Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Pilguheit möödunud aastale

A person wearing a pink jacket and scarf

Description automatically generated

2023. aastal suurendas EKP edusamme inflatsiooni ohjeldamisel euroalal. Aasta alguses püsis koguinflatsioon jätkuvalt rekordiliselt kõrge taseme lähedal. Ehkki varasematest pakkumis- ja nõudluspoolsetest šokkidest tingitud negatiivne mõju leevenes, kergitas see endiselt hindu. Kaks peamist suundumust lõid aga sobivad tingimused inflatsiooni järsuks aeglustumiseks aasta jooksul.

Esiteks hakkas varasemate šokkide mõju taanduma. Energiahinnad, mis olid tõusnud Venemaa põhjendamatu sõja tõttu Ukraina vastu, langesid järsult ja üleilmsed tarneraskused leevenesid veelgi. 2023. aastal inflatsiooni aeglustanud teguritest poole moodustas eelkõige energiahindade langus. Teiseks karmistas EKP jätkuvalt rahapoliitikat, mis pärssis nõudlust ja aitas seeläbi inflatsiooni veelgi pidurdada. 2023. aasta jaanuarist kuni septembrini tõstsime baasintressimäärasid veel 200 baaspunkti võrra.

Seejuures järgisime intressimääraotsuste tegemisel jätkuvalt andmepõhist lähenemisviisi, arvestades väga ebakindlat keskkonda. Selleks et täpselt arvestada, kui palju tuleb intressimäärasid tõsta, võtsime kasutusele kolm kriteeriumit: inflatsiooniväljavaade, alusinflatsiooni dünaamika ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusus. Septembriks nägime, et inflatsiooniväljavaade paraneb ja rahapoliitika mõju avaldub jõuliselt majanduses. Kuid alusinflatsioon püsis siiski kiire ja euroalasisene hinnasurve oli tugev.

Seda arengut silmas pidades leidsime, et EKP baasintressimäärad on jõudnud tasemele, mis piisavalt pikalt püsides toetavad märkimisväärselt ja aegsasti inflatsiooni naasmist sihteesmärgi juurde. Otsustasime hoida baasintressimäärasid sellel tasemel nii kaua, kuni vajalik, järgides ka edaspidi samadele kriteeriumitele tuginevat andmepõhist lähenemisviisi, et kindlaks määrata, kui piiravat rahapoliitikat ja kui kaua on asjakohane rakendada.

Samal ajal jätkasime eurosüsteemi bilansi normaliseerimist, et tagada selle püsiv vastavus rahapoliitika üldisele kursile. Eurosüsteemi bilansi maht kahanes 2023. aastal rohkem kui 1 triljoni euro võrra, kusjuures suur osa langusest oli tingitud meie suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide aegumistähtaegade saabumisest ja ennetähtaegsetest tagasimaksetest. Aasta edenedes lõpetasime ka reinvesteeringute tegemise EKP varaostukava raames. Detsembris teatasime, et pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud lõpetatakse järk-järgult.

Samal ajal inflatsioonivastase võitluse tõhustamisega edendasime ka jõupingutusi, et võtta oma ülesannete täitmisel arvesse kliimariske. Märtsis avaldasime esimest korda kliimaga seotud finantsteabe eurosüsteemi ettevõtlussektori võlakirjapositsioonide kohta. 12 kuu jooksul alates 2022. aasta oktoobrist, mil hakkasime võlakirjade ostmisel eelistama väiksema kliimamõjuga emitente, vähenes ettevõtlussektori varadega seotud reinvesteeringute CO2-mahukus ligikaudu kahe kolmandiku võrra.

2023. aastal tehti märkimisväärseid edusamme ka maksete valdkonnas, mis on meie tegevuse seisukohalt samuti oluline teema. Märtsis võeti kasutusele uus hulgimaksete süsteem T2. See on uus reaalajaline brutoarvelduste süsteem, mis asendab alates 2007. aastast kasutusel olnud süsteemi TARGET2, aidates ühtlustada ja tõhustada Euroopa finantsturge ning lihtsustades keskpangaraha likviidsuse juhtimist.

Samuti käivitasime digitaalse euro projekti ettevalmistusetapi. See algas novembris pärast kaheaastase tulemusliku uurimisetapi lõppu ja loob aluse digitaalse euro võimalikuks kasutuselevõtuks. Digitaalse euro eesmärk on sularaha rolli täiendada, mitte seda asendada. Sularaha on euroala kodanike seas endiselt kõige sagedamini kasutatav maksevahend ning selgelt enamik peab oluliseks võimalust maksta sularahas.

See on ka üks põhjus, miks EKP valmistab ette europangatähtede uue seeria kasutuselevõttu. Europangatähed ja -mündid on Euroopa ühtsuse kõige käegakatsutavam ja nähtavam sümbol. 2023. aasta suvel korraldatud kahe avaliku küsitluse tulemuste põhjal valis EKP nõukogu pangatähtede uue kujunduse jaoks välja kaks võimalikku teemat: „Euroopa kultuur” ning „Jõed ja linnud”. Edaspidi saavad Euroopa kodanikud avaldada oma arvamust ja eelistusi väljavalitud kavandite kohta. Eelduste kohaselt teeb EKP nõukogu uue kujunduse kohta lõpliku otsuse 2026. aastal.

2023. aastal tähistasime EKP asutamise 25. aastapäeva ja samuti Horvaatia liitumist euroalaga. Jaanuaris võeti Horvaatias kasutusele euro ja sellega suurenes euroala riikide arv 20ni, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui ühisraha kasutuselevõtu ajal. Euroala laienemine kajastab meie rahaliidu jätkuvat atraktiivsust üha ettearvamatumaks muutuvas maailmas. 2023. aastal püsis inimeste toetus eurole rekordiliselt kõrge taseme lähedal.

Kõik see ei oleks olnud võimalik ilma EKP töötajate jõupingutusteta ja pühendumiseta meie missioonile säilitada euroalal hinnastabiilsus. Mul on suur au juhtida seda institutsiooni ja meie töötajaid.

Frankfurt Maini ääres, aprill 2024

Christine Lagarde

EKP president

Aasta arvudes

Euroala tööturg oli vastupidav

Euroala inflatsioon vähenes järsult

Euroala töötuse määr oli 2023. aastal keskmiselt 6,5%. See langes jaanuaris täheldatud 6,6%-lt märtsis 6,5%-le ja jäi aasta lõpuni üldjoontes stabiilseks.

Euroala koguinflatsioon oli 2023. aasta detsembris 2,9% ehk aeglasem kui 2022. aasta detsembris täheldatud 9,2%. Langus oli kõikide komponentide lõikes üha laiapõhjalisem.



EKP tõstis taas baasintressimäärasid

Euroala pankade vastupanuvõime tugevnes

EKP tõstis 2023. aasta jooksul baasintressmäärasid veel 200 baaspunkti võrra, kergitades hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 4%ni. Rahapoliitika karmistamine kandus jõuliselt üle majandusse.

Euroala pankade esimese taseme põhiomavahendite suhtarv oli kolmandas kvartalis 15,6%. See oli oma kõrgeima taseme lähedal alates Euroopa pangandusjärelevalve loomisest ning kajastas pankade portfellide suuremat kasumlikkust ja riskide maandamist.



Makse-eelistused

EKP uued statistilised näitajad kliimamuutuste kohta

60% euroala kodanikest peab sularahas maksmise võimalust tähtsaks. Samal ajal eelistab veidi üle poole euroala tarbijatest maksta kaardi või muude elektrooniliste maksevahenditega.

EKP avaldas laiema kliimaalase tegevuskava raames kolm uut statistiliste näitajate kogumit kestliku rahanduse, CO2 heitkoguste ja füüsiliste riskide kohta.



Euroopa Keskpanga 25. aastapäev

Ettevõtlussektori portfelli CO₂ heite vähendamine

2023. aastal tähistas EKP oma 25. aastapäeva loosungiga „Ühtsuse väärtus“, mis võimaldab EKP-l rõhutada ühisraha edu ja kasu, mida Euroopa inimesed sellest lõikavad.

Reinvesteeringute CO2-mahukus vähenes rohkem kui 65% nende 12 kuu jooksul, mis järgnesid parema kliimaalase tulemuslikkusega emitentide suunas kallutatud reinvesteeringute algusele 2022. aasta oktoobris.

1 EKP rahapoliitika karmistamine kandub tugevalt edasi, aeglustades järsult inflatsiooni

2023. aastal läks maailmamajandusel paremini, kui esialgu oodati, ja see jätkas mõõdukas tempos kasvamist. See oli peamiselt tingitud majanduskasvust tärkava turumajandusega riikides ja Ameerika Ühendriikides, samas kui enamikule teistest arenenud majandusega riikidest avaldasid tugevamat mõju karmistunud rahastamistingimused ja märkimisväärne geopoliitiline ebakindlus. Üleilmne inflatsioon aeglustus energiatoodete hindade alanedes märgatavalt, kuid hinnasurve oli endiselt suur. Euro tugevnes nominaalse efektiivse vahetuskursina arvestatuna ja USA dollari suhtes.

Euroala majanduskasv aeglustus 2023. aastal Tööstussektorit mõjutasid eelkõige karmistunud rahastamistingimused, suured tootmiskulud ja vähene üleilmne nõudlus, samal ajal kui teenuste sektorit toetas esialgu veel majanduse pandeemiajärgse taasavamise püsiv mõju. Kuigi EKP intressimäärade tõstmine kandus jõuliselt üle majandustegevusse, jäi tööturg üsna vastupidavaks. Euroala valitsused jätkasid pandeemia, energiahindade ja inflatsioonišokkide tõttu võetud toetusmeetmete vähendamist ning pöörasid varasema ekspansiivse eelarvepoliitika osaliselt ümber. Euroala koguinflatsioon pidurdus järsult. Sellele aitas eelkõige kaasa energiainflatsiooni aeglustumine negatiivsele tasemele, kuna 2022. aastal kõrgustesse tõusnud energiahinnad hakkasid langema. Alusinflatsioon hakkas samuti taanduma, mis toetab inflatsioonitempo üldist aeglustumist ning peegeldab varasemate šokkide mõju leevenemist ja rangema rahapoliitika mõju tugevnemist. Euroalasisesest hinnasurvest sai välise surve asemel kõige olulisem inflatsioonitegur, sest tööturg toetas nominaalpalkade jõulist arengut; sealjuures soovivad töötajad hüvitist varasema inflatsioonist tingitud ostujõu vähenemise eest.

1.1 Maailma majandustegevus laienes koguinflatsiooni aeglustudes mõõdukas tempos

Üleilmne majanduskasv oli rahapoliitika karmistamise ja suure ebakindluse tingimustes mõõdukas

Maailmamajandus kosus 2023. aastal mõõdukalt edasi, kuid kasv jäi 2022. aastaga võrreldes 3,5% juures üldjoontes samale tasemele (joonis 1.1).[1] Majanduskasv oli ajaloolises võrdluses tagasihoidlik, kuid aasta alguses oodatust suurem. See oli tingitud tugevast tööturust ja kasvavast nõudlusest teenuste järele, olgugi et rahapoliitika muutus järjest karmimaks.[2] Maailmamajanduse arengut mõjutas peamiselt tärkava turumajandusega riikide ja Ameerika Ühendriikide aktiivsus, samas kui enamikus teistes arenenud majandusega riikides mõjutasid karmistunud rahastamistingimused ja geopoliitiliste tegurite pikaajaline mõju energiahindadele nõudlust palju rohkem. USA majandus oli tänu suurele sisenõudlusele ja tugevale tööturule oodatust vastupidavam. Sealse finantssektori ebastabiilsus aasta alguses ei avaldanud tuntavat makromajanduslikku mõju. Hiina majanduse elavnemine aasta alguses, mis järgnes väga rangete pandeemiameetmete leevendamisele 2022. aasta detsembris, lõppes eluasemesektori järjekordse languse ning sise- ja välisnõudluse vähenemisega. Hiina majandus saavutas sellegipoolest valitsuse seatud kasvueesmärgi, mis on umbes 5%.

Joonis 1.1

Üleilmne SKP ja selle ülesehitus

a) Üleilmne SKP reaalkasv

b) Üleilmse majanduskasvu komponendid

(aastane muutus protsentides)

(osakaalud protsendipunktides)

Allikad: EKP, EKP ekspertide arvutused ja EKP ekspertide makromajanduslik ettevaade, märts 2024.
Märkus. „Üleilmne SKP“ ei hõlma euroala. Pandeemiaeelne keskmine näitaja on esitatud ajavahemiku 2012–2019 kohta. 2023. aasta näitajad on hinnangulised ning põhinevad kättesaadavatel andmetel ja EKP ekspertide 2024. aasta märtsi makromajanduslikul ettevaatel.

Maailmakaubanduse hoog rauges sedamööda, kuidas tarbimisharjumused pärast pandeemiat normaliseerusid

Maailmakaubandus oli 2023. aastal loid, sest impordi kasv aeglustus 1,2%ni, mis on tunduvalt madalam kui eelmise aasta 5,5% kasvumäär ja pandeemiaeelne keskmine 3,1%.[3] Aeglustumine kajastas kolme põhisuundumust. Esiteks pöördus üleilmne nõudlus kaupadelt tagasi teenuste poole, sest pandeemiaga seotud piirangud kaotati järk-järgult. Teiseks suurenes sisenõudluses tarbimise osakaal. See on üldiselt vähem kaubandusmahukas kui investeerimine. Viimasena avaldasid 2023. aastal üleilmsele majandusaktiivsusele suuremat mõju tärkava turumajandusega riigid, kus kaubandus reageerib majandusaktiivsuse muutustele vähem. Hoolimata suurenevatest kaubandustõketest ja ettevõtlusuuringute tulemustest, mis viitavad võimalikule väärtusahela ümberpaigutamisele, on kauba koondvoogude killustatuse kohta seni vähe tõendeid.

Inflatsioon aeglustus, kuid hinnasurve püsis tugev

Üleilmne tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon OECD liikmesriikides (v.a Türgi) kukkus 2023. aasta kõrgelt tasemelt madalamate energiahindade tõttu. See langes detsembris 3,9%ni ja püsis kogu 2023. aastal 5,3% võrreldes 7,3%ga 2022. aastal (joonise 1.2 osa a). Inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aeglustus samuti, ent palju vähem, osutades sellele, et hinnasurve oli jätkuvalt tugev ja laiapõhjaline. See oli eriti ilmne arenenud majandusega riikides, kus pingelised tööturud aitasid kaasa palkade kiirele kasvule, muutes teenuste hindade inflatsiooni püsivamaks (joonise 1.2 osa b).

Joonis 1.2

OECD kogu- ja alusinflatsioon

a) Koguinflatsioon ja selle põhikomponendid

b) Inflatsioon suuremates riikides

(aastamuutus protsentides; kuuandmed)

(aastamuutus protsentides; kuuandmed)

Allikad: riikide andmed Haver Analyticsi kaudu, OECD ja EKP ekspertide arvutused.
Märkus. EA: euroala. OECD inflatsioon ei hõlma Türgit ning see arvutatakse riikide THIde ja iga-aastaste erasektori lõpptarbimiskulutuste osakaalude alusel, mis on väljendatud ostujõu pariteedina. Alusinflatsioonist on välja jäetud energia ja toiduained. Viimased andmed pärinevad 2023. aasta detsembrist.

Energiatoodete hinnad langesid, sest väike nõudlus kaalus üles tarnepiirangud

Energiatoodete hinnad olid kogu 2023. aasta jooksul vähese nõudluse tõttu languses. Naftahind kukkus 4%, sest arenenud majandusega riikide kesine nõudlus nafta järele kaalus üles nõudluse kasvu, mis toimus pärast liikumispiirangute leevendamist Hiinas. Vähene naftanõudlus tasakaalustas tublisti OPEC+ tarnekärbetest ning geopoliitilistest teguritest, sealhulgas Venemaale kehtestatud sanktsioonidest ja Lähis-Ida konfliktist tuleneva tarneriski mõju. Euroopa gaasihinnad kukkusid palju rohkem, sest nende 2022. aasta lõpu poole alanud langus jätkus. 2023. aasta jooksul langesid need veel 58%. Euroopa gaasitarbimine püsis tänu tööstuse väiksemale nõudlusele, kodumajapidamiste tagasihoidlikumale gaasitarbimisele ja pehmele talvele jätkuvalt allpool ajaloolisi norme. Stabiilsed veeldatud maagaasi tarned võimaldasid Euroopa riikidel minna küttehooajale vastu täielike gaasivarudega. Hoolimata sellest, et Euroopa gaasiturg oli eelmise aastaga võrreldes stabiilsem, põhjustasid tarneriskid (nt streigid Austraalia veeldatud maagaasi terminalides) endiselt suurt hinnakõikumist. See näitab Euroopa gaasituru tundlikkust ajal, mil toimub üleminek Venemaa gaasilt muudele allikatele.

Euro tugevnes nominaalse efektiivse vahetuskursina arvestatuna ja USA dollari suhtes

Euro kõikus aasta jooksul märkimisväärselt, ent tugevnes aasta lõpu andmete põhjal nii nominaalse efektiivse vahetuskursina arvestatuna (+3,9%) kui ka USA dollari suhtes (+3,4%). Vahetuskursi dünaamikat mõjutasid eelkõige muutuvad turuootused, mis tulenesid rahapoliitika muutustest ja muutlikust majandusväljavaatest. Aasta esimesel poolel euroala paranenud makromajanduslike tingimuste ja rahapoliitika karmistamise kiirema tempo toel tugevnenud euro hakkas juuli keskel USA dollari suhtes odavnema. Dollari tugevnemine oli laiapõhjaline ning tulenes üllatuslikult positiivsetest majandusandmetest ja turu ootustest seoses USA rahapoliitilise kursi pikemaajalise karmistamisega. Kursi ümberhindamine aasta lõpu poole tõi inflatsioonimäärade languse tõttu kaasa euro täiendava kallinemise. Suuremate kaubanduspartnerite vääringutest tugevnes euro märkimisväärselt Türgi liiri, Vene rubla, Jaapani jeeni ja Norra krooni suhtes. Samal ajal nõrgenes euro Inglise naela, Šveitsi frangi ja Poola zloti suhtes.

2023. aasta lõpus ohustasid üleilmse majanduskasvu väljavaadet peamiselt geopoliitiliste pingete edasine süvenemine, Hiina majanduse ulatuslikum aeglustumine ja püsivam inflatsioonisurve, mis nõuaks oodatust rangemat rahapoliitikat. Selliste riskide realiseerumine vähendaks üleilmset majandustegevust. Lisaks olid üleilmsed kaubaturud endiselt väga tundlikud tarneriskide suhtes, mis omakorda võivad hoogustada inflatsiooni ja pärssida eeloleval aastal üleilmset kasvu.

1.2 Euroala majandustegevus on seiskunud

Euroala majanduskasv vähenes kõrgemate intressimäärade mõju suurenemise tõttu

Euroala reaalne SKP, mis kasvas 2022. aastal 3,4%, kerkis 2023. aastal 0,4% (joonis 1.3). Kasv kajastas sisenõudluse ja netokaubanduse positiivset panust. Varude muutused mõjusid pärssivalt. Aasta lõpuks oli euroala toodang 3,0% suurem kui enne pandeemiat (2019. aasta viimases kvartalis) ja 1,4% suurem kui 2022. aasta esimeses kvartalis, mil Venemaa tungis Ukrainasse. Kasvu aeglustumine 2023. aastal oli suuresti tingitud sõja majanduslikest tagajärgedest, mis mõjusid riigiti erinevalt. See peegeldas iga riigi majanduse erisugust ülesehitust. Kui tööstussektorit mõjutas eriti tugevalt rangem rahapoliitika, kõrged energiahinnad ja vähenev üleilmne nõudlus, siis teenuste sektor pidas suhteliselt hästi vastu, saades kasu majanduse pandeemiajärgse taasavamise mõjust. Aasta lõpu poole kasvudünaamika aga aeglustus, sest kõrgemate intressimäärade mõju levis mitmesugustesse sektoritesse – koos nõrgast tööstussektorist teenuste sektorisse üle kanduva mõjuga.

Joonis 1.3

Euroala reaalne SKP

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikas: Eurostat.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2023. aastast.

Tarbijad kulutasid teenustele rohkem kui kaupadele

Eratarbimise kasv aeglustus 2023. aastal märkimisväärselt. See seiskus aasta esimesel poolel, sest kaupadele tehtud kulutuste jätkuv vähenemine, mis kajastus jaekaubanduse mahus (joonis 1.4), tasakaalustas endiselt positiivset nõudlust teenuste järele. Kolmandas kvartalis suurenes eratarbimine tänu kestvuskaupadele tehtavate kulutuste taastumisele ning sellele, et kodumajapidamised tarbisid teenuseid. Teenuste tarbimist hoogustas majanduse taasavamise kestev mõju. Kaupadele (sh poolkestvus- ja kulukaupadele) tehtud kogukulutused vähenesid karmistunud rahastamistingimuste tõttu veelgi. Üldiselt kasvasid kodumajapidamiste kulutused 2023. aastal 0,5%. Reaalne kasutatav tulu toetas 2023. aastal mõningal määral kodumajapidamiste kulutusi, sest palkade nominaalkasv kiirenes, inflatsioon aeglustus järk-järgult ja tööhõive kasv püsis kindel. Sellegipoolest näib, et rangemate rahastamistingimuste ülekandumine reaalmajandusse on kodumajapidamiste kulutusi mõjutanud, sest sääste oli endiselt rohkesti.

Joonis 1.4

Euroala tootmine ja jaekaubandus

(indeks: juuni 2022 = 100)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Jaekaubandus on kajastatud reaalväärtuses. Teenuste toodangu viimased andmed pärinevad 2023. aasta detsembrist, muud andmed 2024. aasta jaanuarist.

