandusele on keeruline ja mitmetahuline. Sagedasemad ja äärmuslikumad kliimasündmused võivad mõjutada majandustegevust ja inflatsioonitaset. Need võivad päädida pakkumis- ja nõudlusšokkide kombineerumisega ning põhjustada inflatsiooni volatiilsust ja ebakindlust. EKP uurimistööst selgub näiteks, et kõrgemad temperatuurid võivad kaasa tuua kõrgemad toiduainehinnad ning avaldada teenusehindade inflatsioonile eri aastaaegadel ja eri riikides erinevat mõju.[11] Pikemas ajaplaanis võib suurenenud füüsilistel riskidel olla ka struktuurne mõju pikaajalisele kasvule ja pikaajalistele intressimääradele. EKP on lisaks välja töötanud mudelitel põhinevad meetodid, et analüüsida süsinikuheite vähendamise strateegiate (nt süsinikumaksud, ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) ja poliitikameetmete kombineerimise stsenaariumid) ülekandumist energiasektori kaudu toodangule ja inflatsioonile.[12] EKP ekspertide analüüse kasutatakse makromajandusliku ettevaate koostamisel ning lisastsenaariumitena põhistsenaariumi kõrval. Näiteks võeti ELi HKSi laiendatud kava eraldi arvesse 2024. aasta detsembri ettevaates ja see osutas mõnevõrra kiiremale inflatsioonile ettevaateperioodi lõpus. Peale selle on EKP analüüsinud rahastamisvajadusi, erasektori rolli ja avaliku sektori toetust keskkonnahoidlike investeeringute kaasamisel.[13] Rohepöördesse tehtavatel märkimisväärsetel investeeringutel võib olla ka laiaulatuslik majandus- ja finantsmõju, mis on oluline rahapoliitika seisukohast. Need võivad näiteks mõjutada inflatsioonisurvet ja inflatsiooni volatiilsust, kapitali- ja tootmiskulusid ning tööturgu. Üldine hinnanguline makromajanduslik ja finantsmõju sõltub eeldatavatest rahapoliitilistest meetmetest. Kuigi EKP rahapoliitika strateegia on suunatud keskpikale perioodile, mis võimaldab lühiajalised kõrvalekalded inflatsioonieesmärgist tähelepanuta jätta, võivad suured või püsivad šokid viia selleni, et kõrvalekalded eesmärgist muutuvad püsivaks, kui neid ei kõrvaldata tulemuslike rahapoliitiliste meetmetega. EKP võetud poliitikameetmed on olnud paindlikud ja kohandatavad, et säilitada hinnastabiilsus. Nii jääb see ka tulevikus, et tulla toime pidevalt muutuvate probleemidega, mis tulenevad muu hulgas kliimamuutustest.
3.2 Kliimamuutused ja turuneutraalsus
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles järgima oma rahapoliitilistes operatsioonides turuneutraalset lähenemisviisi, märkides samas, et turuneutraalsus on pigem tegevusvahend, mitte seadusest tulenev nõue. [punkt 37]
EKP järgib aluslepingus sätestatud vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõtet, soodustades ressursside efektiivset jaotumist.[14] Nagu resolutsioonis märgitud, on turuneutraalsus pigem tegevusvahend, mitte seadusest tulenev nõue. Turuneutraalsus võib aidata tagada, et EKP sekkumised turul on kooskõlas avatud turumajanduse põhimõttega. EKP võib oma eesmärkide saavutamiseks ja aluslepingu põhimõtete järgimiseks turuneutraalsusest põhjendatud juhtudel siiski kõrvale kalduda. Seda võib teha näiteks riskijuhtimiskaalutluste arvessevõtmiseks. Näiteks varaostukavade puhul ei ole kõlblikkuskriteeriumite (sh krediidikvaliteedi miinimumnõuded varaostude tegemiseks) kohaldamise tõttu olnud EKP võlakirjaportfellid tingimata proportsionaalsed turukapitalisatsiooniga. Samuti lähtuti avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames riigivõlakirjade ostude tegemisel pigem eurosüsteemi kapitali märkimise alusest kui turukapitalisatsioonist. Ettevõtlussektori väärtpaberite varaostukava raames võeti võrdlusaluste määramisel arvesse kliimamuutustega seotud kaalutlusi, et leevendada kliimamuutustest tulenevat finantsriski eurosüsteemi bilansile, vähendades hoitavate ettevõtlussektori võlakirjade CO2-mahukust. Operatsioonilise raamistiku hiljutise läbivaatamise käigus kehtestas EKP nõukogu ka põhimõtted, millest juhindutakse rahapoliitika rakendamisel tulevikus.[15] Nende hulka kuuluvad avatud turumajanduse põhimõte ja teisese eesmärgi tähtsuse tunnustamine.