Karmistunud rahastamistingimused pärssisid investeeringuid

Ehitussektoriväliste investeeringute kasv (eluasemesektoriväliste erainvesteeringute võrdlusnäitaja) aeglustus kogu 2023. aasta jooksul.[4] Kui aasta esimeses kvartalis võis tänu tarneraskuste leevenemisele täheldada jõudsat kasvu, siis kvartaalsed kasvumäärad hakkasid neljandas kvartalis järk-järgult langema ja investeeringud vähenema, sest nii sise- kui ka välisnõudlus nõrgenes, mahajäämus kõrvaldati, ettevõtete kasumite kasv aeglustus ja rahastamistingimused karmistusid. Muu hulgas vähenes ettevõtete motivatsioon investeerida tõenäoliselt ka ebakindluse tõttu, mis tulenes Venemaa algatatud sõjast Ukraina vastu ja Lähis-Ida konfliktist. Sellegipoolest on külluslikud kasumid, kopsakad sularahareservid ja võlakoormuse vähenemine viimastel aastatel ettevõtete bilansse üldiselt tugevdanud ning aidanud digiteerimise ja kliimaga seotud investeeringuid toetava taasterahastu „Next Generation EU“ vahendite abil mõnevõrra suurendada investeeringute vastupidavust võrreldes teiste kulukomponentidega. Kokkuvõttes kasvasid need 2023. aastal 2,9%.

Ehitusinvesteeringute laiapõhjaline vähenemine jätkus ka 2023. aastal. Selle peamine põhjus oli elamuehitusinvesteeringute kahanemine, mis oli tingitud suurtest ehituskuludest, hüpoteeklaenude intressimäärade jätkuvast tõusust ja pankade laenutingimuste karmistumisest, mis tegi rahastamisvahendid kodumajapidamistele raskemini kättesaadavaks ja vähendas nõudlust elamukinnisvara järele. Muud ehitusvaldkonnad, näiteks tsiviilehitus, olid avaliku sektori taristuinvesteeringute toel vastupidavamad. 2023. aasta lõpus olid ehitusinvesteeringud pandeemiaeelsest tasemest ligikaudu 2,1% suuremad ja vähenesid 2023. aastal kokku 0,6%.

Euroala kaubavahetuse bilanss oli 2023. aastal taas ülejäägis, kuna imporditud energia hind oli madalam. Ekspordi kasv jäi vähese välisnõudluse tingimustes tagasihoidlikuks. Töötleva tööstuse eksporti toetas tarneraskuste leevenemine, samal ajal kui energiavarustuse šoki ja euro nominaalse efektiivse vahetuskursi kallinemise püsiv mõju panustas ekspordi nõrgenemisse. Teisel poolaastal olid ka teenuste ekspordi tulemused tagasihoidlikud, sest maailmamajanduse taasavamisele järgnenud kuhjunud nõudluse mõju taandus aegamisi. Sisenõudluse vähenedes kahanes ka euroala import. Selle põhjustas vahekaupade impordi vähenemine, sest ettevõtted vähendasid varusid ja energia import kahanes. Kokkuvõttes oli kaubanduse panus euroala SKP kasvu 2023. aastal mõnevõrra positiivne.

Tööturg

Euroala tööturg püsis 2023. aastal üldjoontes vastupidav, ehkki tööturu areng ja aasta lõpu uuringu näitajad viitasid langusele. Töötuse määr oli 2023. aastal keskmiselt [6,5%]. See langes jaanuaris täheldatud 6,6%-lt märtsis 6,5%-le ja jäi aasta lõpuni samale tasemele ehk üldjoontes stabiilseks (joonis 1.5). Majanduse seiskumise tingimustes pidasid koguhõive ja töötundide koguarv hästi vastu: need kerkisid 2023. aastal vastavalt 1,4% ja 1,6%. Töötundide keskmine arv kasvas 2023. aastal vaid 0,2% ja jäi aasta viimases kvartalis pandeemiaeelsest tasemest 1,3% allapoole. Selle põhjuseks olid tõenäoliselt niisugused tegurid nagu varutööjõu kogumine (st ettevõtted hoidsid majanduslanguse ajal tööl rohkem inimesi kui vaja) ja haiguspuhkuste arvu suurenemine. Tööjõus osalemise määr 15–74aastaste seas kasvas 2023. aasta kolmandas kvartalis 65,7%ni, olles pandeemiaeelsest tasemest 1,1 protsendipunkti kõrgemal. Aasta teisel poolel näitas tööjõunõudlus mõningaid vähenemise märke: vabade töökohtade määr oli endiselt kõrge, kuid hakkas 2022. aasta teises kvartalis saavutatud tipptasemelt järk-järgult langema. Ehkki EKP intressimäärade tõstmise mõju kandus jätkuvalt jõuliselt majandusse, on kogutööhõive ja euroala tööturg – mis kuuluvad Euroopa Liidu eesmärkide hulka, mida EKP saab toetada, kui see ei piira hinnastabiilsuse säilitamist – ikka veel suhteliselt vastupidavad.

Joonis 1.5

Tööturg

(vasakul teljel: kvartalimuutus protsentides; paremal teljel: protsendid)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Viimased andmed töötuse määra kohta pärinevad 2024. aasta jaanuarist, tööhõive ja töötatud tundide andmed aga 2023. aasta neljandast kvartalist.

1.3 Eelarvepoliitilised meetmed keerulises makromajanduskeskkonnas

Euroala eelarvepuudujäägi suhtarv vähenes, sest valitsused hakkasid valikulisi toetusmeetmeid lõpetama

Euroala valitsemissektori eelarve puudujäägi suhtarv jätkas 2023. aastal vähenemist, järgides pandeemia haripunktis alanud suundumust (joonis 1.6).[5] Rangema eelarvepoliitika järkjärguline kehtestamine kajastub ka eelarvepoliitika kursis, mis karmistus 2023. aastal mõõdukalt kolmandat aastat järjest.[6] Siiani on 2020. aasta eelarvepoliitika lõdvenemisest ümber pööratud vaid veidi üle kolmandiku (joonis 1.6). See tähendab, et tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon püsib 2020. aasta pandeemia kontekstis võetud kestvate meetmete ja alates 2022. aastast antud energiatoetuste tõttu pandeemiaeelsest tasemest tublisti allpool.

Joonis 1.6

Euroala valitsemissektori eelarvetasakaal ja eelarvepoliitika kurss

(protsentides SKPst)

Allikad: eurosüsteemi ekspertide 2023. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta ja EKP arvutused.
Märkus. Eelarvepoliitika seisundi näitajat kohandatakse alates 2021. aastast tulude poolel taaste- ja vastupidavusrahastust saadud toetuste tasaarveldamise teel, kuna sellel tulul ei ole makromajanduslikku karmistavat mõju.

Eelarvepoliitika edasine karmistamine on asjakohane

2023. aasta lõpu vaatevinklist peitub eelarveasutuste proovikivi selles, kuidas viimase nelja aasta kumulatiivset ekspansiooni kõige paremini ümber pöörata (joonis 1.7) ja vähendada võla suhtarvu, eriti arvestades, et demograafilised muutused, rohe- ja digipööre ning geopoliitiline keskkond nõuavad tulevikus eelarvepoliitilist manööverdamisruumi. Valitsuste 2024. aasta eelarved viitasid sellele, et eelarvepoliitika karmistamine euroala tasandil jätkub. See kajastas suures osas energia- ja inflatsioonišokkidele reageerimiseks võetud valikuliste eelarvemeetmete lõpetamist. Hinnangute kohaselt moodustasid need meetmed 2023. aasta üle 1% SKPst, kuid eeldati, et vaid väike osa neist jääb 2024. aastal kehtima. Eelkõige aga tundus, et mõned ekspansiivsed meetmed, mille valitsused pandeemia ajal vastu võtsid, olid pikemaajalised ja ka need ei ole mõeldud 2024. aasta eelarvete põhjal lähiajal lõppema. See kehtib suuremate maksete ja toetuste, kuid teataval määral ka maksuvähenduste kohta.

Joonis 1.7

Euroala eelarvepoliitika ja kaalutlusõiguse meetmete komponentide jaotus

(protsentides SKPst)

Allikad: eurosüsteemi ekspertide 2023. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta ja EKP arvutused.
Märkus. Eelarvepoliitika seisundi näitajat kohandatakse alates 2021. aastast tulude poolel taaste- ja vastupidavusrahastust saadud toetuste tasaarveldamise teel, kuna sellel tulul ei ole makromajanduslikku karmistavat mõju. „Muud meetmed“ on peamiselt seotud pandeemia ajal võetud meetmetega ja nende hilisema lõpetamisega.

Eelarvepoliitika edasine karmistamine tundub asjakohane ka rahapoliitika seisukohalt. Kuna energiakriis on nüüdseks enamasti taandunud, peaksid valitsused jätkama toetusmeetmete kaotamist. See on oluline, et vältida keskpika perioodi inflatsioonisurve suurenemist. Vastasel juhul oleks vaja rangemat rahapoliitikat. Peale pandeemia ja energiaga seotud meetmete lõpetamise peaksid valitsused tegema üldisemaid edusamme kindlama eelarvepositsiooni saavutamiseks, et tagada riikide rahanduse edasine jätkusuutlik areng.

EL vajab tugevat ja usaldusväärset majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise raamistikku

Tugev ELi majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise ja järelevalve raamistik on endiselt hädavajalik. Pärast põhjalikke arutelusid leppis Euroopa Liidu Nõukogu 2023. aastal kokku ELi majanduse juhtimise raamistiku reformis, mis andis võimaluse pidada kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Komisjoni, ELi Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. 2024. aasta on oluline aasta, mil selle rakendamisele üle minna.[7]

1.4 Koguinflatsioon aeglustus järsult terve aasta jooksul

2023. aasta detsembris oli koguinflatsioon euroalal (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) 2,9% ehk 6,3 protsendipunkti väiksem kui 2022. aasta detsembris. See taandus pidevalt kogu aasta jooksul ja aasta edenedes võis inflatsioonitempo aeglustumist täheldada ka alusinflatsiooni puhul. Novembris jõudis koguinflatsioon ajutiselt 2,4% juures madalseisu, mis on viimase rohkem kui kahe aasta madalaim tase (võrrelduna 2022. aasta oktoobri 10,6% tipptasemega, kust see järsult kukkus) (joonis 1.8). Detsembris kiirenes inflatsioon aga taas pisut. Selle põhjuseks oli energiaga seotud eelarvepoliitiliste meetmete negatiivne mõju hinnatasemele aasta varem. 2023. aasta teisel poolel vähenesid aastases võrdluses kõik peamised inflatsioonikomponendid. See kajastas varasemate kulušokkide mõju taandumist ja nõudluse vähenemist rangema rahapoliitika tingimustes. Samas olid inflatsioonimäärad (v.a energiahindade omad) aasta lõpus aastases võrdluses siiski palju kõrgemad kui pikaajalised keskmised, samal ajal kui aastapõhised kvartaalsed määrad olid juba nendele võrdlusalustele palju lähemale liikunud. Kaupade hinnadünaamika aeglustus kiiremini kui teenuste oma, kuna pakkumise kitsaskohtade ja sisendikulude vähenemine leevendas survet märkimisväärselt. Teenuste hinna inflatsioon kiirenes kuni aasta keskpaigani. See oli tingitud endiselt tugevast pandeemiajärgsest nõudlusest, tööjõukulude suurenemisest ja eelarvepoliitiliste meetmetega seotud ajutistest teguritest. Koos energia- ja toiduainehindade inflatsiooni aeglustumisega vähenesid tublisti ka euroala riikide inflatsioonimäärade erinevused.

Joonis 1.8

Koguinflatsioon ja selle põhikomponendid

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2023. aasta detsembrist.

Energiahindade inflatsioon aeglustus järsult, samal ajal kui toiduainete inflatsioon stabiliseerus

Energiahindade muutused moodustasid rohkem kui poole koguinflatsiooni langusest ajal, mis jäi 2022. aasta detsembri ja 2023. aasta detsembri vahemikku. Energiahindade inflatsioon oli 2023. aasta jaanuaris endiselt kiire, kuid langes aasta lõpuks 25,6 protsendipunkti võrra negatiivsele tasemele. See oli tingitud 2022. aastal toimunud energia hulgimüügihindade järsu tõusu taandumisest. Energiahindade inflatsioon jäi siiski mõnevõrra volatiilseks, sest energia hulgimüügiturud olid sündmustele tundlikud, näiteks Lähis-Ida konflikti suhtes. Samal ajal saavutas toiduainehindade inflatsioon 2023. aasta märtsis tipptaseme: 15,5%. Seejärel aeglustus see märkimisväärselt kogu ülejäänud aasta jooksul, ehkki aasta lõpu poole oli see ikka veel üle 6%. Selle põhjuseks oli varasemate kulušokkide püsiv mõju, mille tingisid muu hulgas energiahinnad ja teised sisendid, ning ühikukasumitest ja tööjõukuludest tingitud tugevam surve.

Alusinflatsioon hakkas aeglustuma, kuid jäi aasta lõpus kõrgele tasemele

Alusinflatsioon, mida mõõdetakse ÜTHI-inflatsioonina (v.a energia ja toiduainete volatiilsed komponendid), kiirenes aasta esimeses kvartalis veelgi, ent aeglustus seejärel 5,7% tipptasemelt detsembris 3,4%-le. Selle languse põhjustas esialgu tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon, sest rahastamistingimuste karmistumise tõttu nõudlus kaupade järele vähenes (peatükk 1.2), ning varasemate tarneraskuste ja kõrgete energiahindade tõttu kogunenud surve hakkas leevenema. Samal ajal püsis teenuste inflatsioon kuni augustini tempokas, kuna pärast majanduse taasavamist oli nõudlus endiselt suur (kontakti eeldavate teenuste sektorites, näiteks vaba aeg ja puhkusereisid) ja tööjõukulud tõusuteel, eriti kui arvestada tööjõu suuremat osakaalu teenuste sektori kulude struktuuris võrreldes töötleva tööstusega. Aasta lõpu poole aga aeglustus mõnevõrra ka teenuste hindade inflatsioon, mis kinnitas üldist disinflatsiooni. Lisaks kajastab teenuste inflatsiooni pidurdunud areng asjaolu, et paljud teenuste komponendid aeglustavad tavaliselt koguinflatsiooni (nt eluaseme-, posti- ja meditsiiniteenused). Ka kõik teised alusinflatsiooni näitajad vähenesid aasta jooksul märkimisväärselt, mis kajastas varasemate šokkide mõju taandumist ja rangema rahapoliitika kasvavat mõju, kuid need jäid siiski endiselt väga erinevaks ning enamik näitajaid olid pandeemiaeelsest tasemest selgelt kõrgemal.[8]

Tööjõukulud muutusid aasta lõpu poole euroala inflatsiooni kõige olulisemaks mõjutajaks

SKP deflaatori kasv (usaldusväärne euroala hinnasurve näitaja) oli 2023. aastal keskmiselt 6,0%. See on võrreldav impordihindade keskmise inflatsiooniga, mis oli –2,9%, kajastades nihet inflatsiooni välistelt teguritelt euroalasisestele. Ehkki kasumid olid 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta alguses endiselt euroala hinnasurves tähtsal kohal (infokast 2), muutusid tööjõukulud järk-järgult põhiteguriks, arvestades palkade jõulist arengut ja tööviljakuse vähenemist (joonis 1.9). Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv kerkis 2022. aasta 4,5%-lt 2023. aastal keskmiselt 5,1%-le, mis ületab märkimisväärselt pandeemiaeelset (2015–2019) keskmist ehk 1,7%, millele aitasid kaasa endiselt pingelised tööturud (peatükk 1.2). Jätkuv tugevnemine oli osaliselt tingitud töötajatest, kes soovisid hüvitist nominaalpalkade ostujõu varasema vähenemise eest, mille põhjustas inflatsioon. Kollektiivlepinguga määratud palkade kasv oli 2023. aastal keskmiselt 4,5%. Erinevus võrreldes tegeliku palgakasvuga viitab endiselt märkimisväärsele vahele töötajale tegelikult makstavas palgas ja kollektiivlepinguga määratud palgas, olgugi et see on väiksem kui aastatel 2021–2022.[9] Nii töötaja kohta makstava hüvitise kui ka kollektiivlepinguga määratud palkade kasv hakkas aasta lõpu poole vähenema, kuid nende kasvutase jäi kõrgeks ja andis märku sellest, et nominaalpalga surve on 2024. aastal endiselt suur. See kajastas pigem reaalpalkade taastumist kui tõendeid palkade ja hindade destabiliseeriva arengu kohta.

Joonis 1.9

Töötaja kohta makstav hüvitis euroalal

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat, EKP ja EKP arvutused.

Pikemaajalised inflatsiooniootused alanesid veidi, püsides EKP 2% eesmärgi lähedal

Kutseliste prognoosijate keskmised pikemaajalised inflatsiooniootused, mis olid 2022. aasta lõpus 2,2%, langesid 2023. aastal 2,1%ni. Ka muud küsitlusandmed, näiteks EKP rahandusanalüütikute ja Consensus Economicsi uuring, näitasid, et pikemaajalised inflatsiooniootused on EKP 2% eesmärgi lähedal hästi kinnistunud. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhine näitaja (eelolevaks viieks aastaks prognoositav inflatsiooniga seotud viieaastaste vahetusvõlakirjade intressimäär) kerkis augustis 2,7% juures tipptasemele, kuid langes detsembri lõpus 2,3%-le, sest koguinflatsioon oli oodatust aeglasem ja majanduskasvu väljavaade tagasihoidlik (peatükk 1.2). Igal juhul osutasid riskipreemiatega korrigeeritud turupõhised näitajad, et tegelikud ootused olid 2%-le väga lähedal. Tarbijate poolel püsisid keskmised inflatsiooniootused kolme eelseisva aasta kohta detsembris sellest veidi kõrgemal ehk 2,5% juures, mis võib kajastada suurt ebakindlust, negatiivset majandususalduse näitajat ja endiselt kõrget hinnataset võrreldes palkadega.[10]

1.5 Laenu- ja rahastamistingimused hakkasid baasintressimäärade kerkides jõuliselt karmistuma

Võlakirjade tootlus oli rangemast rahapoliitikast hoolimata väiksem, mis kajastab ootuste muutumist aasta lõpus

Kuna inflatsioonisurve püsis terve 2023. aasta jooksul suur (peatükk 1.4), jätkas EKP septembrini rahapoliitika otsustavat karmistamist ja säilitas seejärel EKP baasintressimäärasid piiraval tasemel, et tagada inflatsiooni naasmine keskpika perioodi 2% eesmärgi juurde (peatükk 2.1). Kümneaastase tähtajaga üleööintressimäära vahetustehingute – riskivaba – intressimäär kõikus suurema osa aastast 3% ligidal, jõudis oktoobris 3,3% juures tipptasemele ja langes seejärel detsembris keskmiselt 2,5%ni (joonis 1.10). Kümneaastase tähtajaga üleööintressimäära vahetustehingute intressimäära langus aasta lõpu poole oli tingitud finantsturu intressimääraootuste järsust kukkumisest aasta lõpus, peamiselt pärast seda, kui ilmnes, et inflatsioon oli oodatust aeglasem. Tähtajapreemia suurenemine korvas ootuste vähenemist vaid osaliselt. Pikaajaliste riigivõlakirjade tulusus järgis väga täpselt üleööintressimäära vahetustehingute intressimäära muutusi. Eurosüsteemi bilansi normaliseerimise protsess ei avaldanud nende tulususe vahedele olulist mõju (peatükk 2.1) ja aasta lõpus olid need peaaegu samad mis 2022. aasta detsembris. Euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade SKPga kaalutud keskmine nominaalne tootlus oli 2023. aasta detsembris keskmiselt 2,7% ehk 10 baaspunkti madalam kui aasta tagasi.

Joonis 1.10

Pikaajalised intressimäärad ning ettevõtetele antud laenude ja kodumajapidamistele antud eluasemelaenude kulu

(protsentides aasta kohta)

Allikad: Bloomberg, LSEG ja EKP arvutused.
Märkus. Igakuised andmed. Euroala kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäär on SKPga kaalutud keskmine. Laenuvõtmise kulu näitajad arvutatakse pangalaenude lühi- ja pikaajaliste intressimäärade liitmise teel, kasutades uue tegevusmahu 24 kuu libisevat keskmist. Viimased andmed pärinevad 2023. aasta detsembrist.

Aktsiaturge toetasid väiksemad riskipreemiad

Aktsiahinnad tõusid 2023. aastal nii väljaspool finantssektorit kui ka eelkõige pangandussektoris. Aktsiate riskipreemiate kahanemine toetas aktsiahindu väikese ja väheneva volatiilsuse tingimustes hoolimata suurenenud geopoliitilistest pingetest. Euroala pankade aktsiate indeksit kergitasid veelgi ootused pankade tulu kasvu suhtes nii pikas kui ka lühiajalises perspektiivis, kusjuures märtsikuised tormilised sündmused Ameerika Ühendriikide ja Šveitsi pangandussektoris avaldasid märkimisväärset, kuid ajutist negatiivset mõju. Euroala mittefinantsettevõtete ja pankade aktsiahindade laiapõhjalised indeksid olid 2023. aasta lõpus vastavatest 2022. aasta lõpu tasemetest 12% ja 23% kõrgemal. Ettevõtete võlakirjade tulusus vähenes ja püsis 2023. aasta detsembris võrreldes 2022. aasta detsembriga nii investeerimisjärgu kui ka suure tulususe segmendis keskmiselt madalamal tasemel. Selle põhjuseks olid tagasihoidlikumad riskivabad intressimäärad ja ettevõtete võlakirjade tulususe vahe vähenemine.