3.3 Kliimamuutused ja finantsstabiilsus
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles jätkama tööd kliimariskide stressitestidega, mis on välja töötatud selleks, et hinnata pankade ja ettevõtete vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud üleminekuriskile. [punkt 40]
EKP poolt kliimariskide stressitestides kasutatavaid analüüsivahendeid täiustatakse aktiivselt ja pidevalt. Viimastel aastatel on EKP välja töötanud keerulised kliimariskide stressitestid, et hinnata eurosüsteemi bilansiga seotud riske ning aidata nii üksikutel pankadel kui ka finantssüsteemil laiemalt hinnata riske, mis neid erinevate kliimastsenaariumite korral ohustavad. Nende hulka kuuluvad kogu majandust hõlmav kliimariskide stressitest (2021 ja 2023), pangandussektori stressitest (2022) ning eurosüsteemi bilansi kliimariskide stressitest osana tegevuskavast kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks rahapoliitika strateegiasse (2022). Viimati viis EKP Euroopa Komisjoni soovil koos Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga läbi kliimameetmete stressitesti paketi „Eesmärk 55” raames.[16] Sellest selgus, et kuigi üleminekuriskidest tulenevad kahjud ei ohusta tõenäoliselt ELi finantsstabiilsust, siis finantsasutuste kahjud suurenevad ja see võib mõjutada nende rahastamissuutlikkust, kui üleminekuriskidega kaasnevad makromajanduslikud šokid.
EKP aitab ka aktiivselt kaasa kliimariskide paremale mõistmisele muudel foorumitel. EKP juhib finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS) stsenaariumite kavandamise ja analüüsimise töösuunda, millel on olnud tähtis roll pikaajaliste kliimaga seotud makrorahanduslike stsenaariumite väljatöötamisel.[17] Need stsenaariumid sisaldavad prognoose kliimariskide hindamiseks erinevate poliitikavalikute ja majanduslike suundumuste korral. Stsenaariumite iga uut versiooni arendatakse edasi: need sisaldavad täpsustatud füüsilisi ja üleminekuriske ning võtavad arvesse kliimateaduse viimaseid edusamme. EKP juhtimisel avaldab NGFS 2025. aasta esimesel poolel oma esimesed lühiajalised kliimastsenaariumid. Neist saab esimene üldsusele kättesaadav tööriist kliimariskide vahetu mõju hindamiseks. EKP panustab ka aktiivselt Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalve, riskide ja innovatsiooni alalise komitee töösse, et töötada välja korrapäraste kliimariskide stressitestide kõrgetasemeline raamistik, mis aitab pankadel edaspidi tuvastada ja käsitleda oma keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud haavatavusi.
4 Digieuro
4.1 Digieuro eesmärk ja eelised
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles näitama selgelt digieuro eeliseid, sealhulgas suuremat strateegilist autonoomiat maksete valdkonnas, suuremat konkurentsi jaemaksete turul, potentsiaali edendada innovatsiooni maksete ja rahanduse valdkonnas, paremat finantskaasatust ja usaldusväärset võrguvälist varumaksesüsteemi. [punkt 26]
Digieuro säilitaks inimeste vabaduse kasutada kogu euroalal suveräänset maksevahendit ja kaitseks meie rahapoliitilist suveräänsust olukorras, kus sularaha kasutamine väheneb ja sõltuvus ELi-välistest ettevõtetest suureneb. Digieuro uurimisetapp algas 2021. aastal, et analüüsida põhjalikumalt vajadust võtta Euroopas kasutusele jaemakseteks kasutatav keskpanga digiraha.[18] Digieuro kasutuselevõtu võimaluse uurimist peeti vajalikuks, võttes arvesse jaemaksete valdkonnas toimunud kiireid muutusi (vt joonis 3). Seda kinnitas ka Euroopa Komisjon oma 2023. aasta mõjuhinnangus, milles märgiti, et jaemakseteks kasutatava keskpanga digiraha puudumine euroalal võib järk-järgult õõnestada eurosüsteemi rahapoliitilist suveräänsust.[19] Viimastel aastatel on meie sõltuvus välistest turuosalistest jaemaksete valdkonnas veelgi suurenenud.[20] Sellega seotud riskid on muutunud käegakatsutavamaks, kinnitades taas vajadust digieuro järele, et tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat ja rahapoliitilist suveräänsust.[21] Vajadus digieuro järele on eriti tungiv, arvestades euroala makseturu killustatust ja sõltuvust välistest osalejatest.[22]
Digieuro oleks kogu euroalal üldiselt aktsepteeritud digitaalne maksevahend, mida saaks kasutada maksete tegemiseks kauplustes, internetis või isikute vahel. See toimiks nii võrguväliselt kui ka võrgupõhiselt. Nii nagu sularaha, oleks ka digieuro riskivaba, laialdaselt kättesaadav ja hõlpsasti kasutatav ning selle põhifunktsioonid oleksid tasuta.[23] See suurendaks Euroopa maksete ökosüsteemi kui terviku tõhusust, edendaks innovatsiooni ja tõstaks süsteemi vastupanuvõimet võimalikele küberrünnetele ja tehnilistele häiretele. EKP on loomas ka innovatsiooniplatvormi, et teha koostööd sidusrühmadega, kes on huvitatud tingimuslike maksete ja täiendavate kasutusvõimaluste katsetamisest.[24]
Joonis 3
Müügikohtades kasutatavad maksevahendid, euroala, 2016–2024
Allikas: Euroala tarbijate maksealaseid hoiakuid käsitlev EKP uuring (2024).