Lai rahapakkumine ja pankade vahendustegevus kajastasid rahapoliitika karmistumist

Lai rahapakkumine (M3) stagneerus, mis kajastas peamiselt rahapoliitika karmistumist Selle aastamuutuse määr oli detsembris vaid 0,1%. Enne seda vähenes see 2023. aastal märkimisväärselt ja kukkus esimest korda pärast rahaliidu loomist ajutiselt isegi negatiivsele tasemele (joonis 1.11). See oli tingitud tagasihoidlikust krediidiloomest, likviidsete varade hoidmise suurtest alternatiivkuludest ja eurosüsteemi bilansi vähenemisest. Pankade bilansid püsisid üldiselt tugevad, kuid kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide raames laenatud vahendite tagasimaksed ja eurosüsteemi varaportfellide kahanemine vähendasid ülelikviidsust. Pankade rahastamiskulud suurenesid järsult – olgugi et vähem kui baasintressimäärad –, sest pangad hakkasid kasutama kallimaid turupõhiseid rahastamisallikaid ja konkureerisid aktiivsemalt klientide hoiuste pärast, pakkudes neile suuremat intressi.

Ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude intressimäärad tõusid rahapoliitika karmistudes märgatavalt

Rahapoliitika karmistamine kandus ka 2023. aastal jõuliselt üle üldistesse rahastamistingimustesse. Nagu nähtus euroala pankade laenutegevuse küsitlusest, karmistasid pangad märkimisväärselt ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate laenude tingimusi (st sisesuuniseid või laenu heakskiitmise kriteeriume). Seda kinnitas küsitlus, milles käsitleti ettevõtete juurdepääsu ettevõtetele mõeldud rahastamisele, ja kodumajapidamistele mõeldud tarbijaootuste küsitlus. Pangalaenude nominaalintressimäärad tõusid 2023. aastal taas järsult ja jõudsid peaaegu 15 aasta kõrgeimale tasemele. Kodumajapidamistele antavate eluasemelaenude koondintressimäär püsis aasta lõpus 4,0% juures (100 baaspunkti suurune kasv võrreldes 2022. aasta lõpuga) ning samaväärne mittefinantsettevõtetele antavate laenude koondintressimäär kerkis 180 baaspunkti võrra 5,2%ni (see kasvas ligi kaks korda rohkem kui kodumajapidamiste intressimäär) (joonis 1.10). Laenuintressimäärade tõus oli kiirem ja ulatuslikum kui varasematel rahapoliitika karmistamise perioodidel, mis oli peamiselt tingitud baasintressimäärade kiiremast ja ulatuslikumast tõusust alates 2022. aasta juulist. Laenuintressimäärade erinevus riigiti jäi piiratuks. Sellest nähtub, et EKP rahapoliitika muudatused kandusid laenuintressimääradesse sujuvalt üle kogu euroalal.

Pangalaenude andmine kodumajapidamistele ja ettevõtetele vähenes märkimisväärselt

Pangalaenude andmine kodumajapidamistele ja ettevõtetele vähenes 2023. aastal märkimisväärselt rangemate laenutingimuste tõttu (joonis 1.11). Laenude kuine netovoog oli aasta viimases kolmes kvartalis nullilähedane. Kodumajapidamistele antud pangalaenude aastakasv aeglustus ja püsis detsembris 0,3% juures. See kajastas peamiselt eluasemehindade alanemise tõttu vähenenud hüpoteeklaenude mahtu – esimest korda alates 2014. aastast. Ettevõtetele antud pangalaenude aastakasv vähenes samuti, küündides detsembris 0,4%ni, ja ettevõtete üldise välisrahastamise netovood olid kõigi aegade madalaimal tasemel (joonis 1.12).

Joonis 1.11

M3 kasv ning ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude kasv

(aastane muutus protsentides)

Allikas: EKP.
Märkus. Ettevõtted on mittefinantsettevõtted. Viimased andmed pärinevad 2023. aasta detsembrist.

Joonis 1.12

Ettevõtete välisrahastamise netovood

(aastased vood miljardites eurodes)

Allikad: EKP ja Eurostat.
Märkus. Ettevõtted on mittefinantsettevõtted. Märkus. MFI: rahaloomeasutused. Kirjes „laenud mitterahaloomeasutustelt ja välismaailmast“ hõlmavad mitterahaloomeasutused muid finantsvahendajaid, pensionifonde ja kindlustusseltse. Rahaloomeasutuste laene ning laene mitterahaloomeasutustelt ja välismaailmast on korrigeeritud laenude müügi ja väärtpaberistamisega. „Muu“ tähendab erinevust kogunäitaja ja joonisel esitatud instrumentide vahel. See hõlmab enamasti ettevõtetevahelisi laene ja kaubanduskrediiti. Viimased andmed pärinevad 2023. aasta kolmandast kvartalist. 2023. aasta voog on arvutatud nelja kvartali voogude summana alates 2022. aasta neljandast kvartalist kuni 2023. aasta kolmanda kvartalini.

Infokast 1
Kliimamuutuste makromajanduslik mõju

EKP töötab selle nimel, et mõista paremini kliimamuutuste makromajanduslikke tagajärgi ja poliitikameetmeid, leevendamaks nende mõju kooskõlas kohustustega, mis võeti pärast rahapoliitika strateegia läbivaatamist aastatel 2020–2021.[11] Need jõupingutused on väga olulised, pidades silmas EKP esmast ülesannet säilitada hinnastabiilsus. Kliimamuutuste keerukus ning nende ebalineaarne ja äärmiselt ebakindel mõju nõuab tõhustatud makromajanduslikku analüüsi, et vähendada prognoosivigu ja mõista kliimamuutuste põhjustatud struktuurimuutusi majanduses.

Kliimamuutused mõjutavad juba praegu euroala inflatsiooni. EKP uuringutes esitatud hinnangute kohaselt kiirendas 2022. aasta äärmuslik suvekuumus toiduainete inflatsiooni Euroopas aastases võrdluses, st 2023. aastaks ligikaudu 0,7 protsendipunkti võrra (joonis A).[12] Kuumemad suved võivad avaldada mõju ka teenuste inflatsioonile, mis võib tõenäoliselt väljenduda mõjus toiduainete hindadele ja turismiga seotud teenuste tundlikkuses temperatuuri suhtes.[13] Kõrgema suvise temperatuuri mõju inflatsioonile võib olla suurem kuumemas kliimas: 2022. aastal täheldatuga sarnane kuumalaine 2035. aastal võib pessimistliku stsenaariumi kohaselt kiirendada toiduainete keskmist hinnainflatsiooni 1 protsendipunkti võrra. Optimistliku stsenaariumi korral oleks sarnase kuumalaine mõju vaid pisut väiksem (0,8 protsendipunkti). Temperatuuri tõus mõjutab tugevamalt neid piirkondi, mis on juba praegu kuumemad. See osutab erinevale inflatsioonimõjule erinevates euroala riikides, mis teeks ühtse rahapoliitika ülekandumise keerulisemaks.

Joonis A

Kuumalainete suurenev mõju toiduainete hinna inflatsioonile Euroopas

(kuumalaine aasta, protsendipunktides)

Allikas: Kotz jt. (vt joonealune märkus 12).
Märkus. Mõju on hinnatud globaalsete paneelandmete regressioonanalüüsi abil, kasutades igakuiseid hindu ja kõrgresolutsiooniga kliimaandmeid. Tulpadena on kujutatud toiduainehindade inflatsiooni kumulatiivset kõrvalekallet põhistsenaariumist 12 kuu möödumisel juuni, juuli ja augusti äärmusliku temperatuuri tõttu. Joonis põhineb temperatuuri 1 °C tõusu elastsusnäitajate kombineerimisel 21 üleilmse kliimamudeli tulemustega. Temperatuur põhineb suvel, mis on samaväärne 2022. aasta omaga (st temperatuurijaotuse ülemise otsaga, lähtudes prognoositud tulevasest kliimast), ning see on tuletatud kliimamudeli tulemuste põhjal optimistliku heitestsenaariumi (mille puhul üleilmne temperatuuri tõus jääks 2100. aastal alla 2 °C) ja pessimistliku stsenaariumi (mille kohaselt heitkogused suurenevad järgmise sajandi jooksul) alusel. Mõju saaks vähendada siis, kui soojeneva kliimaga ulatuslikult kohaneksime.

Äärmuslikud ilmastikunähtused vähendavad toodangut tavaliselt lühikeseks ajaks, kuid majanduslik kogumõju ulatub kaugemale otsesest ja vahetust mõjust, mis võib tekkida näiteks majade, tehaste ja masinate hävimise tagajärjel. Näiteks võib tuua häired muudes piirkondades või sektorites tarneahela seoste või kahjustada saanud taristu tõttu. Tulude vähenemine mõjutatud sektorites ja väiksem toodang kahandavad tavaliselt nõudlust teiste sektorite toodete ja teenuste järele. Teine mõju on suurem ebakindlus, mis võib panna kodumajapidamised ja ettevõtted oma seisukohti katastroofiohu kohta ümber hindama ning seega kulutusi vähendama.

Pikemas perspektiivis võivad kliimamuutused toodangu kasvu ka püsivamalt aeglustada.[14] Näiteks ohustab lume vähenemine paljude Euroopa suusapiirkondade elujõulisust ning mõni Vahemere piirkond võib muutuda suveturismi jaoks liiga kuumaks, kuigi mõni põhjapoolne piirkond võib sellest kasu lõigata. Põllumajanduse ja metsanduse vallas hakkab saagikus tõenäoliselt kuumema keskmise temperatuuri tõttu vähenema. Kuigi põllukultuuride muutmine võib mõningat mõju leevendada, mõjutavad põllumajandustoodangut tõenäoliselt ka kehvemini prognoositav temperatuur ja sadememustrid. Kõrgem temperatuur, mis ületab umbkaudu 19–22 °C mugavuspiiri (mida esineb tõenäoliselt sagedamini soojemas kliimas), kahandab töötajate tootlikkust.

Kohanemine soojema kliimaga võib makromajanduslikku mõju leevendada. See hõlmab näiteks kliimaseadmete paigaldamist, et vähendada kuumastressi mõju tööviljakusele, või põllukultuuride vahetamist, et piirata põllumajandusliku tootlikkuse kadu. Sellised meetmed avaldavad aga tõenäoliselt mõju riigieelarvele ja eelarvepoliitilisele manööverdamisruumile.[15] Kohanemisvahendina saab kasutada ka kindlustust, kuid Euroopas on juba praegu märkimisväärne kliimakindlustuse kaitse puudujääk.[16]

Et vähendada heitkoguseid, saavutamaks Pariisi kokkuleppe eesmärgid ja hoida ära katastroofilisem globaalne soojenemine, on vaja majanduse ulatuslikku struktuurset ümberkujundamist. Kapital ja tööjõud tuleb ümber jaotada sektorite vahel ja sees ning isegi üksikute ettevõtete piires (nt autotootjad peavad hakkama tehastes tootma sisepõlemismootoriga sõidukite asemel akudega elektrisõidukeid). Ümberjaotamise edukus sõltub tõhusa üleminekupoliitika rakendamisest, turgude paindlikkusest ning eelkõige majanduse suutlikkusest rahastada ja kasutada vajalikke märkimisväärseid kapitaliinvesteeringuid ning CO2 heite vaba tehnoloogia arendamisest ja selle rakendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusest.

Analüüs, millest nähtub, et seni võetud kliimapoliitika meetmete majandusmõju on tagasihoidlik, ei anna tõenäoliselt täit pilti.[17] Olemasolevate mudelipõhiste CO2 hinna suundumuste hinnangute kohaselt on mõju toodangule ja inflatsioonile tagasihoidlik.[18] Hõlmatud meetmetest ei piisa siiski kaugeltki ELi heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks ning ülemineku laiem mõju, sealhulgas karmistatud regulatsioonide ja eesmärkide mõju, on raskemini mõõdetav.

Lõplikku majandusmõju mõjutab tugevalt ülemineku kiirus: selle edasilükkamine nõuab hilisemaid kiiremaid ja radikaalsemaid poliitilisi muudatusi, mis suurendavad varade kasutuskõlbmatuks muutumise tõenäosust ja suuremat struktuurset tööpuudust.[19] Lisaks on erineval üleminekupoliitikal erinev mõju tootlikkusele.[20] Turupõhistel poliitikameetmetel, näiteks CO2-maksudel, on CO2-mahukate ettevõtete tootlikkusele väiksem mõju kui mitteturupõhistel poliitikameetmetel (nt teatavate toodete või protsesside keelamine).

Euroala majanduse konkurentsivõimet mõjutavad ka üleminekupoliitikaga seotud üleilmsed valikud. Need hõlmavad kõrgemaid CO2 hindu ja tööstuspoliitikat, nagu hiljutine inflatsiooni vähendamise seadus USAs. ELi heitkogustega kauplemise süsteem (EL HKS) võib kaasa tuua kasvuhoonegaaside heite ülekandumise, st majandustegevuse ja heitkoguste ümberpaigutamise piirkondadesse, kus kehtivad leebemad heitenõuded. Seda saab vähendada süsiniku piirimeetme hoolika kalibreerimise ja olemasolevate kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ennetamise mehhanismide abil.[21]

Üldiselt mõjutavad kliimamuutused ja kliimamuutuste leevendamise poliitika peaaegu kõiki keskpankade tehtava makromajandusliku analüüsi aspekte. Jätkuvalt on lahendamata põhiküsimused, mis on seotud näiteks ülemineku viisi ja sellest tulenevate majanduse struktuurimuutuste, äärmuslike ilmastikuolude makromajandusliku mõju ja kiirenenud kliimamuutuste riskide ning looduskapitali ja ökosüsteemi teenuste rolliga.

Infokast 2
Ühikukasumi roll euroala hiljutises hinnasurves

Infokastis keskendutakse sellele, kuidas ühikukasum aitas raamatupidamise seisukohast 2023. aastal kaasa euroala hinnasurve arengule.

Euroalasisene hinnasurve oli 2023. aastal väga tugev, kuid lõdvenes aasta jooksul pisut ühikukasumi vähenemise tõttu

SKP deflaatori kasvu, mis liigub tugevalt käsikäes ÜTHI-inflatsiooni (v.a toiduained ja energia) arenguga, saab jagada tööjõu ühikukulude, ühikukasumite ja ühikumaksude (millest on maha arvatud subsiidiumid) komponentideks (joonis A).[22], [23] SKP deflaatori aastakasv suurenes 2023. aastal märkimisväärselt, keskmiselt 6,0%ni (2022. aastal 4,7%). Perioodil 1999–2021 oli keskmine määr seevastu 1,6%. See hakkas 2023. aasta esimese kvartali enneolematult kõrgelt 6,4% tasemelt langema ja oli neljandas kvartalis 5,3%. Ühikukasum aitas 2022. ja 2023. aastal mitme kvartali jooksul kaasa SKP deflaatori hüppelisele suurenemisele, moodustades ligikaudu poole või isegi rohkem selle kiirest kasvumäärast. See on võrreldav pisut suurema kui kolmandikulise keskmise panusega ajavahemikul 1999–2019. Seejärel vähenes 2023. aastal ühikukasumi mõju märkimisväärselt, mis aitas tasakaalustada tööjõu ühikukulude suuremat mõju vaatlusalusel perioodil.

Joonis A

SKP deflaator ja komponendid

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikas: Eurostat ja EKP arvutused.

Majanduse erakordne areng pärast pandeemiat selgitab ühikukasumi jõulist kasvu 2022. aastal ja 2023. aasta alguses

Ühikukasum järgib tavaliselt tsükliliste näitajate, näiteks reaalse SKP arengut. Lisaks mõjutavad seda tavaliselt olulised kaubandusmuutused, näiteks impordi- ja naftahindade suured kõikumised. Need tegurid kajastavad asjaolu, et kui nõudlus on potentsiaalse toodanguga võrreldes suurem, on hinnakujundajatel lihtsam tõsta hindu ja ühikukasumit turuosa kaotamata, samal ajal kui (nt energiahindadest tingitud) sisendikulude šokkide ajal kasutatakse kasumit tavaliselt vähemalt ajutiselt selleks, et kogu kulude kasv müügihindadesse üle ei kanduks. Majanduse nõrgenemine 2022. ja 2023. aastal, kuivõrd see oli põhjustatud nõudluse vähenemisest võrreldes pakkumisega, ning kaubandustingimuste järsk halvenemine 2022. aastal seoses impordihindade tõusuga oleksid seega mõlemad osutanud täheldatust kehvemale ühikukasumi arengule (joonis B). See osutab, et sel ajavahemikul võisid mõju avaldada muud mehhanismid ja erakordsemad tegurid. Nendel aastatel oli tugeva ühikukasumi üks põhjus pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus paljudes majandussektorites. Pandeemiaaegsed tarneahelahäired põhjustasid küll ulatuslikke tarnepiiranguid, kuid valitsuse laenuga rahastatavad meetmed piirasid majanduskasvu aeglustumise mõju kasutatavale tulule ja aitasid suurendada sääste. Sellised säästud ja sellega seotud kuhjunud nõudlus paisutasid pärast liikumispiirangutele järgnenud taasavamist paljude sektorite nõudlust. Kui kogunõudlus on võrreldes pakkumisega suur, võib sisendikulude märkimisväärne kasv tuua kaasa olukorra, kus hinnakujundajad kergitavad hindu, muutmata tingimata juurdehindlusstrateegiat. See viitab sisendikulude ülekandumisele ja ühikukasumi suurele osakaalule euroala hinnasurves, nagu hiljuti nähtud.[24]

Joonis B

Ühikukasum, reaalne SKP ja impordi deflaator

(aastane muutus protsentides)

Allikas: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Viimased andmed pärinevad 2023. aasta neljandast kvartalist.

Erakordsete tegurite taandudes leidis ühikukasum taas kooskõla majandustsükli ja oma tüüpilise puhvrirolliga

Kuna pakkumise ja nõudluse pandeemiajärgne tasakaalustamatus on taandumas ning energia- ja muu tootmissisendi kulusurve lõdvenes 2023. aasta jooksul märkimisväärselt, hakkas ühikukasumi kasv aeglustuma ja naasma järk-järgult tavapärasemale tasemele. Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse vähenemine raskendas marginaalide suurendamist turuosa kaotamata ning pärssis ühikukasumi kasvu. Sisendikulu surve mõõdukamaks muutumine piiras müügihinna dünaamikat. See tähendas, et ühikukasumi kasv oli langusteel isegi siis, kui ettevõtted säilitasid oma lähenemisviisi sisendikulude hindade ülekandumise ja hinnalisandite määramise suhtes. Peale selle võis sisendikulude surve vähenemine aidata ettevõtetel tööjõukulude survet leevendada. Ühikukasumi aeglasem areng on kooskõlas ka 2023. aasta suhteliselt nõrga tsüklilise majanduskeskkonnaga. Kokkuvõttes näib, et ühikukasum on hakanud taas mängima sellele omast puhvrirolli, avaldades vastumõju suure tööjõu ühikukulu surve ulatuslikumale ülekandumisele euroala hindadesse.

2 Piirav rahapoliitika

2023. aastal jätkas EKP baasintressimäärade tõstmist ja hoidis neid piisavalt piiraval tasemel, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika perioodi eesmärgi ehk 2% juurde. Aasta esimese üheksa kuu jooksul tõsteti intressimäärasid 200 baaspunkti võrra, mis kergitas hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 4%ni, kuna majandusele tekkis erakordselt tugev inflatsioonisurve, mis tulenes kopsakatest energiakuludest. Oluliseks teguriks olid ka kõrged toiduainete hinnad. Olgugi et pandeemiast tingitud piirangute tühistamisega seotud tarnehäirete ja kuhjunud nõudluse mõju oli vähenemas, kergitas see ikka veel hindu ning palgakasv kiirenes. EKP otsused kajastasid andmepõhist meetodit ning lähtusid keskmise aja inflatsiooniväljavaate hinnangust, võttes arvesse laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni arengut ning rahapoliitika ülekandumise ulatust. Aasta jooksul nähtus olemasolevatest andmetest üha enam, et rahapoliitika karmistamine kandus jõuliselt majandusse. Lisaks näitasid laekunud inflatsiooniandmed, et deflatsiooniprotsess, millele viitas eelkõige alusinflatsiooni näitajate langus, arenes edasi. Lõpuks otsustas EKP nõukogu oktoobri- ja detsembrikuisel istungil jätta EKP baasintressimäärad muutmata.

Eurosüsteemi bilanss vähenes jätkuvalt 2022. aastal alanud rahapoliitika normaliseerimise raames hoolimata Hrvatska narodna banka bilansi täiendavast 45 miljardi euro suurusest panusest pärast seda, kui 1. jaanuaril 2023 Horvaatias euro kasutusele võeti. Eurosüsteemi bilanss oli aasta lõpuks 6,9 triljonit eurot ehk vähenes aastaga rohkem kui 1 triljoni euro võrra ja 2022. aasta keskpaiga tipptasemega võrreldes peaaegu 2 triljoni võrra. See vähenemine tulenes peamiselt suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria (TLTRO-III) aegumistähtaegade saabumisest ja pankade laenatud pikaajaliste vahendite ennetähtaegsetest tagasimaksetest ning seda toetas nii varaostukava täismahus kui ka osalise reinvesteerimise etapi lõppemine vastavalt märtsis ja juulis alanud perioodidel. 2023. aasta detsembris otsustas EKP nõukogu jätkata eurosüsteemi bilansi normaliseerimist ning väljendas kavatsust lõpetada alates 2024. aasta juulist järk-järgult pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud. Pärast 2022. aasta detsembri teadaannet tegeles eurosüsteem 2023. aastal lühiajaliste intressimäärade juhtimise tegevusraamistiku läbivaatamisega, mis lõpetati 2024. aasta märtsis.