4.2 Isikuandmete kaitse
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles seadma digieuro väljatöötamisel prioriteediks tugevad isikuandmete kaitsemeetmed, kehtestades need privaatsuse kuldstandardina, et tagada üldsuse usaldus ja lahendada kodanike mured. [punkt 32]
Kasutajate privaatsus on olnud digieuro projekti tähelepanu keskmes alates selle käivitamisest. Võrguväline funktsioon pakuks sularaha kasutamisega võrreldavat privaatsust, sest sel viisil tehtud maksete üksikasjad oleksid teada ainult maksjale ja saajale. Võrgupõhiste digieuromaksete puhul ei saaks EKP isikut tema maksetega otseselt seostada. EKP-le kättesaadavad andmed oleksid pseudonüümitud. See tähendab, et EKP ei näeks isikuandmeid, mis võimaldaksid kasutajat identifitseerida. EKP kindel soov on kasutada privaatsust suurendavaid uusimaid tehnoloogiaid ja ta hindab jätkuvalt uusi meetmeid, mis võiksid olla rakendatavad ja tõhusad. Lisaks sellele on EKP-l kavas kehtestada andmekaitsenõuetele vastavuse ja auditiraamistik, mille kohaselt hakkavad EKP üle järelevalvet tegema sõltumatud andmekaitseasutused, et tagada vastavus ELi andmekaitseseadustele ehk maailma rangeimatele isikuandmete kaitse ja turvalisusnõuetele.[25]
4.3 Mõju finantssektorile
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles võtma digieuro kasutuselevõtmise kontekstis arvesse finantsstabiilsust ja finantssektori struktuuri. [punkt 31]
Digieuro ülesehituses võetakse arvesse Euroopa pankadel põhinevat finantssüsteemi ja see sisaldab tugevaid kaitsemeetmeid finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks. Esiteks ei oleks kasutajatel vaja hoida digieurot, et sellega makseid teha. Sidudes oma digieurokonto sujuvalt oma panga maksekontoga, saaksid nad teha ja vastu võtta võrgupõhiseid digieuromakseid isegi mahus, mis ületab nende digieurode hulka ja nende hoidmise piirmäära. Selline kaskaaditehnoloogia võimaldaks ettevõtetel ja valitsustel, kellel ei ole lubatud digieurot hoida, digieuromakseid vastu võtta.[26] Teiseks ei makstaks sarnaselt pangatähtedele ka digieuro hoiuste eest intressi ja seega ei konkureeriks need säästuhoiustega. Kolmandaks kehtiksid üksikisiku poolt hoitavatele digieurode hulgale piirmäärad. Eurosüsteem töötab koos turuosalistega välja analüütilist raamistikku ja mudeleid, mida hakataks kasutama hoidmise piirmäära kindlaksmääramiseks, tuginedes määruse eelnõus määratletud kolmele põhivaldkonnale: kasutatavusele, rahapoliitikale ja finantsstabiilsusele.[27] Selles töös pööratakse erilist tähelepanu erinevustele pankade suuruse ja ärimudelite vahel.[28] Samuti kasutatakse digieuro väljatöötamisel väärtuslikku sisendit turu sidusrühmadelt, tagamaks, et digieurot oleks võimalik lõimida olemasolevate struktuuride ja lahendustega. See on väga oluline, sest digieurot levitaksid pangad ja teised erasektori makseteenuste pakkujad ning selleks kasutataks nii palju kui võimalik olemasolevaid maksestandardeid ja -taristut.
4.4 Otsus digieuro kasutuselevõtmise kohta
Euroopa Parlamendi resolutsioonis nõutakse, et mis tahes otsust digieuro kasutuselevõtmise kohta ei teeks ainult EKP nõukogu. [punkt 27]
EKP nõukogu otsus selle kohta, kas ja millal digieuro kasutusele võtta, tehakse alles pärast seda, kui on vastu võetud õigusraamistik, austades seega täielikult ELi kaasseadusandjate rolli. EKP on Euroopa Parlamenti algusest saadik projekti edenemisest korrapäraselt teavitanud.[29] Kavandatavast õigusaktist saab raamistik, mis võimaldab digieuro seadusliku maksevahendina kasutusele võtta, ning see hõlmab isikuandmete kaitse, digieuro levitamise ja finantsstabiilsusega seotud valdkondi.[30] EKP nõukogu kaalub hoolikalt digieuro ülesehituse kohandamist, mis võib olla vajalik seadusandlike arutelude tulemusel, ning teadvustab, et laialdane poliitiline toetus on väga oluline, enne kui ta saab teha otsuse digieuro kasutuselevõtmise kohta. EKP võtab endale igal ajahetkel täieliku vastutuse ning hoiab Euroopa Parlamenti pidevalt ja täpselt kursis eurosüsteemi edusammudega digieuro suunas liikumisel mitte ainult praeguses etapis, vaid ka pärast seadusandlike arutelude lõppemist.
4.5 Pühendumus sularahale
Euroopa Parlamendi resolutsioonis korratakse, et sularaha peaks jääma alati laialdaselt kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks, et oleks tagatud maksevahendite mitmekesisus. [punkt 29]
Sularaha jääb ühisraha oluliseks ja asendamatuks osaks ka digieuro kasutuselevõtu korral. Sularaha ainulaadsed omadused füüsilise rahana, mida saab kasutada tehnoloogiast sõltumatult, rõhutavad selle jätkuvat tähtsust ja kättesaadavuse vajalikkust euroala kodanikele. EKP toetab kindlalt Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta[31], mis on ühisraha paketi lahutamatu osa. Määrus kohustaks euroala riike tagama kogu oma territooriumil piisava ja tõhusa sularaha vastuvõtmise ning kättesaadavuse. EKP rõhutab, et seadusandlik protsess on oluline koos ELi kaasseadusandjatega lõpule viia 2025. aasta jooksul. Lisaks sellele tervitab EKP mitme liikmesriigi tehtud seadusandlikke algatusi, mis käsitlevad riikliku sularahataristu konkreetseid nõrkusi ja seda ähvardavaid ohte, nagu juurdepääs pangaautomaatidele ja nende piirkondlik kättesaadavus. Need algatused rõhutavad kavandatava määruse tähtsust.
5 Muud EKP tegevused, läbipaistvus ja aruandekohustus
5.1 Euro rahvusvaheline roll
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles uurima euro rahvusvahelise rolli tugevdamist, et suurendada selle atraktiivsust reservvaluutana ja toetada turupõhiseid muutusi selles suunas. [punkt 43]
Euro on maailmas tähtsuselt teine reservvaluuta ja selle staatus tuleneb euroala usaldusväärsest majanduspoliitikast, mida tuleks ka edaspidi rakendada. EKP jälgib euro rahvusvahelist kasutust ja avaldab oma analüüsi aastaaruannetes. Viimase, 2024. aasta juunis avaldatud aruande kohaselt on euro osakaal alates selle kasutuselevõtust 1999. aastal püsinud rahvusvahelise valuutakasutuse eri näitajate lõikes üle 19%.[32] Näiteks 2023. aastal moodustas euro ligikaudu 20% kogu maailma välisvaluutareservidest, järgnedes USA dollarile (ligikaudu 58%) ja edestades Jaapani jeeni (ligikaudu 6%). Vääringute rahvusvahelist rolli mõjutavateks olulisteks teguriteks on tugevad majanduse põhinäitajad, sealhulgas usaldusväärne majanduspoliitika. EKP toetab euroala usaldusväärset majanduspoliitikat sellega, et on jätkuvalt pühendunud oma ülesandele tagada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus, mis aitab hoida euro atraktiivsust väärtuse säilitajana. Usaldusväärne majanduspoliitika on keskse tähtsusega ka euro rahvusvahelise rolli vastupanuvõime suurendamisel potentsiaalselt veelgi enam killustunud maailmas. Üleminek sügavamale ja terviklikumale majandus- ja rahaliidule, sealhulgas tõelisele kapitaliturgude liidule, muudaks euroturud sügavamaks ja likviidsemaks. Peale selle võiks euro rahvusvahelist rolli toetada ka digieuro, tugevdades Euroopa maksesüsteemi vastupanuvõimet ja pakkudes kiireteks ja usaldusväärseteks digimakseteks alternatiivi USA dollarites tagatud stabiilsetele krüptovaradele. Lisaks eelöeldule on üleilmse usalduse säilitamiseks euro vastu äärmiselt oluline, et Euroopas järgitakse õigusriigi põhimõtet.