2023. aastal jätkas EKP ka 2022. aastal algatatud pandeemiaga seotud tagatisnõuete leevendamise meetmete järkjärgulise kaotamisega ja Kreeka Vabariigi krediidireiting tõsteti investeerimisjärgu tasemele. Eurosüsteem rõhutas terve 2023. aasta jooksul riskijuhtimist, et tagada poliitika tõhus rakendamine, muu hulgas aktsepteeritavate krediidihinnangu süsteemide mitmekesistamise teel. Kuna baasintressimäärasid on inflatsiooni pärssimiseks tõstetud, kandis EKP kahju seoses negatiivse intressituluga, mida osaliselt korvasid varem loodud finantspuhvrid. EKP rahaline tulu peaks tulevikus taas suurenema, mis toetab selle operatiivset tulemuslikkust.

2.1 Piirava rahapoliitika tegemine, viimaks inflatsioon tagasi 2% eesmärgi juurde

Inflatsioon oli jaanuaris ikka veel 8,6%, kuid majandus oli kuhjuvatest probleemidest hoolimata vastupidav.

Pärast 2022. aasta keskel alanud märkimisväärset aeglustumist püsis euroala majanduskasv 2023. aasta alguses muutumatuna. Majandus suutis sellegipoolest vastu seista märkimisväärsetele probleemidele, mis tulenesid loiust üleilmsest majandusaktiivsusest, geopoliitilisest ebakindlusest, mis tulenes Venemaa sõjast Ukraina vastu, kiirest inflatsioonist ja rangematest rahastamistingimustest. Koguinflatsioon aeglustus jaanuaris tänu madalamatele energiahindadele, kuid püsis 8,6% juures kõrgel tasemel, seda ka kõrgete toiduainete hindade kontekstis. See oli osaliselt tingitud kõrgete energiahindade kestvast mõjust kogu majanduses, mis mõjutas ka toiduainete hindu, ning kestvatest, kuid taanduvatest pandeemiaga seotud püsivatest teguritest, nagu tarneahela häired ja kuhjunud nõudlus. Ka palgakasv hoogustus.

EKP nõukogu tõstis veebruaris intressimäärasid ja väljendas kavatsust teha seda ka edaspidi

Keskmise aja inflatsiooniväljavaadet silmas pidades kinnitas EKP nõukogu taas kavatsust jätkata piiravat rahapoliitikat ning tõstis veebruarikuisel istungil kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Lisaks teatas nõukogu, et plaanib märtsikuisel istungil intressimäärasid veel 50 baaspunkti võrra tõsta ja seejärel hinnata edasist rahapoliitilist kurssi. EKP nõukogu jätkas kindlalt baasintressimäärade tõstmist stabiilses tempos ning piisavalt piiravale tasemele, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Intressimäärade hoidmine piiraval tasemel peaks inflatsiooni järk-järgult aeglustama, vähendades nõudlust ja ennetades inflatsiooniootuste püsivat suurenemist.

EKP nõukogu kehtestas veebruarikuisel istungil ka eeskirjad eurosüsteemi väärtpaberipositsioonide vähendamiseks varaostukava raames. Sellele eelnes 2022. aasta detsembri otsus lõpetada alates märtsist aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekunud põhiosa tagasimaksete reinvesteerimine, nii et varaostukava portfelli maht väheneks 2023. aasta märtsist juunini keskmiselt 15 miljardi euro võrra kuus. Sealjuures määratakse edaspidise vähendamise tempo kindlaks hiljem. Ettevõtete võlakirjade reinvesteeringute tegemisel hakataks rohkem eelistama paremate kliimatulemustega emitente. Kuigi strateegia keskendub endiselt EKP hinnastabiilsuse eesmärgile, oli selle siht arvestada eurosüsteemi bilansis paremini kliimaga seotud finantsriski ning vähendada järk-järgult ettevõtete võlakirjade positsioonide CO2 heitkoguseid kooskõlas EKP teisese eesmärgiga toetada ELi üldist majanduspoliitikat, sealhulgas kliimamuutuste mõju leevendamiseks tehtavaid jõupingutusi (infokast 8).

USA pangandussektori ebastabiilsus suurendas Euroopas ebakindlust, mis rõhutas vajadust kasutada intressimääraotsuste tegemisel andmepõhist meetodit

Märtsis suurendas USA ja Šveitsi pangandussektori ebastabiilsus finantsturgudel pingeid ning ebakindlust euroala majanduskasvu ja inflatsiooniväljavaate suhtes. Lisaks prognoositi EKP ekspertide märtsikuises makromajanduslikus ettevaates püsivalt kiiret inflatsiooni, eriti energia- ja toiduainekomponendita arvestatavat inflatsiooni, ehkki eeldati, et inflatsioon hakkab lähiaastatel aeglustuma. Kuna inflatsioonimäär jääb prognooside kohaselt liiga kõrgeks liiga pikaks ajaks, otsustas EKP nõukogu tõsta kolme baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Peale selle rõhutas suurenenud ebakindlus, kui oluline on kasutada nõukogu rahapoliitiliste otsuste tegemisel andmepõhist meetodit. Sellepärast täpsustas nõukogu ka oma reageerimise funktsiooni, selgitades, et baasintressimääradega seotud otsuste tegemisel juhindutakse kolmest kriteeriumist: inflatsiooniväljavaade laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamika ja rahapoliitika ülekandumise ulatus. EKP nõukogu jälgis tähelepanelikult ka turupingeid ning oli valmis reageerima, kui see on vajalik euroala hinnastabiilsuse säilitamiseks ja euroala finantsstabiilsusesse panustamiseks. Järgnenud kuudel osutus euroala pangandussektor euroalast väljastpoolt tulenevate pingete suhtes vastupidavaks.

Oli üha ilmsem, et rahapoliitika avaldas aina suuremat mõju euroala rahastamistingimustele

Aasta edenedes oli üha ilmsem, et EKP nõukogu piiraval intressimäärapoliitikal oli majandusele märkimisväärne mõju. Varasemad intressimäärade tõusud kandusid jõuliselt edasi euroala rahapoliitilistesse ja rahastamistingimustesse (ülekandemehhanismi algusetapid) ning see avaldas järk-järgult mõju kogu majandusele, ehkki viivitused ja mõju reaalmajandusse ülekandumise ulatus jäid ebamääraseks. Aprillis saavutasid ettevõtete ja hüpoteeklaenude intressimäärad viimase kümne aasta kõrgeima taseme. Sellest tulenev laenunõudluse vähenemine ja laenuvõtjatele esitatavad rangemad nõuded tõid kaasa laenukasvu järkjärgulise aeglustumise. Samuti maksid pangad juunis tagasi suurima osa TLTRO-III raames laenatud vahenditest, mis tõi kaasa ülelikviidsuse märkimisväärse vähenemise. See ei takistanud rahaturu riskivabade intressimäärade muudatuste sujuvat ülekandumist, ehkki euro lühiajalise intressimäära (€STR) ja EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahe reaktsioonis ilmnes asümmeetria. Kui likviidsuse suurenemine kasvatas vahet, siis likviidsuse vähenemine vahet ei kahandanud (infokast 3).

EKP nõukogu jätkas baasintressimäärade tõstmist, sest hinnasurve püsis tugev …

Alusinflatsioon vähenes märgatavalt. Mais langes see veebruari 8,5%-lt 6,1%-le, märtsis 6,9%-le ja aprillis 7,0%-le. Kuigi oodati, et inflatsioon jätkab seatud eesmärgi suunas aeglustumist – mis oli suuresti tingitud sellest, et samal ajal karmistusid rahastamistingimused, mis veelgi nõudlust pärssisid –, eeldati siiski, et hinnasurve jääb liiga kauaks liiga tugevaks. Sellepärast otsustas EKP nõukogu, et tõstab mais ja juunis intressimäärasid veel kaks järjestikust korda 25 baaspunkti võrra.

… lõpetas alates juulist varaostukava reinvesteeringud …

Pärast reinvesteeringute tempo raugemist märtsis lõpetati varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud juulis täielikult. Erakorralise varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud pidid jätkuma vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Samal ajal toetas pärast EKP nõukogu eelmist rahapoliitika teemalist istungit toimunud areng nõukogu ootust, et inflatsioon aeglustub ülejäänud aasta jooksul veelgi, kuid püsib pikema aja jooksul eesmärgist kõrgemal. Seetõttu otsustas EKP nõukogu juulis tõsta intressimäärasid veel 25 baaspunkti võrra.

… ja viis kohustusliku reservi tasustamise intressimäära uuesti 0% juurde, parandades poliitika tõhusust

Samuti otsustas EKP nõukogu juulis alandada kohustuslike reservide intressimäära hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0%ni. Selle otsuse eesmärk oli säilitada rahapoliitika tõhusus ja suunata rahapoliitika kurssi, tagades intressimääraotsuste täieliku ülekandumise rahaturgudele. See suurendas ka poliitika tõhusust, vähendades reservidest tulenevaid üldisi intressikulusid ja saavutades samal ajal sama suure rahapoliitilise piirangu.

Kuna augustikuu inflatsioon ei näidanud juulis täheldatud 5,3%ga võrreldes peaaegu mingeid paranemismärke ning EKP ekspertide septembri ettevaates korrigeeriti 2023. ja 2024. aasta inflatsiooniväljavaadet peamiselt energiahindade tõusu tõttu ülespoole, tõstis EKP nõukogu septembrikuisel istungil EKP baasintressimäärasid veel 25 baaspunkti võrra. Seega kerkisid baasintressimäärad 2023. aastal kokku 200 baaspunkti ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär tõusis 4%ni (joonis 2.1).

Joonis 2.1

EKP baasintressimäärade muutused

(protsendipunktides)

Allikas: EKP.

… ja ütles, et praeguse baasintressimäära taseme hoidmine piisavalt pikka aega aitaks tuntavalt kaasa inflatsiooni õigeaegsele naasmisele seatud eesmärgi juurde

Siiski eeldati, et majanduskasv jääb pärast esimesel poolaastal täheldatud seisakut järgnevatel kuudel tagasihoidlikuks. EKP nõukogu rangemad meetmed avaldasid üha jõulisemat mõju sisenõudlusele ja koos keerulise rahvusvahelise kaubanduskeskkonnaga panid need EKP eksperdid 2023. aasta septembris majanduskasvu ettevaadet märkimisväärselt vähendama. Ehkki hinnasurve püsis tugev, hakkas enamik näitajaid leevenema ning ka energia ja toiduainete komponendita arvestatava inflatsiooni arenguprognoosi korrigeeriti veidi allapoole. Ajakohastatud hinnangu põhjal leidis EKP nõukogu ka, et EKP baasintressimäärad on jõudnud tasemeni, mis aitab märkimisväärselt kaasa inflatsiooni õigeaegsele naasmisele seatud eesmärgi juurde, kui seda piisavalt pika aja jooksul hoida.

Oktoober pani punkti euro ajaloo pikimale järjestikuste intressimääratõstmiste perioodile

Pärast kümmet järjestikust intressimäärade tõstmist otsustas EKP nõukogu oktoobrikuisel istungil, et jätab EKP baasintressimäärad muutmata. Alates intressimäära tõstmise algusest 2022. aasta juulis oli EKP tõstnud hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 2023. aasta septembriks –0,50%-lt 4%-le. Ehkki euroala tugeva hinnasurve tõttu eeldati endiselt, et inflatsioon jääb püsivalt kiireks, aeglustus see septembris märkimisväärselt ja kukkus 4,3%ni. Selle langusega kaasnes alusinflatsiooni näitajate leevenemine. Alates oktoobrist suurenenud geopoliitilised riskid, mis tulenevad Lähis-Ida konfliktist, rõhutasid samuti EKP nõukogu andmepõhise meetodi tähtsust baasintressimäärade piirangute sobiva taseme ja kestuse kindlaksmääramisel.

Inflatsioon kukkus novembris
2,4%-le

Inflatsioon jätkas aasta lõpus aeglustumist ja jõudis novembris 2,4%ni. Detsembrikuisel istungil leidis EKP nõukogu siiski, et lähiajal hakkab see tõenäoliselt baasefektide tõttu ajutiselt taas kiirenema. Alusinflatsioon oli veelgi aeglustunud. Eurosüsteemi ekspertide makromajandusliku ettevaate kohaselt peaks inflatsioon 2024. aastal taas tasahaaval aeglustuma hakkama. Samal ajal leiti, et euroala hinnasurve püsib suur peamiselt tööjõu ühikukulude kiire kasvu tõttu.

EKP nõukogu jättis baasintressimäärad muutmata ja otsustas jätkata eurosüsteemi bilansi normaliseerimist

Seega otsustas EKP nõukogu detsembrikuisel istungil, et jätab baasintressimäärad muutmata.

Samuti otsustas EKP nõukogu detsembris edendada eurosüsteemi bilansi normaliseerimist. Nõukogu teatas kavatsusest reinvesteerida kuni 2024. aasta keskpaigani erakorralise varaostukava väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed täies mahus ja pärast seda vähendada portfelli keskmiselt 7,5 miljardi euro kaupa kuus kuni aasta lõpuni ja seejärel reinvesteeringud lõpetada.

2.2 Eurosüsteemi bilansi areng veel rangema rahapoliitika taustal

Eurosüsteemi bilanss vähenes sammhaaval tänu varaostukava reinvesteeringute lõpetamisele ja TLTRO-III operatsioonide tähtaegade saabumisele

2023. aastal jätkus eurosüsteemi bilansi järkjärguline vähendamine, mis algas 2022. aastal rahapoliitika normaliseerimisega. See kahanes veel sedamööda, kuidas varaostukava täieliku ja osalise reinvesteerimise etapid vastavalt veebruaris ja juunis lõppesid. Eurosüsteem jätkas erakorralise varaostukava raames täies ulatuses reinvesteeringuid kogu aasta jooksul. 2023. aasta lõpuks oli bilanss vähenenud 6,9 triljoni euroni, peamiselt tänu TLTRO-III tähtaegade saabumisele, aga ka ennetähtaegsetele tagasimaksetele ja lisaks mõnevõrra varaostukava portfelli likvideerimise algusele.

2023. aasta lõpus ulatusid eurosüsteemi bilansi rahapoliitikaga seotud varad 5,1 triljoni euroni (1,2 triljonit eurot vähem kui 2022. aasta lõpus). Euroala krediidiasutustele antud laenud moodustasid 6% koguvaradest (2022. aasta lõpus 17%) ning rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud varad 68% koguvaradest (2022. aasta lõpus 62%). Muud bilansi finantsvarad koosnesid peamiselt eurosüsteemi välisvaluutas nomineeritud varadest, kullast ja eurodes nomineeritud mitterahapoliitilistest portfellidest.

Kohustuste poolel vähenes 2023. aasta lõpuks krediidiasutuste reservihoiuste ja vastaspoolte hoiustamise püsivõimaluse kasutamine kokku 3,5 triljoni euroni (2022. aasta lõpus 4,0 triljonit eurot) ning moodustas kogukohustustest 51% (2022. aasta lõpus 50%). Ringluses olevate pangatähtede maht püsis 1,6 triljoni euro juures peaaegu muutumatuna ja moodustas kogukohustustest 23% (varem 20%).

Pärast 2022. aasta detsembri teadaannet tegeles eurosüsteem 2023. aastal lühiajaliste intressimäärade juhtimise tegevusraamistiku läbivaatamisega, mis lõpetati 2024. aasta märtsis.

Joonis 2.2

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi areng

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Positiivsed arvnäitajad osutavad varadele ja negatiivsed arvnäitajad kohustustele. Ülelikviidsust tähistav joon on esitatud positiivse arvuna, kuigi see osutab järgmiste kohustuste summale: arvelduskontodel hoitavad ja kohustusliku reservi nõuet ületavad vahendid ning hoiustamise püsivõimaluse kasutamine.

Euro kasutuselevõtt Horvaatias 1. jaanuaril 2023 ning Hrvatska narodna banka bilansi lisamine eurosüsteemi konsolideeritud bilanssi suurendasid viimase koguvarasid ja -kohustusi 45 miljardi euro võrra.

Varaostukava ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise ostukava portfellide jaotus varade ja riikide kaupa

Turg tuli varaostukavade lõpetamise mõjuga hästi toime

Varaostukava koosneb neljast varaostukavast: pandikirjade kolmas ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava. Pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorraline ostukava võeti pandeemiale reageerides kasutusele 2020. aastal. Kõik varaostukava alusel kõlblikud varakategooriad on kõlblikud ka erakorralise varaostukava alusel. Kreeka Vabariigi väljastatud võlaväärtpaberitega seoses otsustati teha erakorralise varaostukava puhul erand ja loobuda ajutiselt kõlblikkusnõuetest.[25]

2021. aasta detsembris kinnitas EKP nõukogu kavatsust alustada järk-järgult rahapoliitika normaliseerimist, aeglustades pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava ja seejärel varaostukava raames väärtpaberite ostmise tempot. Nõukogu teatas, et pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtavad netovaraostud lõpetatakse, ning 2022. aasta märtsis andis ta teada varaostukava raames tehtavate netoostude eeldatava lõppkuupäeva. Eurosüsteem lõpetas erakorralise varaostukava raames netovaraostud alates 1. aprillist 2022 ning jätkas varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies mahus reinvesteerimist. Ta lõpetas varaostukava alusel tehtavad netoostud 1. juulil 2022 ja hakkas aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid üksnes täies mahus reinvesteerima. Seejärel otsustas nõukogu vähendada eurosüsteemi varaostukava raames hoitavaid varasid kindlas ja prognoositavas tempos, reinvesteerides 2023. aasta märtsist juunini osaliselt aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed, tagades nii, et eurosüsteem säilitas selle perioodi jooksul varaostukava alusel püsiva kohaloleku turul. Viimasena kinnitas EKP nõukogu 15. juunil 2023, et lõpetab varaostukava alusel tehtavad reinvesteeringud alates 2023. aasta juulist. Erakorralise varaostukava raames jätkati täies mahus reinvesteeringuid 2022. aasta lõpuni ja kogu 2023. aasta jooksul. 14. detsembril 2023 teatas EKP nõukogu kavatsusest jätkata 2024. aasta esimesel poolel erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist ja vähendada 2024. aasta teisel poolel erakorralise varaostukava portfelli keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus ning seejärel erakorralise varaostukava alusel tehtavad reinvesteeringud sama aasta lõpus lõpetada. Oste tehti endiselt sujuvalt ja kooskõlas kehtivate turutingimustega.

Varaostukava portfelli maht püsis täismahus reinvesteerimise etapi ajal ehk 2022. aasta juulist 2023. aasta veebruarini stabiilne. Osalise reinvesteerimise etapis (2023. aasta märtsist juunini) vähenes see 60 miljardi euro võrra ehk keskmiselt 15 miljardi euro võrra kuus, enne kui reinvesteerimine 2023. aasta juulis täielikult lõpetati. Kokkuvõttes vähenesid varaostukava varad 2022. aasta lõpu 3,254 triljonilt eurolt (amortiseeritud soetusmaksumuses) 2023. aasta lõpuks 3,026 triljonile eurole. Suurima osa varaostukavast moodustas avaliku sektori väärtpaberite ostukava, mis hõlmas aasta lõpus 2,403 triljonit eurot ehk 79% varaostukava koguvaradest. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames reinvesteeriti tagasimaksed üldiselt riiki, kus tuli tasuda põhiosa tagasimaksed. Lisaks ostsid EKP ja mõne riigi keskpangad ELi riigiüleste institutsioonide emiteeritud väärtpabereid. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade kaalutud keskmine tähtaeg oli 2023. aasta lõpus 7,0 aastat, kuid riigiti oli mõningaid erinevusi. Varaga tagatud väärtpaberite ostukava moodustas aasta lõpu seisuga vähem kui 1% (13 miljardit eurot), pandikirjade kolmas ostukava 9% (286 miljardit eurot) ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava 11% (324 miljardit eurot) varaostukava koguvaradest. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ja pandikirjade kolmanda ostukava ostude tegemisel tugineti võrdlusalustele, mis kajastavad kõikide kõlblike kehtivate äriühingute ja pandikirjade turukapitalisatsiooni. Eurosüsteem eelistas ettevõtete väärtpaberite ostude tegemisel endiselt paremate kliimanäitajatega emitente ning avaldas esimesed kliimaga seotud finantsandmed ettevõtlussektori väärtpaberite varaostukava ja erakorralise varaostukava alusel hoitavate ettevõtete väärtpaberite ning rahapoliitikaga mitteseotud portfellide kohta (peatükk 11.5). Varaostukava raames tehti väärtpaberioste sujuvalt kogu 2023. aasta esimesel poolel. Finantsturud tulid osalise reinvesteerimise etapi ja ostude lõpetamise mõjuga hästi toime ning see ei põhjustanud suuri häireid.

2023. aasta lõpus oli erakorralise varaostukava varade maht 1,7 triljonit eurot (amortiseeritud soetusmaksumuses). Pandikirjade ostukava varad moodustasid sellest alla 1% (6 miljardit eurot), ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava varad 3% (46 miljardit eurot) ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava varad 97% (1614 miljardit eurot).[26] Erakorralise ostukava avaliku sektori väärtpaberite kaalutud keskmine tähtaeg oli 2023. aasta lõpus 7,3 aastat, kuid riigiti oli mõningaid erinevusi.