5.2 Küberturvalisus ja -kerksus
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles tagama rahasüsteemi kaitstus ja turvalisus selle kasutajate jaoks, pidades eelkõige silmas praeguseid geopoliitilisi arenguid, ning väljendatakse heameelt selle üle, et EKP pöörab tähelepanu küberrünnete ohtudele. [punkt 45]
EKP seab ka edaspidi kindlalt prioriteediks rahasüsteemi turvalisuse ja vastupidavuse tagamise muutuvate küberohtude keskkonnas. Selle lähenemisviisi põhielemendiks on EKP tihe koostöö teiste Euroopa Keskpankade Süsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi liikmetega ning ELi organite ja asutustega, sest tõhus küberkerksus põhineb olemuslikult koostööl. Näiteks TARGETi teenuseid pakkuvad riikide keskpangad pööravad suurt tähelepanu küberkaitsevõime pidevale arendamisele ja täiustamisele, et tagada sularaha, väärtpaberite ja tagatiste vaba, tõhus ja turvaline liikumine kogu Euroopas. 2024. aasta märtsis ajakohastas EKP eurosüsteemi küberkerksuse strateegiat, laiendades selle käsitlusala, mis hõlmab nüüd ka esilekerkivaid küberohte.[33] Läbivaadatud strateegia ja ajakohastatud TIBER-EU ehk ohuteabel põhineva eetilise koostöö raamistik on täielikult kooskõlas digitaalse tegevuskerksuse määrusega (DORA), millega tõhustatakse IT-turvalisust ja ühtlustatakse finantssektori tegevuskerksust.[34], [35] EKP täpsustab praegu ka finantsturutaristute küberkerksuse järelevaatamisega seotud ootusi, tehes koostööd peamiste sidusrühmadega, et tagada, et need ootused oleksid võimalikult kõrged ja kooskõlas asjakohaste üleilmsete standarditega. Need meetmed on hädavajalikud, et tagada euroala finantssüsteemi stabiilsus geopoliitiliste ja tehnoloogiliste probleemide keskkonnas.
5.3 EKP rikkumisest teatamise raamistik
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles veelgi tõhustama rikkumisest teatamise siseraamistikku, et viia see kooskõlla ELi rikkumisest teatajate direktiiviga. [punkt 53]
EKP rikkumisest teatamise siseraamistikku uuendati ja kaasajastati 2020. aastal.[36] Selle tulemusel on raamistik kooskõlas direktiivi põhimõtetega.[37] Nagu varem välja toodud, sisaldab see muude funktsioonide hulgas i) uusimat lahendust anonüümsete teadete saatmiseks, ii) konfidentsiaalsustagatisi ning iii) rikkumisest teatajate ja tunnistajate kättemaksu eest kaitsmise terviklikku raamistikku. Sellest hoolimata ja lähtudes viimastel aastatel raamistiku kasutamisest saadud kogemustest, teeb EKP praegu lisatäiustusi, et tugevdada võimalikest rikkumistest teatavate isikute üldisi kaitsemeetmeid. Seejuures pöörab EKP erilist tähelepanu tervikliku, läbipaistva ja tõhusa reeglistiku kehtestamisele, mis kajastab EKP rolli kaasava tööandjana, soodustab töökohal tekkivate probleemide varajast lahendamist, tagab asjaga seotud isikute õigused ja tasakaalustab nende huvid ning soodustab turvalist ja lugupidavat töökeskkonda. Kavandatava läbivaadatud raamistiku põhielementide hulka kuuluvad tõhustatud kaitse isikutele, keda ähvardab kättemaks, ning sujuvamad protsessid, mis võimaldavad kiiremat ja inimkesksemat uurimist, tagades samal ajal asjakohased menetlusõigused. Neid täiustusi arutatakse praegu EKP töötajate esindajatega.
5.4 Kommunikatsioon, teavitustegevus ja haridus
Euroopa Parlamendi resolutsioonis ergutatakse tegema koostööd liikmesriikidega ja riikide keskpankadega finantskirjaoskuse programmide valdkonnas. [punkt 48]
Elanikkonna finantskirjaoskust peetakse rahapoliitika tõhusa ülekandumise seisukohast üha enam oluliseks. Ehkki suurema osa tööd finantskirjaoskuse tugevdamiseks teevad riikide keskpangad ja teised ametiasutused, aitab ka EKP kaasa majanduse, rahandusalaste algteadmiste ja EKP poliitika laiema mõistmise edendamisele. Uudsed lähenemisviisid selles tegevuses on näiteks uus YouTube’i kanal Espresso Economics, kus näidatakse iganädalasi majandusmõisteid selgitavaid videoid, Kahoot! viktoriinid veebis ning pidevad jõupingutused, et suhelda arusaadavamas keeles. Samuti juhtisid EKP ja riikide keskpangad uue algatusega rahvusvahelisel naistepäeval tähelepanu naiste ja meeste vahelisele märkimisväärsele ebavõrdsusele finantskirjaoskuse valdkonnas. Algatusega võeti endale viis kohustust, et kaotada sooline ebavõrdsus finantskirjaoskuse valdkonnas. Nende hulka kuulub keskpankade finantskirjaoskuse võrgustiku loomine.
5.5 EKP aruandekohustus
Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd ja Euroopa Parlamenti üles kasutama täielikult ära aruandekohustuse ja läbipaistvuse korda ning võimaluse korral seda veelgi tõhustama, ilma et see piiraks EKP sõltumatust. Samuti kutsutakse resolutsioonis Euroopa Keskpankade Süsteemi üles jätkama ja tugevdama dialoogi riikide parlamentidega. [punktid 4 ja 54]
EKP hindab kõrgelt oma vastastikku kasulikku aruandlussuhet Euroopa Parlamendiga. EKP aruandekohustused on sätestatud ELi esmastes õigusaktides. EKP on aastate jooksul teinud Euroopa Parlamendiga koostööd, et tõhustada oma aruandekohustuse täitmist märksa suuremal määral, kui on ette nähtud aluslepingus. Sellega seoses kirjutasid EKP president ja Euroopa Parlamendi president 2023. aasta juunis alla kirjavahetusele, milles täpsustatakse aruandluskanaleid ja mis väljendab ühist arusaama aruandlustavadest keskpanganduse valdkonnas. Parlamendi viimasel ametiajal suhtles EKP Euroopa Parlamendiga veelgi sagedamini kui varasematel ametiaegadel (vt joonis 4). Lisaks Euroopa Parlamendi järelevalvefunktsioonile hindab EKP ka võimalust selgitada oma tegevuspõhimõtteid kodanikele ja nende valitud esindajatele ning kuulda nende seisukohti. See suurendab EKP poliitika läbipaistvust, usaldusväärsust ja tõhusust. Seega on EKP endiselt täielikult pühendunud oma aruandekohustuse ja läbipaistvusega seotud jõupingutustele ning püüab ka edaspidi tõhustada suhtlust Euroopa Parlamendiga kooskõlas ELi esmase õiguse sätetega.
Joonis 4
Kohtumiste arv Euroopa Parlamendiga
(arv aastas)
Allikas: EKP.
Märkus. Tärnid tähistavad aastaid, mil toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Euroopa parlamentaarne nädal: alates 2012. aastast korraldatav iga-aastane üritus, mis toob kokku liikmesriikide ja ELi parlamentide liikmed, et tugevdada koostööd liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel ning aidata kaasa ELi majanduse juhtimise ja eelarvepoliitika legitiimsuse tagamisele, eelkõige majandus- ja rahaliidus. Joonisel on kujutatud kuni 2024. aasta lõpuni toimunud kohtumised.
Kuigi riikide parlamentide peamisteks vastaspoolteks on riikide keskpangad, kohtub ka EKP aeg-ajalt vajadust mööda riikide parlamentide delegatsioonidega. Kuna EKP täidab oma aruandekohustust peamiselt Euroopa Parlamendi ees, on eurosüsteemi kuuluvad riikide keskpangad oma riigi parlamendi peamised vastaspooled. Selle suhtluse ulatus ja laad sõltub riigist ja selle institutsioonilisest raamistikust. Sellegipoolest võtab EKP aeg-ajalt vastu riikide parlamentide delegatsioone või külastab ise riikide parlamente, et arutada kogu euroala jaoks olulisi teemasid. Sellised kohtumised toimuvad riigi parlamendi eestvedamisel, sõltuvad EKP võimalustest ja nende korraldamisel püütakse hoida tasakaalu suhtluses euroala riikide parlamentidega.[38] Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad keskpangad, kes ei ole osa eurosüsteemist, viivad oma rahapoliitikat ellu autonoomselt ja üldiselt ei suhtle EKP nende riikide parlamentidega rahapoliitika teemadel.
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Keskpanga 2023. aasta aruande kohta on kättesaadav Euroopa Parlamendi veebilehel.
Tagasiside aruanne on koostatud seisuga 2. aprill 2025.
Vt näiteks „Monetary policy and the recent slowdown in manufacturing and services”, EKP majandusülevaade 8/2023.