Varaostukava ja erakorralise varaostukava alusel tehtud erasektori väärtpaberite tagasiostud ulatusid 2023. aastal 80 miljardi euroni, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja erakorralise varaostukava alusel tehtud avaliku sektori väärtpaberite tagasiostud aga 438 miljardi euroni. Varaostukava ja erakorralise varaostukava alusel tehtud reinvesteeringud ulatusid erasektori väärtpaberite puhul 36 miljardi euroni ja avaliku sektori väärtpaberite puhul 271 miljardi euroni. Kuna tagasiostud olid suured ja jaotusid ebaühtlaselt, siluti avaliku sektori reinvesteeringuid eri jurisdiktsioonides ja ajas, et tagada korrapärane ja tasakaalustatud kohalolek turul, võttes nõuetekohaselt arvesse turu hinnakujundust ja turu toimimisega seotud kaalutlusi. See silumine põhjustas täiendavaid ajutisi kõrvalekaldeid erakorralise varaostukava varade jaotusest lähtuvalt eurosüsteemi kapitali märkimise alusest, kuid need pöördusid suurel määral silumisperioodi (kalendriaasta, mil tagasimaksed toimuvad) lõpus ümber.

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava, ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava, pandivõlakirjade kolmanda ostukava ja erakorralise ostukava alusel ostetud varad tehti jätkuvalt väärtpaberite väljalaenamiseks kättesaadavaks, et toetada võlakirjaturu ja repotehingute turu likviidsust. 2023. aastal paranesid repoturu tingimused eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt. See kajastus väiksemas laenumahus.

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jääk oli 2023. aasta lõpus 410 miljardit eurot ehk 914 miljardit eurot väiksem kui 2022. aasta lõpus. Muutus on ennekõike tingitud vabatahtlikest ennetähtaegsetest tagasimaksetest (312,5 miljardit eurot) ja TLTRO-III aegumistähtaegadest (612,9 miljardit eurot). Eurosüsteemi lõpetamata refinantseerimisoperatsioonide kaalutud keskmine tähtaeg lühenes umbes 10,5 kuult 2022. aasta lõpus 5,2 kuule 2023. aasta lõpus.

Pandeemiaaegsete tagatisnõuete leevendamise meetmete järkjärguline lõpetamine

2022. aasta märtsis teatas EKP, et lõpetab pandeemiaga seotud tagatisnõuete leevendamise meetmed järk-järgult. Need meetmed olid keskne osa EKP rahapoliitilisest reaktsioonist pandeemiale ning lihtsustasid vastaspoolte juurdepääsu eurosüsteemi krediidioperatsioonidele, suurendades kõlblike tagatiste mahtu. Meetmete keskmes oli tagatise väärtuskärbete ajutine fikseeritud 20% vähendamine kõikide varaklasside arvestuses ja mõne riigi keskpanga rakendatud täiendavate krediidinõuete raamistike ajutine pikendamine.

Järkjärguline lõpetamine algas 2022. aasta juulis. Teises etapis, mis algas 29. juunil 2023, lõpetati turukõlblike ja turukõlbmatute varade väärtuskärbete ajutine vähendamine järk-järgult täies mahus uue kärpekava rakendamise teel, millega taastati EKP laenuoperatsioonide pandeemiaeelsed riskitaluvustasemed.[27]

Pandeemiaga seotud tagatisnõuete leevendamise meetmete sammhaaval lõpetamise kolmas etapp on täiendavate krediidinõuete raamistiku põhjalik läbivaatamine. Mõned riiklikud keskpangad lõpetasid täiendavate krediidinõuete raamistikud täielikult või osaliselt 2023. aasta jooksul või varemgi.[28] EKP teatas 2023. aasta novembris, et lühiajalised võlainstrumendid ei ole enam tagatisena kasutamiseks kõlblikud kooskõlas suunisega ajutiste tagatisi käsitlevate meetmete kohta[29] ning et lõpetatakse mõne täiendavate krediidinõuete raamistike eriomaduse kasutamine. Peale selle otsustas EKP nõukogu taastada riigisiseseks kasutamiseks mõeldud tagatisena aktsepteeritavate riigisiseste krediidinõuete miinimumsuuruse 25 000 eurot ning pikendada täiendavate krediidinõuete raamistike kehtivust koos nende ülejäänud omadustega vähemalt 2024. aasta lõpuni. Need otsused tuleb rakendada 2024. aasta jooksul.

2023. aasta septembris tõsteti Kreeka Vabariigi asjaomane krediidireiting eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi 4. astmelt 3. astmele (hindelt BB+ hindele BBB–), mis paigutas kõik Kreeka Vabariigi keskvalitsuse emiteeritud võlainstrumendid investeerimisjärgu tasemele.[30] Kreeka Vabariigi emiteeritud võlainstrumentide suhtes, millele kohaldati varem tagatisi käsitlevate ajutiste meetmete suunises kirjeldatud erandit, kohaldatakse seega alates 2023. aasta septembrist tagatisvarade üldraamistikus sätestatud kõlblikkuskriteeriume.

Kõlblike turukõlblike varade ja kasutatud tagatiste areng

Kõlblike turukõlblike varade maht suurenes 2023. aastal 1,2 triljoni euro võrra ja oli aasta lõpus 18,3 triljonit eurot (joonis 2.3). Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad olid endiselt suurim varaklass (9,9 triljonit eurot). Muud varaklassid hõlmasid ettevõtete võlakirju (1,9 triljonit eurot), tagatud pangavõlakirju (1,8 triljonit eurot) ja tagamata pangavõlakirju (2 triljonit eurot). Piirkondlike omavalitsuste võlakirjad (603 miljardit eurot), varadega tagatud väärtpaberid (600 miljardit eurot) ja muud turustatavad varad (1,4 triljonit eurot) moodustasid kõlblikest varadest võrdlemisi väikese osa.

Joonis 2.3

Kõlblike turukõlblike varade muutused

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Varade väärtused on nominaalsed summad. Esitatud on iga perioodi kuu lõpu andmete keskmine.

TLTRO-III suhtes kohaldatavate intressimäärade kohandamisest 2022. aasta novembrist kuni 2023. aasta lõpuni tagastasid vastaspooled 80% laenujäägist, millega kaasnes kasutatud tagatiste märkimisväärne vähenemine: enam kui 900 miljardi euro võrra (joonis 2.4). Pärast 2022. aasta novembrist kuni 2023. aasta jaanuarini tehtud ennetähtaegseid tagasimakseid vähendasid vastaspooled eelkõige riigivõlakirju, millel on suhteliselt suured alternatiivkulud ja mida saab kasutada erasektori repotehingute rahastamiseks. Lisaks võtsid nad 2023. aasta jooksul kasutusele rohkem kui 250 miljardi euro väärtuses pandikirju ja varadega tagatud väärtpabereid. TLTRO-III operatsiooni tähtaja saabumisega 2023. aasta juunis kaasnes ka kasutusse võetud tagatise suur vähendamine (umbes 300 miljardit eurot), mis vastas 60%-le sellel päeval tagasi makstud netokrediidile. Kaks kolmandikku kasutatud tagatiste mahu vähenemisest tulenes aga pandeemiaga seotud tagatisnõuete leevendamise meetmete järkjärgulisest kaotamisest, eelkõige teatavate täiendavate krediidinõuete kogumite järkjärgulisest kaotamisest Prantsusmaal ja väärtuskärbete ülejäänud 10% vähendamise tühistamisest.

Joonis 2.4

Kasutatud tagatiste muutused

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Tagatiste puhul on näidatud iga perioodi kuu lõpu andmete keskmine ning väärtused pärast väärtuse hindamist ja kärpeid. Laenude jäägi puhul on kasutatud päevaseid andmeid.

2.3 Rahapoliitiliste instrumentide finantsriskide maandamine

Eurosüsteem juhib pidevalt oma rahapoliitika operatsioonidega kaasnevaid finantsriske. Selle riskijuhtimisfunktsiooni eesmärk on tagada riskitõhusus ehk saavutada rahapoliitika eesmärgid viisil, mis tekitab eurosüsteemi jaoks väikseima riski.[31]

Kahjum tekkis varade ja kohustuste intressimääratundlikkuse erinevuste tõttu

Et tuua inflatsioon tagasi EKP nõukogu keskpika perioodi 2% eesmärgi juurde, tõstis EKP 2023. aastal mitu korda baasintressimäärasid. Seetõttu suurenesid eurosüsteemi keskpankade bilanssides olevate kohustuste kulud, samal ajal kui nende varaostukava ja erakorralise varaostukava väärtpaberiportfellidelt ja TLTRO-III-lt teenitud tulu jäi väikeseks. Tulemuseks oli negatiivne intressitulu, mida saab osaliselt tasakaalustada eelmistel aastatel kogutud finantspuhvritega. Kui neid puhvreid kasutatakse täiel määral, kajastatakse kõik ülejäänud kahjumisummad bilansis. Kahjumit saab siiski tasaarvestada tulevase kasumiga ning see ei mõjuta eurosüsteemi keskpankade suutlikkust tõhusalt tegutseda. Aja jooksul peaks eurosüsteemi varade ja kohustuste mittevastavus vähenema ning selle kasumiaruanne paranema.[32]

Eurosüsteemi riskijuhtimisraamistiku põhimuudatused 2023. aastal tehti selleks, et eurosüsteemi krediidihinnangusüsteeme täiendavalt mitmekesistada ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostude tegemisel veelgi rohkem eelistada paremate kliimatulemustega emitente.

Krediidihinnangusüsteemide täiendav mitmekesistamine

2023. aastat iseloomustas täiendavate krediidihinnangusüsteemide aktsepteerimine eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus. See on riskijuhtimisraamistik, mida eurosüsteem kasutab rahapoliitilistes operatsioonides kasutatavate varade krediidiriski maandamiseks. Selles määratakse menetlused, eeskirjad ja meetodid, mis tagavad, et kõigi kõlblike varade puhul täidetaks pidevalt eurosüsteemi rangeid krediidistandardite nõudeid. See hõlmab eri liiki krediidihinnangusüsteemide hindamist, aktsepteerimist ja jälgimist.

Kreeka keskpanga krediidihindamise sisesüsteemi aktsepteeriti krediidihinnangusüsteemina

2023. aasta aprillis otsustas EKP nõukogu aktsepteerida krediidihinnangusüsteemina Kreeka keskpanga krediidihindamise sisesüsteemi, mille abil hinnatakse Kreeka mittefinantssektori juriidiliste isikute krediidikvaliteeti. Neid hinnanguid saab nüüd kasutada selleks, et määrata kindlaks Kreeka mittefinantsettevõtete vastu esitatud krediidinõuete kõlblikkus eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena ja nende väärtuskärped. Kreeka keskpanga krediidihindamise sisesüsteem on üks üheksast riikide keskpankade krediidihinnangusüsteemist, mida EKP nõukogu praegu aktsepteerib.

Scope Ratings GmbH aktsepteeriti uue välise reitinguagentuurina

Novembris otsustas EKP nõukogu pärast seda, kui eurosüsteem oli esitatud taotlust kooskõlas eurosüsteemiväliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste aktsepteerimise kriteeriumidega põhjalikult hinnanud, aktsepteerida Scope Ratings GmbH-d välise krediidikvaliteeti hindava asutusena. Hindamine hõlmas kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid kriteeriume, samuti Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt saadud asjakohast järelevalvealast tagasisidet. Kui Scope Ratingsi reitingud on eurosüsteemi IT-taristusse integreeritud, hakatakse Scope Ratingsi reitinguid kasutama koos juba aktsepteeritud väliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste (DBRS Morningstar, Fitch Ratings, Moody’s ja S&P Global Ratings) reitingutega, et määrata kindlaks tagatisvarade kõlblikkus rahapoliitilisteks operatsioonideks ja kohaldatavad väärtuskärped.

Varaostukava ja erakorralise varaostukava raames tehtavate varaostude riskide maandamine

Varaostude finantsriske maandati jätkuvalt iga varaklassi konkreetsete finantsriski kontrolliraamistike alusel

2023. aastal jätkati aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete rahapoliitilistel eesmärkidel reinvesteerimist erakorralise varaostukava raames ja kuni juuni lõpuni ka varaostukava raames. Nende kavade finantsriske maandatakse finantsriski kontrolliraamistike alusel, milles võetakse arvesse iga kava poliitikaeesmärke ning ostetud varaliikide omadusi ja riskiprofiile. Raamistikud koosnevad kõlblikkuskriteeriumidest, krediidiriski hindamise ja hoolsuskohustuse menetlustest, hinnakujundusraamistikest, võrdlusalustest ning limiitidest. Raamistikud kehtisid netovaraostude ja kehtivad edaspidi aegumistähtajani jõudnud varadelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimise ning varade kohta senikaua, kuni need jäävad eurosüsteemi bilanssi. Nende raamistike põhielemendid, mis on kokku võetud EKP 2022. aasta aruande peatüki 2.3 tabelis 2.1, kehtivad endiselt. Ettevõtlussektori väärtpaberite puhul eelistas eurosüsteem alates 2023. aasta märtsis alanud varaostukava raames toimuva osalise reinvesteerimise algusest väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimisel suuremal määral paremate kliimatulemustega emitente.

Infokast 3
Ülelikviidsuse areng ja selle mõju euro tagamata turuintressimäärale

Selles infokastis vaadeldakse eurosüsteemi bilansi vähendamise mõju euroala rahaturule. Bilansi vähendamisest tulenev ülelikviidsuse vähenemine ei ole takistanud EKP baasintressimäärade muudatuste mõju ülekandumist tagamata rahaturu intressimääradesse. 2023. aastal ilmnes aga asümmeetria seoses euro lühiajalise intressimäära (€STR) ja EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahega, mis on reageerinud ülelikviidsuse taasvähendamisele vähem kui varasemale likviidsuse suurendamisele. Esialgse analüüsi kohaselt on see nähtus tõenäoliselt ajutine.

Uued rahapoliitika karmistamise meetmed vähendasid likviidsust

Positiivse hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ja TLTRO-III tingimuste muutmise tulemusel vähenes ülelikviidsus 27. juuli 2022. aasta 4,4 triljonilt eurolt 2023. aasta 31. detsembriks 3,3 triljonile eurole (joonise A osa a). 1,1 triljoni eurone kahanemine tulenes peamiselt sellest, et maksti tagasi 1,7 triljonit eurot, mille pangad olid laenanud TLTRO-III raames. Eurosüsteemi varaostukava positsioonide tähtaja saabumine aitas sellele vähenemisele samuti kaasa, kusjuures tagasimaksed, mida ei reinvesteeritud, vähendasid ülelikviidsust 0,3 triljoni euro võrra. Seevastu autonoomsete tegurite areng tõi süsteemi tagasi 0,9 triljonit eurot ülelikviidsust, mis kajastab seda, et institutsionaalsete klientide eurosüsteemis hoitavad rahapoliitikaga mitteseotud hoiused vähenesid. Kahanemine toimus järk-järgult pärast nende hoiuste intressimäärade kohandamist.

Väiksem likviidsus ei ole vähendanud €STRi ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahet

Varasemad andmed viitavad sellele, et ülelikviidsuse märkimisväärne kahanemine peaks vähendama €STRi ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahet. Siiski ei ole hiljutine ülelikviidsuse vähenemine toonud kaasa selle vahe kitsenemist (joonise A osa b): see suurenes kuni 2022. aasta teise pooleni ja stabiliseerus seejärel alates 2022. aasta novembrist ligikaudu –10 baaspunkti juures. Niisugune kõrvalekaldumine varasematest suundumustest tõstatab küsimuse, kas tegemist on ajutise nähtusega või struktuurse muutusega.

Joonis A

Ülelikviidsuse areng

a) Ülelikviidsus ja komponendid

b) Ülelikviidsus ja €STRi / hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahe

(triljonites eurodes)

(x-telg: ülelikviidsus triljonites eurodes; y-telg: hinnavahe baaspunktides)

Allikad: EKP (turuoperatsioonide andmebaas), Bloomberg ja eurosüsteemi arvutused.
Märkus. Osa a: negatiivse hoiustamise püsivõimaluse intressimäära periood lõppeb 26. juulil 2022, sealjuures liikus määr 27. juulil –0,50%-lt 0,00%-le. Osa b: (sellel joonisel kujutatud) negatiivse hoiustamise püsivõimaluse intressimäära periood kestis 1. oktoobrist 2019 kuni 26. juulini 2022. Nullprotsendilise hoiustamise püsivõimaluse intressimäära periood kestab 27. juulist kuni 13. septembrini 2022. Hoiustamise püsivõimaluse positiivse intressimäära periood algab 14. septembril 2022, mil intressimäära tõsteti 0,00%-lt 0,75%-le.

Tegurid

Pankade ülereservidelt makstavate intresside kaheastmelise süsteemi seiskamine 2022. aasta juulis tegi kauplemiseks kättesaadavaks veel 1 triljon eurot ülelikviidsust (joonise B osa a). Negatiivsete intressimäärade perioodil ja pärast kaheastmelise süsteemi kasutuselevõttu 2019. aasta oktoobris oli kauplemiseks kättesaadav ülelikviidsus väiksem kui ülelikviidsuse üldnäitaja, sest osa eurosüsteemis hoitavast ülelikviidsusest lõikas kasu soodsast intressist, st see oli vabastatud negatiivsest intressimäärast. See eelis kadus negatiivsete baasintressimäärade perioodi lõppemisega 2022. aasta juulis. Täiendavate kaubeldavate vahendite vabastamine soodustas muu hulgas pankade kauplemist tagamata üleööhoiustega.

Rahaturgude statistilise aruandluse andmete kohaselt kasvas tagamata laenude keskmine päevane maht 120 miljardilt eurolt negatiivse hoiustamise püsivõimaluse intressimäära perioodil 2021. ja 2022. aastal 210 miljardile eurole 2023. aasta lõpus, kusjuures kasv hõlmas kõiki vastaspoolte sektoreid (joonise B osa b). Positiivsete intressimäärade taastumine ja kaheastmelise süsteemi lõppemine tõid seega kaasa pakkumise märkimisväärse suurenemise tagatiseta segmendis.

Ülemäärase pakkumise tingimustes said pangad kasu suuremast turuvõimust klientidega intressimäärade üle peetavatel läbirääkimistel, millest annavad tunnistust intressimäärade panuste suuremad erinevused €STRi arvutamisel, kusjuures enamik neist tõid intressimäära alla. Ehkki vahendeid pakkuvad investorid eelistasid lühikesi tähtaegu, kuna nad eeldasid, et EKP tõstab intressimäärasid, oli pankade huvi lühikeste tähtaegade vastu leige, sest need ei too kasu regulatiivsetele likviidsusparameetritele ja on kulukas viis bilansimahtu suurendada. Seetõttu kipuvad pangad võtma hoiustajatelt lisatasu, et kompenseerida selliste hoiuste negatiivset mõju oma finantsvõimenduse määrale. Preemia avaldas €STRile langussurvet eelkõige kvartali- ja aastalõpu aruandekuupäevadel.

Joonis B

Kauplemistegevus

a) Kauplemiseks kättesaadav ülelikviidsus ja €STRi / hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahe

b) Tagamata laenud vastaspoole sektori kaupa

(vasakul teljel: ülelikviidsus triljonites eurodes; parempoolsel teljel: vahe baaspunktides)

(miljardites eurodes)

Allikad: EKP (turuoperatsioonide andmebaas, MMSR), Bloomberg ja eurosüsteemi arvutused.
Märkus. Osa a: negatiivse hoiustamise püsivõimaluse intressimäära periood lõppeb 26. juulil 2022, sealjuures liikus määr 27. juulil –0,50%-lt 0,00%-le. „Maksuvabad reservid“ osutab ülelikviidsuse osale, mis on vabastatud kaheastmelise süsteemi raames negatiivsest intressimäärast. Osa b: hoiustamise püsivõimaluse positiivse intressimäära periood algab 14. septembril 2022, mil intressimäära tõsteti 0,00%-lt 0,75%-le. Joonisel kajastatud käive hõlmab kõiki €STRi üleööhoiuseid, mittefinantsettevõtete hoiuseid, nõudmiseni kontosid ja ülejäänud muid kuni üheaastase tähtajaga laene. MMFs: money market funds; NFCs: non-financial corporations. „Muu“ hõlmab investeerimisfonde (v.a rahaturufondid), pensionifonde ja kindlustusfonde ning ülejäänud sektoreid.

Suur vahe võib olla ajutine nähtus

Kokkuvõttes võib €STRi ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahe vähenemise puudumine olla ajutine nähtus, sest ülemäärase pakkumise kontekstis säilitavad pangad turuvõimu pidada läbirääkimisi lühiajaliste hoiuste hinna üle, et katta mõju regulatiivsetele suhtarvudele. €STRi ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära korrektsioon võib endiselt toimuda, kui ülelikviidsus väheneb veelgi, ning see võib muuta rahanõudluse ja -pakkumise vahelist võimutasakaalu.

3 Euroopa finantssektor: vastupidav, kuid tegutseb ebakindlas finantskeskkonnas

Euroala pangad osutusid 2023. aastal vastupidavaks, eelkõige arvestades pankade maksejõuetust Ameerika Ühendriikides ja Šveitsis. Kasu saadi mitmes valdkonnas tehtud edusammudest ja katkematust järelevalvetegevusest. Sellest hoolimata jäi finantskeskkond ebakindlaks, sest rangemad rahastamistingimused panid reaalmajanduse ja finantssektori proovile. Riikide ametiasutused jätkasid makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvrite rakendamist või karmistamist, et pangandussektorit tugevdada. Lisaks tugevdati pankade, finantstaristu ja innovatsiooni õigusraamistikku, et suurendada finantssüsteemi pikaajalist vastupidavust.