Vt näiteks Ciccarelli, M. jt, „ECB macroeconomic models for forecasting and policy analysis”, EKP üldtoimetised nr 344, 2024, mis sisaldab hiljutist ülevaadet EKPs kasutatavatest mudelitest.
Vt näiteks Ciccarelli, M. jt, op. cit., või Attinasi, M. G. jt, „Navigating a fragmenting global trading system: insights for central banks”, EKP üldtoimetised nr 365, 2024.
Vt näiteks järgmisi 2024. aastal avaldatud blogiartikleid: Rahmouni-Rousseau, I. ja Schnabel, I., „The dynamics of PEPP reinvestments”, EKP blogiartikkel, 13. veebruar 2024; Ferrara, F. M., Hudepohl, T., Karl, P., Linzert, T., Nguyen, B. ja Vaz Cruz, L., „Who buys bonds now? How markets deal with a smaller Eurosystem balance sheet”, EKP blogiartikkel, 22. märts 2024; Daskalova, S., Ferrara, F. M., Formoso da Silva, P., Karl, P. ja Vlassopoulos, T., „Repo markets: Understanding the effects of a declining Eurosystem market footprint”, EKP blogiartikkel, 23. juuli 2024; ning Akkaya, Y., Hutchinson, J., Jørgensen, K. ja Skeppås, E., „Quantitative Tightening: How do shrinking Eurosystem bond holdings affect long-term interest rates?”, EKP blogiartikkel, 14. november 2024.
Vt Eurostat, „Owner-occupied housing and the harmonised index of consumer prices – Outcome of the work of the European Statistical System”, Statistical Working Papers, 2023. aasta väljaanne, Luxembourg, juuni 2023.
Eiglsperger, M., Ganoulis, I., Goldhammer, B., Kouvavas, O., Roma, M. ja Vlad, A., „Owner-occupied housing and inflation measurement”, EKP statistikatoimetised nr 47, muudetud juunis 2024.
Vt Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – ELi konkurentsivõime kompass, COM(2025) 30 final, Euroopa Komisjon, Brüssel, 29. jaanuar 2025.
Vt Kotz, M., Kuik, F., Lis, E. ja Nickel, C., „The impact of global warming on inflation: averages, seasonality and extremes”, EKP teadustoimetised nr 2821, mai 2023; ning Ciccarelli, M., Kuik, F. ja Martínez Hernández, C., „The asymmetric effects of temperature shocks on inflation in the largest euro area countries”, European Economic Review, Elsevier, kd 168(C), 2024.
Vt Coenen, G., Lozej, M. ja Priftis, R., „Macroeconomic effects of carbon transition policies: An assessment based on the ECB’s New Area-Wide Model with a disaggregated energy sector”, European Economic Review, Elsevier, kd 167, august 2024; ja „Assessing the macroeconomic effects of climate change transition policies”, EKP majandusülevaade 1/2024.
Vt Nerlich, C. jt, „Investing in Europe’s green future – green investment needs, outlook and obstacles to funding the gap”, EKP üldtoimetised nr 367, jaanuar 2025.
Vt ELi toimimise lepingu artikli 119 lõige 1 ning eelkõige artikkel 120 ja artikli 127 lõige 1. Artikli 119 lõikes 1 ja artiklis 120 viidatakse ELile tervikuna ja artikli 127 lõikes 1 viidatakse EKP-le.
Vt „Muudatused rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus”, EKP nõukogu avaldus, 13. märts 2024.
2021. aastal kutsus Euroopa Komisjon Euroopa järelevalveasutusi, EKPd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu üles tegema ühekordse kliimariskide stsenaariumi analüüsi, et hinnata ELi finantssektori vastupanuvõimet kliimaga seotud šokkidele ja selle suutlikkust toetada rohepööret isegi stressiolukorras.
NGFS on keskpankade ja finantsjärelevalveasutuste vabatahtlik üleilmne ühendus, mille eesmärk on vahetada kogemusi, jagada parimaid tavasid, aidata kaasa keskkonna- ja kliimariskide juhtimise arendamisele finantssektoris ning motiveerida tavarahandussektorit toetama kestlikule majandusele üleminekut. 2025. aasta veebruaris oli NGFS-il 143 liiget.
Vt Aruanne digieuro kohta, EKP, oktoober 2020, ja EKP pressiteade „Eurosüsteem käivitab digitaalse euro projekti”, 14. juuli 2021.
Vt komisjoni talituste töödokument – Mõju hindamise aruanne, Euroopa Komisjon, SWE(2023) 233 final, 28. juuni 2023, mis on lisatud dokumendile Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, Euroopa Komisjon, COM(2023) 369 final, 28. juuni 2023.
EKP värskeima maksestatistika kohaselt tehti 2023. aastal 65% kõigist euroalal väljastatud kaartidega tehtud elektrooniliselt algatatud tehingutest rahvusvaheliste maksekaardisüsteemide kaudu (2022. aastal 62%).
Vt Piero Cipollone Reutersile antud intervjuu, mille viisid läbi Balazs Koranyi ja Francesco Canepa, 6. veebruar 2025, ning Panetta, F. ja Dombrovskis, V., „Miks vajab Euroopa digitaalset eurot?”, EKP blogiartikkel, 28. juuni 2023.
Vt ka Lane, P. R., „The digital euro: maintaining the autonomy of the monetary system”, majandusühingu konverentsil peetud kõne, University College Cork, 20. märts 2025.
Lisateabe saamiseks digieuro projekti edenemise kohta vt Teine eduaruanne digieuro ettevalmistusetapi kohta, EKP, 2. detsember 2024.
Lisateabe saamiseks vt Call for expressions of interest in innovation partnerships for the digital euro, EKP; MIP News, 31. oktoober 2024.
Lisateabe saamiseks vt Daman, M. G. A., „Making the digital euro truly private”, EKP blogiartikkel, 13. juuni 2004.
Ettevõtted ja avaliku sektori organisatsioonid võiksid vastu võtta ja töödelda makseid digieurodes, kuid nad ei saaks neid ise hoida.
Eurosüsteem on aktiivselt suhelnud kõigi turuosalistega ja võtnud nende tagasisidet metoodika väljatöötamisel arvesse.
Lisateabe saamiseks vt „Update on work on methodology for holding limit calibration”, eurojaemaksete nõukogu (ERPB) digieurot käsitleva 14. tehnilise istungi slaidid, 10. detsember 2024.
Vt infokast „The digital euro: a case study on intensifying parliamentary communication and engagement” artiklis „The ECB’s accountability to the European Parliament 2019–2024: commitment in times of change”, EKP majandusülevaade 7/2024.
Vt Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus digieuro kehtestamise kohta, millele on viidatud siinse dokumendi joonealuses märkuses 19, ja EKP pressiteade „ECB welcomes European Commission legislative proposals on digital euro and cash”, 28. juuni 2023.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta, Euroopa Komisjon, COM(2023) 364 final, 28. juuni 2023.
Vt „The international role of the euro”, EKP, juuni 2024.
Vt „Eurosystem Cyber Resilience Strategy – short version”, EKP, muudetud oktoobris 2024.
TIBER-EU on Euroopa ohuteabel põhineva eetilise koostöö raamistik. See sisaldab põhjalikke koostöösuuniseid ametiasutustele, ettevõtetele ning ohuteadmusteenuste osutajatele ja läbistustestijatele ettevõtete küberkerksuse testimisel ja tugevdamisel kontrollitud küberrünnete läbiviimise kaudu. Vt EKP veebileht What is TIBER-EU?
2025. aasta veebruaris ajakohastas eurosüsteem TIBER-EU raamistikku, et viia see kooskõlla digitaalse tegevuskerksuse määruse (DORA) regulatiivsete tehniliste standarditega ohuteabel põhineva läbistustestimise kohta. Vt „TIBER-EU Framework updated to align with DORA”, MIP News, EKP, 11. veebruar 2025.
Vt EKP 20. oktoobri 2020. aasta otsus, millega muudetakse Euroopa Keskpanga personalieeskirju seoses vihjeandmise vahendi kasutuselevõtuga ja rikkumisest teatajate kaitse parandamisega (EKP/2020/NP37), ning Euroopa Keskpanga 27. oktoobri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1575 vihjeandmise vahendi kaudu edastatud rikkumiste teabe hindamise ja edasise käsitlemise kohta, kui asjaomane isik on EKP kõrgetasemeline töötaja (EKP/2020/54; ELT L 359, 29.10.2020, lk 14).
Vt ka Tagasiside Euroopa Parlamendi märkustele, mis on esitatud parlamendi resolutsioonis Euroopa Keskpanga 2022. aasta aruande kohta, EKP, 18. aprill 2024.
Näiteks 2024. aastal võttis EKP vastu Soome parlamendi järelevalvenõukogu ja Prantsusmaa Senati delegatsioonid ning EKP juhatuse liige Isabel Schnabel osales mõttevahetusel Saksamaa Bundestagi rahanduskomisjonis. Samal aastal ja mitmel korral ka varasematel aastatel osales EKP Euroopa parlamentaarsel nädalal, iga-aastasel üritusel, mis toob kokku riikide ja ELi parlamentide liikmed.