3.1 Finantsstabiilsus 2023. aastal

Euroala finantsstabiilsus oli endiselt habras

Euroala finantsstabiilsus püsis kogu 2023. aasta jooksul habras, kajastades kiire inflatsiooni, karmimate rahastamistingimuste, kehvema kasvuväljavaate ja Lähis-Idas avaldunud uute geopoliitiliste pingetega seotud probleeme, mis süvendasid veelgi Venemaa Ukraina vastu algatatud kestva sõja mõju. 2023. aasta märtsis tekitas Ameerika Ühendriikide ja Šveitsi pankade maksejõuetus finantsšoki, mis oli küll ohtlik, kuid lõppkokkuvõttes lühiajaline. Selle põhjuseks olid otsustavad poliitikameetmed, mille tagajärjel muutusid finantsstabiilsuse murekohtadeks kiiresti muud probleemid, näiteks kõrgemad intressimäärad ja majanduskasvu ohustav langusrisk. EKP baasintressimäärade tõus kasvatas endiselt järk-järgult kõigi majandussektorite rahastamiskulusid. Eelmistel aastatel antud laenude intressimäära fikseerimise perioodide pikenemise ning vastupidavate tööturgude ja kogunenud säästude tagajärjel jäi laenuvõtjate suuremate laenukasutuse kulutuste mõju krediidiriskile siiski kogu aasta vältel tagasihoidlikuks. Üldjoontes püsis euroala pankade varade kvaliteet hea, kuid pankade laenukahjumid hakkasid kasvama (olgugi et madalalt tasemelt) ja mittepangast finantsvahendusasutused seisid jätkuvalt silmitsi suurema krediidiriskiga, mis tulenes rohkematest reitingu alandamistest nende võlakirjaportfellides.

Rangemad rahastamistingimused ning kodumajapidamiste, ettevõtete ja valitsuste suuremad laenuteenindamiskulud

Varasematel aastatel nautisid euroala riikide valitsuses madalaid intressimäärasid, kuid nende rahastamiskulud suurenesid EKP rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi taustal 2023. aastal laiapõhjaliselt, kusjuures riikidevahelised erinevused olid aasta jooksul väikesed. Kuna aga valitsused seisavad silmitsi vajadusega pikendada aeguvaid laene kõrgemate intressimääradega, on nende rahastamiskulud endiselt tundlikud eelarvepoliitika põhialuste arengu suhtes, eelkõige eelarvest kõrvalekaldumise riskide suhtes, mis võib taas tekitada muret riigivõla jätkusuutlikkuse pärast. Samal ajal saab riigivõlakirjade turu põhjendamatu ebakorrapärase dünaamika vastu võidelda paindlikkusega EKP pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava reinvesteeringutes ja EKP rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi abil, kui vajalikud tingimused on täidetud.

Samamoodi lõikas ettevõtlussektor enne pandeemiat ja selle ajal kasu madalatest intressimääradest ning selle tulu pidas 2023. aastal katsumustele hästi vastu. Kui majanduse taastumise mõju taandus, laenutingimused karmistusid ja võlateenindamiskulud kasvasid, suurenes ettevõtete haavatavus. Kuigi ettevõtete maksejõuetuse juhtumite üldine arv oli endiselt väike, hakkas see aasta jooksul kerkima. Kinnisvaraettevõtted olid euroala ärikinnisvaraturu jätkuva languse tõttu eriti haavatavad.

Kodumajapidamiste sektor seisis 2023. aastal silmitsi kehvema laenuteenindamisvõimega, mis oli tingitud intressimäärade tõusust ja jätkuvast korrektsioonist elamukinnisvaraturgudel. Laenukasutuse kulutuste järsk kasv alates rahapoliitika karmistamise tsükli algusest avaldas selgelt negatiivset mõju hüpoteeklaenude nõudlusele. Sellele vaatamata toetas tugev tööturg koos eluasemepakkumise piirangutega elamukinnisvaraturu korrapärast jahtumist. Sellegipoolest viitavad endiselt suured väärtuse hinnangud sellele, et kui hinnakorrektsioon muutub ebakorrapäraseks, võib haavatavus realiseeruda.

Finantsturud olid halbade üllatuste suhtes endiselt haavatavad

Kui vaadata 2023. aasta mitut kõikumisepisoodi, näib, et aasta jooksul lähtus üldine hinnakujundus finantsturgudel optimistlikest ootustest tulevase makromajandusliku finantsväljavaate suhtes ja seepärast peeti seda negatiivsete üllatuste suhtes haavatavaks. Ehkki ettevõtete võlakirjade turu riskipreemiad näisid olevat varasemate suundumustega hästi kooskõlas, olid need aktsiaturul märkimisväärselt väikesed. Aktsiahindade ebatavaliselt tagasihoidlikku reaktsiooni intressimäärade tõusule peeti märgiks, et aktsiad on järsu ümberhindamise suhtes haavatavad, kui majanduskasvu aeglustumise negatiivne mõju ettevõtete kasumlikkusele osutub investorite ootustest suuremaks. Peale selle oli turu riskimeeleolu endiselt väga tundlik edasiste üllatuste suhtes seoses inflatsiooni ja majanduskasvuga ning seega ka rahapoliitika arenguga.

Euroala pankade esimese taseme põhiomavahendite suhtarv oli 2023. aasta kolmandas kvartalis 15,6%. See oli oma kõrgeima taseme lähedal alates Euroopa pangandusjärelevalve loomisest ning kajastas pankade portfellide suuremat kasumlikkust ja riskide maandamist. Suured kapitali- ja likviidsuspuhvrid aitasid säilitada usaldust euroala pangandussüsteemi vastu pingete ajal, mille põhjustasid pankade maksejõuetus Ameerika Ühendriikides ja Šveitsis aasta alguses. Lisaks kasvas euroala pankade omakapitali tootlus 10,0%ni, mis on viimase rohkem kui kümne aasta kõrgeim tase. Selle põhjustasid suuremad intressi puhasmarginaalid olukorras, kus varade tootlus kasvas kiiremini kui rahastamiskulud. Ehkki pankade tulud said sellest pärituulest kasu, ohustasid neid tõenäoliselt kolm negatiivset tegurit: 1) kiirema inflatsiooni, võla teenindamise kulude suurenemise ja halveneva makromajandusliku keskkonna kombinatsioon, mis võib halvendada pankade varade kvaliteeti, mis oli juba hakanud realiseeruma esimeste märkidena makseviivituse määra ja maksevõlgade suurenemisest; 2) rangemad laenutingimused, mis vähendasid laenunõudlust, ja uute laenude andmine, mis kukkus madalaima tasemeni alates 2015. aastast, ning 3) rahastamiskulud, mis näisid kasvavat sedamööda, kuidas hoiuste koondintressid hakkasid kerkima – eelkõige tähtajaliste hoiuste puhul – ja turupõhise rahastamise kulud hakkasid kallinema. Nendest probleemidest hoolimata kinnitasid Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2023. aasta ELi-ülese stressitesti tulemused, et eeldatavasti jäävad pangad tõsistele šokkidele vastupidavaks.

Pangandusvälise finantsvahenduse sektor oli likviidsus- ja krediidiriskide suhtes ikka haavatav

Pangandusvälise finantsvahenduse sektor püsis 2023. aastal suhteliselt stabiilne ning sissevool riigivõlakirjade ja ettevõtete investeerimisjärgu võlakirjade fondidesse jätkus. See aitas toime tulla riikide ja ettevõtete emiteeritud võlakirjadega. Samal ajal vähendasid pangandusvälise finantsvahenduse üksused aasta jooksul aktiivselt oma üldist krediidiriski positsiooni riskide jätkuva vähendamise kaudu, tasakaalustades oma investeerimisportfelle turvalisemate varadega. Sellegipoolest olid nad krediidiriski suhtes haavatavad. Suure majandusliku ebakindluse ja karmimate finantstingimuste tõttu oli pangandusvälise finantsvahenduse sektoris potentsiaalne ümberhindluskahjumi oht, mis tulenes võlakirjaportfellide reitingute alandamisest ja makseviivitustest. Seda mõjutas jätkuvalt ka likviidsusrisk ning aktsia- ja võlakirjafondide rahapuhvrid jäid karmistuvate rahastamistingimuste tõttu kasinaks. Kuna likviidsed varad olid pangandusvälise finantsvahenduse sektori segmentides tagasihoidlikud, tekkis oht, et ootamatu väljavool investeerimisfondidest, suured lisatagatise nõuded või kindlustuslepingute aegumised toovad kaasa sunniviisilise varade müügi. Kinnisvara investeerimisfondid olid endiselt ümberhindluskahjumite ja investorite väljavoolu suhtes iseäranis haavatavad, eriti arvestades probleeme ärikinnisvara sektoris. Selle segmendi ebastabiilsus tegi väga murelikuks, kuna see on kinnisvarasektori ja selle sektori riskide suurendamise potentsiaali seisukohast tähtis.

Euroala pangad, fondid ja kindlustusandjad seisid ka 2023. aastal silmitsi kliimamuutustest tingitud probleemidega. Samuti tuli hoolega jälgida küberriski. Kliimamuutustest tingitud suurte loodusõnnetuste sagenemine ja nendega seotud kahjude suurenemine kergitasid ka kindlustushindu, kuna kliimaga seotud ohtude kindlustuse kättesaadavus oli piiratud.[33] See tõi esile ohu, et kliimašokkide sagenemine suurendab kahjukindlustusandjate kasumlikkusprobleeme ja olemasolevaid kaitselünki (kindlustusega katmata majanduskahju osakaal), millel võib olla negatiivne mõju makromajanduslikule olukorrale ja finantsstabiilsusele.

3.2 Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika: finantssektori vastupanuvõime tagamine ebastabiilsetes makromajanduslikes tingimustes

Riikide ametiasutused jätkasid makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvrite rakendamist või karmistamist

EKP ülesanne on hinnata ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riikide ametiasutuste plaanitavaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalimeetmeid pankadele. Ennekõike on EKP-l volitus kohaldada vajaduse korral rangemaid kapitalimeetmeid. EKP jälgis 2023. aastal riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat hoolikalt, kuid seda vajadust ei tuvastatud, sest mitu riiki oli juba võtnud uusi makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid või karmistanud olemasolevaid, et tugevdada oma pangandussüsteemide vastupanuvõimet kuhjunud nõrkuste ja langusriskide suhtes.

Finantssüsteemi vastupanuvõime säilitamine ja sihipäraste makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika meetmete edendamine

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvrid tuleks säilitada, et tagada pankade vastupanuvõime juhul, kui pangandussektori tingimused halvenevad

2023. aastal olid finantsstabiilsusmured seotud eelkõige kõrgemate intressimäärade ja majanduskasvu langusriskide mõjuga. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast tõid rangemad rahastamistingimused finantstsüklis kaasa jätkuva languse, kuid süsteemseid riske ei realiseerunud. Pankade kapitalipositsioonid püsisid vankumatud, kuigi kapitaliga seotud manööverdamisruum oli pankade ja riikide arvestuses erinev ning laenupakkumise piirangud ei olnud seotud pankade kapitalinõuetega. Edaspidi võivad suuremad laenuteenindamiskulud ja halvenev makromajanduslik keskkond panna proovile mittefinantssektori laenuteenindamisvõime ja järk-järgult halvendada pankade varade kvaliteeti. See võib koos väiksema laenumahu ja kasvavate rahastamiskuludega avaldada negatiivset mõju pankade kasumlikkusele ja vastupanuvõimele.

Seda arvestades karmistasid riikide ametiasutused 2023. aastal veelgi makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat, et suurendada pankade vastupanuvõimet. Sellele aitas kaasa pankade kasumlikkus ja kapitaliga seotud manööverdamisruum, mis oli hoolimata keerulisest makromajanduslikust finantskeskkonnast endiselt keskmiselt suur. Mõne riigi ametiasutused aktiveerisid vastutsüklilise kapitalipuhvri, et vähendada krediidiriski suurenemisega seotud nõrkusi ja laiendada vabastatavate kapitalipuhvrite kujul makrotasandi usaldatavusjärelevalve manööverdamisruumi. 2023. aastal kehtestasid vastutsüklilise puhvri või karmistasid seda kaheksa riiki, kergitades vastutsüklilise puhvri positiivse määra kehtestanud või välja kuulutanud riikide koguarvu aasta lõpuks 14ni. Lisaks olid 11 riiki kasutusele võtnud või välja kuulutanud laiapõhjalise või sektoripõhise süsteemse riski puhvri,[34] samal ajal kui kümne riigi pangad suurendasid muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvreid. See oli osaliselt tingitud EKP alammäära metoodika muutmisest.[35] Viimasena jätsid 15 riiki kehtima laenuvõtjapõhised meetmed, et vältida pankade ülemäärast riskivõtmist kodumajapidamistele laenamisel.

EKP jagas 2023. aastal teavet oma analüüside ja seisukohtade kohta seoses makrotasandi usaldatavusjärelevalve teemadega. Mai ja novembri finantsstabiilsuse ülevaadetes rõhutas EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat käsitlevates peatükkides makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvrite säilitamise tähtsust, juhul kui pangandussektori tingimused peaksid halvenema.[36] Samuti selgitati, miks olemasolevad laenuvõtjapõhised meetmed peavad jääma kehtima ja toimima jätkuvalt struktuursete kaitsemeetmetena tagamaks, et laenuandmise standardid ei leeveneks ja laenuvõtjad püsiksid vastupidavad. Lisaks märgiti, et pangandussektori suur kasumlikkus võib anda mõnele riigile võimaluse makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvreid täiendavalt sihipäraselt kasvatada, tingimusel et välditakse protsüklilist mõju. Samuti avaldas EKP arvamused selle kohta, miks krediidiasutustele erakorraliste maksude kehtestamine mõnes riigis võib mõjuda finantsstabiilsusele halvasti.[37]

Pandeemiast saadud kogemused näitavad, et vabastatavate makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvrite rolli tuleks suurendada

EKP pühendas ühe makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaate väljaande vastutsüklilise puhvri positiivse neutraalse intressimäära võimaliku rakendamise arutamisele. Kokkuvõttes näitab pandeemiast saadud kogemus, et vabastatavate makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalipuhvrite rolli tuleb suurendada, et tõhusalt tegeleda negatiivsete süsteemsete šokkidega, mis võivad ilmneda olenemata riigi positsioonist finants- või majandustsüklis. 2023. aasta lõpuks olid kuus riiki juba rakendanud või välja kuulutanud positiivse neutraalse määra kehtestamise raamistikud.[38] Need raamistikud põhinesid eri lähenemisviisidel, mille tulemuseks olid erinevad positiivsed neutraalsed määrad. Keskpikas perspektiivis oleks soovitatav võtta pangandusliidu riikides kasutusele ühtlustatum lähenemisviis positiivsete neutraalsete määrade kehtestamisele, sest see edendaks järjepidevust ja tõhusat poliitikakujundamist, andes samal ajal riikidele piisavalt paindlikkust. Pangandussektorivälise finantsvahenduse sektoriga seoses nõudis EKP jätkuvalt kõikehõlmavat poliitikameetmete kogumit, et tegeleda selle sektori haavatavusega terviklikult. Nendes meetmetes tuleks võtta arvesse olemasolevaid raamistikke ja need peaksid põhinema tugeval rahvusvahelisel koordineerimisel.

Koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

ESRN jätkas süsteemse riski võimalike allikate analüüsimist ja avaldas soovituse ärikinnisvara kohta

EKP pakkus 2023. aastal analüütilist, statistilist, logistilist ja administratiivset tuge Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) sekretariaadile. Täpsemalt osales EKP ESRNi instrumentide töörühma, analüüsi töörühma ja stressitestimise töörühma ning EKP/ESRNi kliimariskide seire projektimeeskonna juhtimises. Samuti osaleti analüüsi töörühma / makrotasandi usaldatavusjärelevalve analüüsi töörühma ja instrumentide töörühma / makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika töörühma raames loodud agiilsete meeskondade juhtimises, mis tegelevad kiire inflatsiooni ja intressimäärade tõusu mõjuga finantsstabiilsusele, ning analüüsi töörühma / makrotasandi usaldatavusjärelevalve analüüsi töörühma süsteemse likviidsusega tegeleva agiilse meeskonna juhtimises.

EKP toetas ka ESRNi tööd seoses järgmisega: 1) kübervastupanuvõime makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendid;[39] 2) süsteemne mõju ja poliitikavalikud seoses krüptovarade ja detsentraliseeritud rahandusega;[40] 3) pangandussektorivälise finantsvahendusega seotud haavatavuse jälgimine;[41] 4) poliitikavalikud ettevõtete võlakirjade ja kinnisvara investeerimisfondide riskide käsitlemiseks;[42] 5) ärikinnisvarasektori haavatavus, mille kohta ESRN avaldas soovituse,[43] ning 6) kliimariski juhtimise makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistikud.[44] Üksikasjalikumat teavet leiab ESRNi veebisaidilt ja aruannetest.

3.3 Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alane tegevus üksikute pankade turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks

Pangad olid tänu viimastel aastatel tehtud edusammudele ja pidevale järelevalvetegevusele endiselt vastupidavad

Hoolimata keerulisest makromajanduslikust keskkonnast püsisid Euroopa pangad kogu 2023. aasta jooksul vastupidavad, sealhulgas pärast märtsis ilmnenud ebastabiilsust, mille vallandas mõne USA piirkondliku panga maksejõuetus ja mis kulmineerus Euroopas Credit Suisse’i ülevõtmisega UBSi poolt, mille üle tegid järelevalvet Šveitsi ametiasutused. EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve korraldatud andmete kogumise käigus teatasid pangad 73 miljardi euro suurusest võlaväärtpaberitest tulenevast realiseerimata kahjumist bilansilises väärtuses. Seda peeti USAs teatatud näitajaga võrreldes tagasihoidlikuks. Varade kvaliteedi ja kasumlikkuse paranemine aitas pankadel toime tulla EKP 2023. aasta stressitesti negatiivse stsenaariumi kohase ulatusliku majanduslangusega. See üldine vastupanuvõime on seostatav pankade jõupingutustega läbi aastate, nende mitmekesise rahastamise ja hea likviidsuskeskkonnaga ning EKP pideva järelevalvetegevusega, näiteks tööga, mida on tehtud pangaportfelli intressiriski valdkonnas alates 2021. aastast. 2023. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis (SREP) jäi SREPi üldine punktisumma üldjoontes samaks. Esimese taseme põhiomavahendite 2. samba kapitalinõueteks kehtestati keskmiselt 1,2% võrreldes 1,1%ga 2022. aastal.

Hoolimata SREPi tulemustest ja sellest, et Euroopa pankade kasumlikkus oli 2023. aastal rekordiline, ei näe EKP rahuloluks põhjust. Kopsaka kasumi jätkusuutlikkust võivad ohustada EKP baasintressimäärade järkjärguline ülekandumine pangahoiuste intressimääradesse ning pankade rahastamiskulude ulatuslikum kasv, samuti varade kvaliteedi halvenemine kinnisvarasektoris ja muudes intressitundlikes sektorites. EKP järelevalvetegevus keskendub endiselt riskijuhtimise, juhtimise ja sisekontrolli püsivatele nõrkustele ning esile kerkivatele riskidele.

Järelevalve muutus riskipõhisemaks ja tõhusamaks

2023. aasta jooksul muutus EKP pangandusjärelevalve riskipõhisemaks ja tõhusamaks. EKP rakendas sisetöö ja eksperdirühma soovituste põhjal uue riskitaluvuse raamistiku, mis võimaldab järelevalveasutustel kohandada ja prioriseerida oma tegevust olenevalt nende järelevalve alla kuuluva panga konkreetsest olukorrast, selle asemel et kohaldada kõigile sobivat lähenemisviisi. Samuti võeti kasutusele uus mitmeaastane SREPi hindamisraamistik, mis võimaldab järelevalveasutustel oma analüüside intensiivsust ja sagedust paremini kalibreerida. Peale selle hakkas EKP välja töötama ajakohasemaid ja jõulisemaid eskaleerumisprotsesse, tuginedes kõikidele järelevalvevahenditele, sealhulgas perioodilistele karistusmaksetele, näiteks kliima- ja keskkonnariskide valdkonnas.[45]

2023. aastal kehtestas EKP sanktsioonid kolme panga suhtes.[46]

Detsembris 2023 avaldas EKP 2024.–2026. aasta järelevalveprioriteedid, mis keskenduvad 1) vastupanuvõime suurendamisele vahetute makrorahanduslike ja geopoliitiliste šokkide suhtes, 2) juhtimises ning kliima- ja keskkonnariskide ohjamisel esinevate puuduste tulemusliku kõrvaldamise kiirendamisele ning 3) digipöörde edendamisele ja töökindlate tegevusliku vastupanuvõime raamistike loomisele.

Läbipaistvuse suurendamiseks pidevalt tehtava töö raames avaldas EKP 2023. aastal 1) neljasammulise lähenemisviisi 2. samba nõude riskipõhiseks kindlaksmääramiseks, 2) krediidiriski SREPi metoodika ja tururiski SREPi metoodika 2024. aasta tsüklis kohaldamiseks ning 3) olulise osalusega seotud menetluste juhendi ning 2024. jaanuaris avaldas EKP ajakohastatud versiooni järelevalvekäsiraamatust, mis avaldati viimati 2018. aastal.

2023. aasta aprillis tervitas EKP koos Ühtse Kriisilahendusnõukoguga Euroopa Komisjoni väljapakutud Euroopa kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku õigusaktide muudatusi.

2023. aasta oktoobris nimetati kooskõlas kehtestatud institutsioonilise valikuprotsessiga EKP järelevalvenõukogu uueks esimeheks Claudia Buch.

Üksikasjalikum teave on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil ja EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2023. aasta aruandes.

3.4 EKP panus ELi ja rahvusvahelistesse poliitikaalgatustesse

Õigusraamistiku parandamisel saavutati mitu vahe-eesmärki

2023. aastal tehti täiendavaid edusamme finantssektori õigusraamistiku parandamisel. Peamised saavutused olid 1) kokkulepe lõplike Basel III reformide rakendamise kohta ELis, 2) kliimaga seotud riskide vähendamise algatused ning 3) ettepanek tugevdada ELi kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikku. Olulisi edusamme tehti ka krüptoraha reguleerimisel ja turutaristu reguleerimise tõhustamisel, näiteks seoses keskse kliirimisega.

Pankade õigusraamistiku täiendamine

Panganduse reguleerimisega seotud töö keskendus Basel III rakendamisele, ELi kestliku rahanduse tegevuskavale ja kriisiohjele

2023. aastal toetas EKP jätkuvalt läbirääkimisi ELi panganduspaketi üle, mis hõlmab kapitalinõuete määruse[47] ja kapitalinõuete direktiivi[48] muudatusi, mille eesmärk on rakendada ELis lõplikud Basel III reformid. Detsembris kiitsid Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu ettevalmistavad organid heaks ELi panganduspaketi. Kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi lõplikud tekstid võetakse eeldatavasti vastu 2024. aasta aprilli lõpuks, kui õiguslik läbivaatamine on lõppenud. Reformide eesmärk on veelgi tugevdada ELi pangandussüsteemi vastupanuvõimet, eelkõige suurendades krediidi-, operatsiooni- ja tururiskile avatuse katmiseks vajalikku kapitali. Samuti täiustavad need järelevalvevahendite kogumit, sealhulgas kliima- ja muude kestlikkusriskidega tegelemiseks.[49] Peale selle panustas EKP ELi kestliku rahastuse tegevuskavasse, ennekõike arvamuste avaldamise teel äriühingute kestlikkusega seotud hoolsuskohustuse direktiivi ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisreitingutega tegevusalade määruse kohta.[50]

Aruteludes pangandusliidu lõpuleviimise üle keskenduti ELi kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku parandamisele. 18. aprillil 2023 avaldas Euroopa Komisjon seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on tugevdada pankade kriisiohje juhtimist ELis ning eelkõige suurendada ametiasutuste võimalusi tegeleda väiksemate ja keskmise suurusega pankade maksejõuetusega. EKP avaldas oma arvamuses[51] õigusaktide paketi üle suurt heameelt ning rõhutas kriisiohjes vajadust paremate vahendite ja rahastamisvõimaluste järele. Lisaks õigusaktide ettepanekute paketile kutsus EKP üles astuma edasisi samme pangandusliidu lõpuleviimiseks. Eelkõige nõuab see Euroopa hoiusekindlustusskeemi ja kriisilahenduse likviidsuse Euroopa raamistiku loomist.

Krüptoraha ja rahapesuvastase võitluse õigusraamistiku viimistlemine

Olulisi edusamme tehti krüptoraha reguleerimisel ja rahapesuvastase raamistiku täiustamisel

EKP jätkas 2023. aastal krüptoraha õigusraamistiku viimistlemist ja rakendamist nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Pärast krüptovaraturgude määruse jõustumist ELis[52] juunis andis EKP panuse mitmesse Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koordineeritavasse tehnilisse standardisse, mille eesmärk oli määruse rakendamine. Rahvusvahelisel tasandil aitas see kaasa edusammudele rahvusvahelistel foorumitel, nagu finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee ning makse- ja arveldussüsteemide komitee. Täpsemalt lõpetas finantsstabiilsuse nõukogu krüptovaraga seotud tegevuse ülemaailmse õigusraamistiku koostamise, andes kõrgetasemelisi soovitusi krüptovaraga seotud tegevuse ja turgude reguleerimiseks ning ülemaailmsete stabiilse krüptovara kokkulepete kohta. Need soovitused lisati laiemasse G20 krüptovarade tegevuskavasse, mis võeti vastu oktoobris ja mille koostamisel kasutati ka EKP-lt saadud materjali. Lisaks toetas EKP Baseli pangajärelevalve komitee tööd, et karmistada ja selgitada aspekte, mis on seotud tema standardiga pankade krüptovaradega seotud riskipositsioonide kohta. Eelkõige karmistati kohandustega stabiilse krüptovara kriteeriume, mille alusel võib saada regulatiivset sooduskohtlemist.

EKP jätkas aktiivset osalemist ka Euroopa Komisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide ettepanekute paketi viimistlemises, mis hõlmas muu hulgas ELi tasandil rahapesuvastase asutuse loomist. Nagu on märgitud EKP arvamustes[53], toetas EKP tihedat koostööd ja teabevahetust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste ning Euroopa pangandusjärelevalve vahel ning tõhusat ELi korda üldisemalt, et võidelda ELi finantssüsteemi väärkasutamise vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

Kapitaliturgude liidu suunas tehtavate edusammude toetamine ja pangandusvälise finantsvahenduse õigusraamistiku tugevdamine

Töö kapitaliturgude liidu edendamiseks ja pangandusvälise finantsvahenduse sektori reguleerimiseks jätkus

Euroopa Komisjoni 2020. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskava raames jätkus 2023. aastal seadusandlik töö seoses algatustega, mille eesmärk on suurendada ELi kapitaliturgude lõimitust. Aasta jooksul panustas EKP mitmesugustes väljaannetes ja kõnedes kapitaliturgude liidu tulevikku käsitlevasse avalikku poliitilisse arutellu.[54] Samuti avaldas EKP president koos eurorühma, Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni presidendiga arvamusartikli kapitaliturgude liidu tähtsuse kohta Euroopa säästude suunamisel majanduskasvu. EKP osales aktiivselt ka eurorühma aruteludes Euroopa kapitali- ja finantsturgude tuleviku üle ning panustas Euroopa turu infrastruktuuri määruse läbivaatamisega seotud õigusloomeprotsessi.[55]

Lisaks rõhutas EKP jätkuvalt pangandusvälise finantsvahenduse sektori struktuursete haavatavustega tegelemise ja asjaomase poliitikaraamistiku parandamise tähtsust makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast. Pangandusvälise finantsvahenduse sektori hiljutiste stressiolukordade vaatlemisel käsitleti finantsstabiilsuse ülevaates ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaates poliitilist mõju likviidsusega seotud valmisolekule ja finantsvõimendusele selles sektoris.[56] EKP osales ka finantsstabiilsuse nõukogu pangandusvälise finantsvahenduse sektori finantsvõimenduse finantsstabiilsusega seotud mõju hindamises ning aktiivselt käimasolevas poliitikatöös, mille eesmärk oli tõhustada pangandusvälise finantsvahenduse vastupidavust.[57] Seoses avatud fondidega aitas EKP läbi vaadata finantsstabiilsuse nõukogu poliitilisi soovitusi selliste fondide struktuurse likviidsuspuudujäägi kõrvaldamiseks.[58]

4 Turutaristu ja maksete sujuv toimimine

Eurosüsteemil on keskne roll turutaristu ja maksete arendamisel, käitamisel ja järelevalvel. 2023. aastal uuendas eurosüsteem edukalt oma hulgimaksete süsteemi ja jätkas TARGETi teenuste arendamist. Eurosüsteem ajakohastas jaemaksestrateegiat ning hakkas analüüsima kujunemisjärgus tehnoloogiate võimalikku mõju hulgitehingute arveldamisele, et veelgi tõhustada integratsiooni ja innovatsiooni Euroopa makse- ja väärtpaberiturgudel. Digitaalse euro puhul on eurosüsteem liikunud uurimisetapist ettevalmistusetappi.

4.1 TARGETi teenused

Eurosüsteem käivitas edukalt uue T2 hulgimaksete süsteemi

20. märtsil 2023 käivitas eurosüsteem edukalt uue T2 hulgimaksete süsteemi, millega asendati alates 2007. aasta novembrist kasutusel olnud TARGET2 süsteem. T2 süsteemiga võeti kasutusele reaalajaline brutoarveldussüsteem, mis on keskne likviidsuse juhtimise funktsioon, millega optimeeritakse likviidsuse juhtimist kõigis TARGETi teenustes ning mis pakub TARGETi teenuste ühiseid komponente ja pikemat tööaega. Üleminek toimus 17.–20. märtsil 2023 ning kõik pangad alustasid arveldamist uues süsteemis esmaspäeval, 20. märtsil 2023. Uus süsteem vastab finantsasutuste sõnumite vahetamise rahvusvahelisele standardile (ISO 20022) ja suurendab tunduvalt tõhusust. Lisaks võimaldab uus T2 struktuur turuosalistel tõhustada likviidsuse juhtimist keskpangarahas eurodes tehtavate hulgi- ja jaemaksete ning väärtpaberiarvelduste puhul.

T2 kasutab umbes 1000 panka, et algatada eurodes tehinguid enda või oma klientide nimel. Kui arvestada ka filiaale ja tütarettevõtjaid, on T2 kaudu kättesaadavad rohkem kui 40 000 panka üle maailma. 2023. aastal töödeldi T2 ja selle eelkäija TARGET2 kaudu päevas keskmiselt 409 444 makset, mille keskmine päevane väärtus oli 2,2 triljonit eurot. Võrreldes 2022. aastal TARGET2 kaudu tehtud maksetega kasvas maksete päevamaht seega 2,9%.

Alates 1. jaanuarist 2023 ehk pärast Horvaatia ühinemist euroalaga läks Horvaatia finantskogukond üle oma riigi reaalajalisest brutoarveldussüsteemist TARGET2/T2-le. TARGETi teenuste ülevõtmine Horvaatia turul jätkus juunis, kui mindi üle TARGETi välkmaksete süsteemile (TIPS), ja septembris, kui Horvaatia väärtpaberite keskdepositoorium liitus teenusega TARGET2-Securities (T2S).

Horvaatia väärtpaberite keskdepositoorium võeti kasutusele üleminekulaine raames, mille käigus liitusid T2Si platvormiga edukalt viis väärtpaberite keskdepositooriumi, sealhulgas Euroclear Bank, mis on üks maailma suurimaid väärtpaberite keskdepositooriume, Bulgaaria keskpanga väärtpaberiarveldussüsteem, AD ehk teine Bulgaarias tegutsev väärtpaberite keskdepositoorium, Horvaatia Središnje klirinško depozitarno društvo d.d. (SKDD) ja Euroclear Finland. T2Si platvorm ühendab nüüd 24 väärtpaberite keskdepositooriumi 23-lt Euroopa turult ning võimaldab teha väärtpaberiarveldusi eurodes ja Taani kroonides. See üleminekulaine oli T2Si ja eurosüsteemi jaoks operatsioonilisest, ärilisest ja strateegilisest vaatenurgast oluline. Eelkõige kinnitab lõppinvestorite kontosid haldava väärtpaberite keskdepositooriumi (Euroclear Finland) edukas kaasamine, et eurosüsteemi turutaristud saavad toetada kõiki ELi turge ja jurisdiktsioone. Peale selle toob Euroclear Banki üleminek eurovõlakirjade instrumendid otse T2Si ja alates 2024. aastast eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi (ECMS). 2023. aastal töötles T2S keskmiselt 699 868 tehingut päevas keskmise päevase väärtusega 790,3 miljardit eurot.

TIPSil oli endiselt tähtis roll eurodes tehtavate välkmaksete arendamisel, sest 2023. aastal ühines sellega veel panku ja riikide kogukondi. TIPSis osalejate arvu kasv suurendas tehingute mahtu 2022. aastaga võrreldes rohkem kui 127%. Sealjuures saabus haripunkt 2023. aasta detsembris, mil arveldati 28 miljonit välkmakset (võrreldes 18,7 miljoni välkmaksega 2022. aasta detsembris). 2024. aastal katsetati edukalt Sveriges Riksbanki ja Rootsi krooni ühendamist TIPSiga välkmaksete tegemiseks. Jätkus sujuv koostöö eurosüsteemi ja Danmarks Nationalbanki vahel, et siduda Taani kroon 2025. aastaks TIPSiga (ja T2ga).

2023. aasta juulis avaldas eurosüsteem TIPSi uue hinnakujundusstruktuuri, mis jõustus 1. jaanuaril 2024. Sellega tagatakse, et teenus toimib kulude katmise põhimõttel, teenimata seejuures kasumit. Samal ajal on TIPSi hinnakujunduse eesmärk toetada välkmaksete kasutuselevõttu Euroopas. See peaks samuti kiirenema, võttes arvesse Euroopa Komisjoni esitatud seadusandlikku ettepanekut muuta eurodes tehtavad välkmaksed kättesaadavaks kõigile kodanikele ja ettevõtetele, kellel on pangakonto ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides.

Kolme arveldusteenuse (T2, T2S ja TIPS) kõrval töötab eurosüsteem välja uut TARGETi teenust, nimelt eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi (ECMS). See on kõikides euroala riikides kasutusele võetav ühtne süsteem eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutatavate varade haldamiseks. ECMSi käivitamine on nihutatud 2024. aasta aprillist 2024. aasta novembrisse, et anda kasutajatele rohkem aega ECMSi funktsioone stabiilses keskkonnas katsetada.

4.2 Digitaalse euro projekt

EKP käivitas digitaalse euro projekti ettevalmistusetapi.

Digitaalse euro projekti kaheaastane uurimisetapp lõppes 2023. aasta oktoobris. Uurimisetapis tehtud töö kokkuvõte oli aluseks EKP nõukogu otsusele käivitada ettevalmistusetapp. Uue etapi algus ei tähenda, et digitaalse euro kasutuselevõtu kohta on tehtud otsus. EKP nõukogu saab seda otsust kaaluda alles pärast digitaalse euro õigusraamistiku vastuvõtmist ELi tasandil.

Uurimisetapis leppis eurosüsteem kokku digitaalse euro kõrgetasemelistes kujundusnõuetes ja tehnilistes nõuetes. Tööd toetas prototüüpide loomine, mille eesmärk oli kontrollida kavandatud disainilahendust tehnilisest perspektiivist, ning fookusrühmade uuringud[59], et saada teavet võimalike kasutajate eelistuste ja ootuste kohta. Tihe ja läbipaistev koostöö turuosaliste, teiste ELi institutsioonide ja poliitikakujundajatega tagas, et kõik sidusrühmad said anda tagasisidet kavandamise ja levitamise võimaluste kohta. Tehniliste aspektide turu-uuringutest nähtus, et on piisavalt suur hulk Euroopa teenuseosutajaid, kes suudavad välja töötada digitaalse euro lahendusi, ning saadaval on mitmesuguseid arhitektuuri- ja tehnoloogiavõimalusi.

Ettevalmistusetapi esimene etapp, mis algas 1. novembril 2023, kestab kaks aastat ja paneb aluse digitaalse euro võimalikule kasutuselevõtule. Selle aja jooksul keskendutakse digitaalse euro reeglistiku lõplikule vormistamisele ning selliste teenuseosutajate valimisele, kes võiksid välja töötada digitaalse euro platvormi ja taristu. Eurosüsteem teeb ka lisakatseid ning jätkab konsulteerimist kõigi sidusrühmadega, sealhulgas üldsusega, et digitaalne euro vastaks rangeimatele kvaliteedi-, turva-, privaatsus- ja kasutusstandarditele.

Võimalike edasiste sammude üle otsustab EKP nõukogu ettevalmistusetapi esimese etapi tulemuste ja õigusloomeprotsessi arengu põhjal.

4.3 Turutaristu ja maksete innovatsioon ja lõimimine

Eurosüsteem ajakohastas oma jaemaksete strateegiat

2023. aasta novembris avaldas eurosüsteem jaemaksete strateegia ajakohastatud versiooni, pidades silmas maksevaldkonna olulisi muutusi, mis on toimunud nelja aasta jooksul alates selle kasutuselevõtust. Eelkõige on tehnoloogiahiiud maksevaldkonnas oma tegevust laiendanud, mis võib avaldada negatiivset mõju Euroopa strateegilisele autonoomiale maksete alal. Lisaks rõhutas Venemaa sõda Ukraina vastu, et (küber)riskid on Euroopa elutähtsate infrastruktuuride, sealhulgas makseteenuste seisukohast väga olulised. Märkimisväärseid edusamme tehti ka digitaalse euro projektiga.

Ajakohastatud strateegias säilitatakse põhieesmärgid, milleks on töötada välja üleeuroopalised suhtluspunkti makselahendused (st füüsilises müügikohas ning mobiilse ja e-kaubanduse ruumis) ning tugevdada veelgi ühtset euromaksete piirkonda, eelkõige välkmaksete täieliku kasutuselevõtu kaudu. Samuti hõlmab see uut eesmärki suurendada jaemaksete vastupidavust, sealhulgas pakkudes eriolukorras alternatiivseid makselahendusi. Viimasena rõhutatakse ka eurosüsteemi jaemaksete strateegia ja digitaalse euro projekti vastastikust täiendavust, eelkõige eri viise, kuidas digitaalne euro saaks strateegia eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Näiteks pakuks digitaalne euro üleeuroopalist makselahendust ja aitaks eraklientide jaemakselahendustel saavutada üleeuroopalise haarde.

Kauplemisjärgses valdkonnas tehti edusamme finantsintegratsiooniga

Kooskõlas eesmärgiga edendada Euroopa finantsturgude lõimumist kauplemisjärgses valdkonnas ja aidata kaasa kapitaliturgude liidu lõpuleviimisele jätkas eurosüsteemi väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühm (AMI-SeCo) aruannete avaldamist AMI-SeCo turgude (Euroopa Majanduspiirkonna ning Ühendkuningriigi ja Šveitsi turgude) edusammude kohta T2Si ühtlustamiskava, Euroopa ühise tagatisvara haldamise reeglistiku (SCoRE) (mis on vajalik ka eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemiga suhtlemiseks) ja korporatiivsete sündmuste standardite (sealhulgas aktsionäride isiku tuvastamise standardite) järgimise kohta. Üldine T2Si ühtlustamisstandarditele vastavuse määr oli ligikaudu 90%. Hinnangute kohaselt vastavad viis uut väärtpaberite keskdepositooriumi, kes ühinesid T2Siga 2023. aasta septembris, T2Si ühtlustamisstandarditele. 2023. aasta korporatiivsete sündmuste vastavusaruanne sisaldas tõendeid selle kohta, et edusamme on tehtud ka korporatiivsete sündmuste standardite järgimisel. 2023. aasta teise poole Euroopa ühise tagatisvara haldamise reeglistiku aruandes märkis AMI-SeCo, et sidusrühmade töös kehtivate SCoRE’i standardite järgimisel esineb mõningaid viivitusi. Kuna eurosüsteemi tagatisvara süsteemi kasutuselevõtt lükati edasi 2024. aasta novembrisse, nõustus väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühm edasi lükkama ka asjaomaste SCoRE’i standardite täitmise tähtaega.

Et selgitada välja järelejäänud tõkked väärtpaberite kauplemisjärgse turu lõimumisele ELis, algatas AMI-SeCo 2023. aasta novembris oma liikmete ja riiklike sidusrühmade liikmete seas uuringu. Samuti andis AMI-SeCo Euroopa Komisjonile ja Euroopa Ülemkogule teavet tõhusamaid piiriüleseid maksude kinnipidamismenetlusi käsitleva komisjoni ettepaneku kauplemisjärgsete aspektide kohta ning edastas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele oma seisukohad standardse T+2 väärtpaberite arveldamise tsükli võimaliku lühendamise kohta.

Viimasena hakkas eurosüsteem analüüsima kujunemisjärgus tehnoloogiate, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogia mõju hulgitehingute arveldamisele (infokast 4).

4.4 Järelevaatamine ja emiteeriva keskpanga roll

Alustati TARGETi teenuste põhjalikku hindamist

Finantsturutaristute ja maksete turvaline ja tõhus toimimine euroalal on endiselt eurosüsteemi järelevaatamistegevuse prioriteet. Eurosüsteem osaleb lisaks eurot emiteeriva keskpangana koostöökokkulepetes, mis on seotud euroalaväliste finantsturutaristutega, kel on märkimisväärne maht eurovääringus tegevusi.

Mis puutub eurosüsteemi TARGETi teenuste järelevalvesse (peatükk 4.1), siis hõlmasid peamised prioriteedid T2-T2Si konsolideerimisprojekti jälgimist enne selle kasutuselevõttu 2023. aasta märtsis ja uute turgude kaasamist. Lisaks alustati 2023. aasta oktoobris T2/TIPSi põhjalikku hindamist määruse alusel, mis käsitleb süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamist (SIPS) ja T2Si põhjalikku hindamist CPMI-IOSCO põhimõtete alusel.

Eurosüsteem teeb järelevalvet ka teiste süsteemselt oluliste maksesüsteemide, sealhulgas EURO1, STEP2-T ja MasterCard Clearing Management Systemi (MCMS) üle. 2023. aastal keskendus ta järgmisele: MCMSi esimese põhjaliku süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse alusel toimuva hindamise lõpuleviimise järelevalve, EURO1 ja STEP2-T uute põhjalike hindamiste algatamine süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse alusel, MCMSi hindamine seoses finantsturutaristute jaoks mõeldud küberkerksuse järelevaatamise ootustega (CROE) ning jälgimine, kuidas kulgeb EURO1 üleviimine ISO20022 standardile.

Seoses makseinstrumentide, makseskeemide ja maksekordadega saavutas eurosüsteem 2023. aastal olulise vahe-eesmärgi, määrates kindlaks maksekorrad, mille üle tuleb teha järelevalvet või mida tuleb jälgida eurosüsteemi elektrooniliste makseinstrumentide, -skeemide ja -korralduste järelevaatamisraamistiku (PISA raamistik) alusel. Peale uute järelevalvealuste üksuste kaasamise PISA raamistikku tegi eurosüsteem esimese üleeuroopaliste skeemide rühma põhjaliku hindamise ning jätkas tööd kaardipettuste jälgimise vallas.

Eurosüsteem jätkas eurot emiteeriva keskpangana osalemist märkimisväärse eurovääringus tegevuse mahuga finantsturutaristute ühtses järelevaatamises ja kriisiohjes. Kesksete vastaspooltega seoses aitas eurosüsteem hinnata riskijuhtimise muudatusi, ettepanekuid teenuste pikendamiseks, taastamiskavasid ja kriisilahenduskavasid. Väärtpaberite arveldamise valdkonnas jätkas eurosüsteem panustamist väärtpaberite keskdepositooriumide korrapärasesse hindamisse väärtpaberite keskdepositooriumide määruse alusel ning ettevalmistusi hajusraamatu tehnoloogia põhiseid turutaristuid käitavatele üksustele tulevaste tegevuslubade andmiseks kooskõlas määrusega (EL) 2022/858 (hajusraamatu tehnoloogia katsekorra määrus).

Küberkerksuse valdkonnas viidi lõpule eurosüsteemi finantsturutaristute küberkerksuse strateegia läbivaatamine, mille üksikasjad tehakse teatavaks 2024. aasta alguses. Lisaks tegi EKPS perioodilise küberkerksuse uuringu, mis hõlmas 80 ELi finantsturutaristut, ning algatas järelmeetmete võtmise asjaomaste järelevalveasutuste ja järelevalve all olevate üksustega.

EKP toetas mitmesuguseid järelevaatamisega seotud üleilmseid töövooge (näiteks seoses kesksete vastaspoolte võimendustagatise määramise tavadega, finantsturutaristu kaitsemeetmetega selliste finantsriskide puhul, mis ei ole seotud liikmete maksejõuetusega, ja stabiilse krüptovara korraldusega), samuti Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koordineeritavat ELi-ülest kesksete vastaspoolte järelevalves tehtavat stressitesti. EKP avaldas ka ülevaate ELi kesksete vastaspoolte alustamise tagatise mudelitest, jälgis pidevalt turu suurenenud volatiilsuse mõju kesksetele vastaspooltele ja nende liikmetele ning korraldas koos Deutsche Bundesbanki ja föderaalreservi Chicago pangaga 2023. aasta kesksete vastaspoolte riskijuhtimise ühiskonverentsi, et hõlbustada arutelu sektori, reguleerivate asutuste ja akadeemiliste ringkondade vahel.

Eurosüsteem aitab korrapäraselt välja töötada uusi ELi määrusi finantsturutaristute ja maksete kohta. Eelkõige andis ta 2023. aastal teavet Euroopa turu infrastruktuuri määruse läbivaatamist käsitleva EKP arvamuse koostamiseks. Samuti aitas EKP aktiivselt ette valmistada digitaalse tegevuskerksuse määruse teiseseid õigusakte, eelkõige TIBER-EU raamistiku raames välja töötatava ohuteabel põhineva läbistustestimise valdkonnas.

Infokast 4
Uued tehnoloogiad hulgiarvelduste tegemiseks keskpangarahas

Eurosüsteem analüüsib kujunemisjärgus tehnoloogiate, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogia mõju hulgitehingute arveldamisele. See töö on osa eurosüsteemi püüdlustest tagada, et keskpangad peavad makse- ja väärtpaberiarvelduste digitaalse innovatsiooniga sammu ning toetavad seda.

Finantssektor on üha enam huvitatud hajusraamatu tehnoloogia võimalikust rakendamisest, sealhulgas tehingutes, mida praegu arveldatakse keskpangarahas. Kui sektor võtab hajusraamatu tehnoloogia olulisel määral kasutusele, võib juhtuda, et keskpankadel on vaja rakendada meetmeid, et kaitsta maksesüsteemide sujuvat toimimist ja keskpangaraha rolli Euroopa finantssüsteemi stabiilsust, lõimimist ja tõhusust toetava rahapoliitilise ankruna.

Eurosüsteem on teinud kindlaks neli kontseptuaalset lahendust, mis võimaldavad arveldada keskpangarahas hulgitehinguid, kus näiteks tehingu väärtpaberiosa arveldatakse hajusraamatu tehnoloogial põhineva taristu abil (joonis 1).

Skeem A

Hajusraamatu tehnoloogia platvormidel registreeritud hulgitehingute keskpangarahapõhise arvelduse lahendused

Allikas: vt H. Neuhausi ja M. Plooij artikkel „Central bank money settlement of wholesale transactions in the face of technological innovation“ EKP majandusülevaate 8/2023 täispikas ingliskeelses versioonis.
Märkus. Sinised jooned, punktid ja ikoonid tähistavad keskpangaraha. Lillad jooned, punktid ja ikoonid tähistavad väärtpabereid.

Eurosüsteem kavatseb teha hajusraamatu tehnoloogiaga seotud uurimistööd, mille käigus tehakse katseid reaalsete arveldustega keskpangarahas ja eksperimenteeritakse arvelduste matkimisega testkeskkonnas. Seda tehakse kolme eurosüsteemi lahenduse abil, mis võimaldavad keskpangarahas arveldada hulgitehinguid, mis on registreeritud hajusraamatu tehnoloogia platvormidel: Trigger Solution, mida pakub Deutsche Bundesbank, TIPS Hash-Linki lahendus, mida pakub Banca d'Italia (mõlemad on näited 1. kontseptuaalse lahenduse kohta), ning Full-DLT koostalitlusvõime lahendus, mida pakub Banque de France (2. kontseptuaalne lahendus). Turuosalisi on kutsutud üles väljendama huvi osaleda 2024. aasta maist novembrini toimuvates katsetes. Samal ajal analüüsitakse eurosüsteemis täiendavalt kahte ülejäänud kontseptuaalset lahendust.

Eurosüsteemi uurimistöö toetuseks on loodud hajusraamatu tehnoloogia turu kontaktrühm. See rühm panustab ekspertide teadmistega ning hoiab eurosüsteemi kursis edusammudega, mida tehakse hajusraamatu tehnoloogia ja muude uute tehnoloogiate kasutamisel hulgimüügi finantsturgudel.

5 Turuoperatsioonidealane tegevus ja teistele institutsioonidele osutatavad finantsteenused

Eurosüsteem kiitis 2023. aasta augustis heaks uue raamistiku eurodes likviidsusliinide pakkumiseks euroalavälistele keskpankadele ning säilitas mitu likviidsusliini euroalaväliste keskpankadega, pakkudes seeläbi kaitsemehhanismi turupõhisele rahastamisele. EKP jätkas dollarioperatsioonide regulaarset pakkumist euroala vastaspooltele. EKP ei sekkunud välisvaluutaturu tegevusse. EKP vastutas endiselt mitmesuguste finantsoperatsioonide haldamise eest ELi nimel ning täitis üldist koordineerivat rolli seoses eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistikuga.

5.1 Turuoperatsioonide areng

Euro ja välisvaluuta likviidsusliinid

Eurosüsteemi vahetus- ja repotehingute liinid on rahapoliitilised instrumendid. Need aitavad vältida seda, et pinged rahvusvahelistel rahastamisturgudel pärsivad euroala rahapoliitika ülekandumise tulemuslikkust. Tabelis 5.1 on esitatud 31. detsembri 2023. aasta seisuga kasutusel olevad likviidsusliinid.

2023. aastal jätkas EKP igal nädalal seitsmepäevase tähtajaga USA dollarites likviidsuse pakkumist koostöös USA föderaalreservi, Kanada keskpanga, Inglise keskpanga, Jaapani keskpanga ja Šveitsi keskpangaga (vahetustehingute liini võrk). 20. märtsist 30. aprillini 2023 suurendati seitsmepäevase tähtajaga dollarites pakkumisoperatsioonide sagedust ja hakati neid tegema iga päev koostöös vahetustehingute liini võrgu keskpankadega. Suurema sageduse eesmärk oli parandada tõhusust ja tugevdada operatsiooni kaitserolli olukorras, kus USA dollarites rahastamise tingimused olid tugevama surve all. Euroala vastaspoolte laenutegevus oli kogu aasta jooksul tagasihoidlik.

Tabel 5.1

Kasutusel olevad likviidsusliinid

Euroalaväline vastaspool

Korra tüüp

Vastastikune

Maksimaalne laenatav summa (miljonites eurodes)

Taani keskpank

Vahetustehingute liin

Ei

24 000

Rootsi keskpank

Vahetustehingute liin

Ei

10 000

Kanada keskpank

Vahetustehingute liin

Jah

Piiramatu

Hiina keskpank

Vahetustehingute liin

Jah

45 000

Jaapani keskpank

Vahetustehingute liin

Jah

Piiramatu

Šveitsi keskpank

Vahetustehingute liin

Jah

Piiramatu

Inglise keskpank

Vahetustehingute liin

Jah

Piiramatu

USA föderaalreserv

Vahetustehingute liin

Jah

Piiramatu

Poola keskpank

Vahetustehingute liin

Ei

10 000

Ungari keskpank

Repotehingute liin

Ei

4000

Rumeenia keskpank

Repotehingute liin

Ei

4500

Albaania keskpank

Repotehingute liin

Ei

400

Andorra finantsjärelevalveasutus

Repotehingute liin

Ei

35

Põhja-Makedoonia Vabariigi keskpank

Repotehingute liin

Ei

400

San Marino keskpank

Repotehingute liin

Ei

100

Allikas: EKP.
Märkus. Eurosüsteemi hallatavate keskpankade likviidsusliinide loetelu (seisuga 31. detsember 2023). Tabel ei hõlma repotehingute liine, mis on loodud euroalaväliste keskpankadega eurosüsteemi keskpankade repotehingute võimaluse (EUREP) alusel, millega seoses EKP oma vastaspooli ei avaldanud. EKP on uue raamistiku alusel avalikustanud kõik likviidsusliinid alates 16. jaanuarist 2024.

3. augustil 2023 kiitis EKP nõukogu pärast eelmise raamistiku põhjalikku läbivaatamist ja viimaste aastate kogemuste põhjal heaks uue raamistiku eurodes likviidsusliinide pakkumiseks euroalavälistele keskpankadele. Uus raamistik jõustus 16. jaanuaril 2024 ning sellega säilitatakse likviidsusliinide roll rahapoliitika instrumentidena ja seni kehtinud raamistiku põhielemendid, kuid seda ühtlustatakse ning olemasolevad repovahendid integreeritakse ühtsesse alalisesse raamistikku, mida nimetatakse EUREPiks. Vahetustehingute liinid on kättesaadavad euroala seisukohast suurima krediidikvaliteedi või süsteemse tähtsusega riikidele. Juurdepääs euro likviidsusliinile võib erineda olenevalt sellest, kas ajad on tavapärased või valitsevad finantsturgudel teravad ja ulatuslikud raskused, sest viimasel juhul võib olla õigustatud luua ettevaatlikkuse eesmärgil liine rohkemate riikidega. Nõukogu jätkab likviidsusliinidega seotud taotluste hindamist üksikjuhtumite kaupa.

Välisvaluutainterventsioonidega seotud aruandlus

2023. aastal EKP välisvaluutaturu tegevusse ei sekkunud. Alates euro kasutuselevõtust on EKP sekkunud välisvaluutaturu tegevusse kaks korda: 2000. ja 2011. aastal. Välisvaluutainterventsioonide andmeid avaldatakse igas kvartalis ühekvartalilise viivitusega EKP veebisaidil ja statistika andmeaidas (Statistical Data Warehouse). Kvartalitabelis avaldatud teave võetakse kokku ka tabelis 5.2. Kui kvartalis ei toimunud ühtegi välisvaluutainterventsiooni, on see selgelt välja öeldud.

Tabel 5.2

EKP välisvaluutainterventsioonid

Periood

Kuupäev

Interventsiooni tüüp

Valuutapaar

Ostetud valuuta

Brutosumma (miljonites eurodes)

Netosumma (miljonites eurodes)

Q3 2000

22.09.2000

Koordineeritud

EUR/USD

EUR

1640

1640

22.09.2000

Koordineeritud

EUR/JPY

EUR

1500

1500

IV kv 2000

03.11.2000

Ühepoolne

EUR/USD

EUR

2890

2890

03.11.2000

Ühepoolne

EUR/JPY

EUR

680

680

06.11.2000

Ühepoolne

EUR/USD

EUR

1000

1000

09.11.2000

Ühepoolne

EUR/USD

EUR

1700

1700

09.11.2000

Ühepoolne

EUR/JPY

EUR

800

800

I kv 2011

18.03.2011

Koordineeritud

EUR/JPY

EUR

700

700

I–IV kv 2021

I–IV kv 2022

I–IV kv 2023

Allikas: EKP.

Aruandlusraamistik kajastab EKP ühepoolseid ja teiste rahvusvaheliste ametiasutustega koos tehtud välisvaluutainterventsioone ning vahetuskursimehhanismi „ääreinterventsioone“.

5.2 ELi laenutehingute haldamine

EKP töötles mitmesuguste ELi laenuprogrammide makseid

EKP vastutab kontode haldamise ja maksete töötlemise eest seoses laenusaamise ja laenuandmise toimingutega, mis tehakse ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi (MTFA),[60] Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM)[61] ja eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA)[62], taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU)[63] ning Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise programmi (MFA+)[64] raames. Samuti vastutab EKP teatavate Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF)[65] ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM)[66] raames tehtavate operatsioonidega seotud maksete haldamise ning kõigi Kreeka krediidikorralduse lepinguga seotud maksete töötlemise eest[67]. 2023. aastal lõpetas EKP ettevalmistused Euroopa Komisjonile makseagendi teenuste osutamiseks, laiendades nii EKP praeguseid fiskaalagendi teenuseid.

31. detsembri 2023. aasta seisuga oli MTFA raames antud laenude kogujääk 200 miljonit eurot, EFSMi raames antud laenude kogujääk 42,8 miljardit eurot, SURE raames antud laenude kogujääk 98,4 miljardit eurot ning Kreeka krediidikorralduse lepingu raames antud laenude kogujääk 39,54 miljardit eurot. Viimasena töötles EKP 2023. aastal ka eri liikmesriikidele antud ja eri liikmesriikidelt saadud taasterahastu „Next Generation EU“ laenude ja toetuste ning Ukrainale antud MFA+ laenude väljamakseid ja intressimakseid.

5.3 Eurosüsteemi reservihaldusteenused

Paljud eurosüsteemi keskpangad osutasid teenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku alusel

Ka 2023. aastal osutati laias valikus finantsteenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku (ERMS) alusel, mis loodi 2005. aastal klientide eurodes nomineeritud reservvara haldamiseks. Nii mõnigi eurosüsteemi keskpank osutab selle raamistiku piires finantsteenuseid ‒ ühtsetel tingimustel ja kooskõlas turustandarditega ‒ euroalavälistele keskpankadele ning rahandus- ja valitsusasutustele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele. EKP on seejuures üldine koordineerija, kes jälgib teenuste sujuvat toimimist, soodustab raamistiku paremaks muutmist ja koostab asjakohaseid aruandeid EKP otsustusorganitele.

Eurosüsteemi reservihaldusteenuste klientide kontode arv oli 2023. aasta lõpus 273 (2022. aasta lõpus 270). Kõikide klientide eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad positsioonid (k.a sularaha- ja väärtpaberipositsioonid) vähenesid 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga ligikaudu 20%.

6 Sularaha on Euroopa kodanike seas endiselt kõige sagedamini kasutatav maksevahend, mida võltsitakse vähe

Europangatähtede ringlust on mõjutanud EKP baasintressimäärade tõus, sest sularahavarud väärtuse säilitajana on vähenenud. Enamik Euroopa kodanikke peab oluliseks võimalust maksta sularahas. Seega on EKP eesmärk tagada euroalal hea juurdepääs sularahale ja selle aktsepteerimine.

Eurosüsteem on endale võtnud ka kohustuse tagada, et sularaha jääks võimalikult kestlikuks ja keskkonnasäästlikuks, ning on hinnanud pangatähtede kui maksevahendi ökoloogilist jalajälge. Ettevalmistused uue europangatähtede seeria väljatöötamiseks annavad võimaluse teha europangatähed kõikide eurooplaste jaoks sümpaatsemaks. Seepärast konsulteeritakse üldsusega kogu kavandamisprotsessi vältel.

6.1 Europangatähtede ringlus ning sularahale juurdepääsu ja selle aktsepteerimise tagamine

Intressimäärade tõus on mõjutanud europangatähtede ringlust

2023. aasta lõpus küündis ringluses olevate europangatähtede arv 29,8 miljardini ja nende koguväärtus oli 1,57 triljonit eurot. EKP baasintressimäärade tõstmine alates 2022. aasta juulist on avaldanud jätkuvalt pärssivat mõju sularaha hoidmisele väärtuse säilitajana, sest pangatähtedelt ei saa intressi teenida. Seetõttu oli 2023. aastal pangatähtede arvu ja väärtuse aastane kasvumäär väga madal, vastavalt 1,2% ja –0,3%.

Joonis 6.1

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus

(vasakul teljel: miljardites eurodes; paremal teljel: miljardites)

Allikas: EKP.

Ringluses olevate europangatähtede kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks töötlesid eurosüsteemi riikide keskpangad 25,3 miljardit europangatähte ja asendasid 3,3 miljardit kulunud pangatähte värskelt trükitutega.

Ringluses olevate euromüntide väärtus kasvas aastaga 3,2%, küündides 2023. aasta lõpus 33,5 miljardi euroni, mis vastab 148,2 miljardile euromündile.

2022. aastal korraldas EKP euroala tarbijate maksehoiakute uuringu, millest nähtus, et 60% kodanikest peab oluliseks, et neil oleks võimaik sularahas maksta. Et euroalal oleks hea juurdepääs sularahale, võttis Euroopa Komisjon 28. juunil 2023 vastu ettepaneku võtta vastu määrus europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta. EKP väljendas oma arvamuses komisjoni ettepaneku kohta suurt toetust selgete eeskirjade kehtestamisele eurosularaha kohustusliku aktsepteerimise ja aktsepteerimisest keeldumise kohta jaemüügipunktides, näiteks sildid „sularahas ei saa maksta“ poesissepääsude juures. Hea juurdepääs sularahale ja selle aktsepteerimine on eurosüsteemi 2030. aastani kavandatud sularahastrateegia põhikomponendid tagamaks, et eurosularaha on jätkuvalt laialdaselt kättesaadav atraktiivse, usaldusväärse ja konkurentsivõimelise maksevahendi ja väärtuse säilitajana.

6.2 Uuring europangatähtede keskkonnajalajälje kohta

Toote keskkonnajalajäljes arvestatakse pangatähtede kogu kasutustsüklit alates toorainest kuni tootmise, levitamise ja kasutusest kõrvaldamiseni

EKP korraldas europangatähtede keskkonnajalajälje uuringu, hindamaks europangatähtede abil ühe inimese aastas tehtavate sularahamaksete keskkonnajalajälge, et tagada sularaha võimalikult suur kestlikkus ja keskkonnahoidlikkus.

Tulemustest nähtus, et ühe inimese aastas kasutatavate europangatähtede keskkonnajalajälg vastab kaheksa kilomeetri pikkuse autosõidu keskkonnamõjule ning moodustab üksnes 0,01% nende kogu keskkonnamõjust.

Toote keskkonnajalajälje uuringu raames uuriti ka seni tehtud edusamme

Pangatähti kasutatakse pärast nende ringlusse laskmist mitu korda. Levitamisetapp, sealhulgas energiatarbimine ja transport, on peamine tegur, mis mõjutab nende keskkonnajalajälge. Kestlikust puuvillast paberi kasutamine pangatähtede tootmiseks on vähendanud europangatähtede keskkonnamõju peaaegu 50% ja europangatähtedega maksmise üldist jalajälge 3,6% võrreldes muudest kui kestlikest allikatest pärit tavapärase puuvilla kasutamisega. Kui üleminek orgaanilisele puuvillale on lõpule viidud, väheneb keskkonnamõju veel. Käimas on ulatuslik uurimis- ja arendustegevus, et selgitada välja alternatiivsed jäätmete kõrvaldamise meetodid pangatähtede jaoks, nagu jäätmete ringlussevõtt ja taaskasutamine.

6.3 Europangatähtede võltsimisega seotud areng

2023. aastal oli võltsingute osakaal kõigi ringluses olevate pangatähtede seas üks madalamaid

2023. aastal kõrvaldati ringlusest ligikaudu 467 000 võltsitud europangatähte, mis on kõigi ringluses olevate pangatähtede osakaalu poolest kõigi aegade madalaim tase (joonis 6.2). 2023. aastal tuvastati iga ringluses oleva miljoni ehtsa europangatähe kohta 16 võltsingut. Sellest väga väikesest osakaalust hoolimata suurenes võltsitud pangatähtede arv võrreldes 2022. aastaga, mil võltsinguid oli pärast koroonapandeemiat erakordselt vähe. Võltsitud pangatähe saamine on väga ebatõenäoline. Enamik võltsingutest on halva kvaliteediga ja nende turvaelementide imitatsioonid on väga kehvad või pole neid üldse. Pangatähtede ehtsust saab kontrollida lihtsa katsumise, vaatamise ja kallutamise meetodiga, mida on kirjeldatud pangatähtede turvaelementide veebilehel ja euroala riikide keskpankade veebisaitidel.

Joonis 6.2

Aastas tuvastatud võltsingute arv miljoni ringluses oleva ehtsa pangatähe kohta

Allikas: EKP.

6.4 Ettevalmistused tulevaste europangatähtede kasutuselevõtuks

EKP valmistub välja töötama uut europangatähtede seeriat, et säilitada nende suurt vastupidavust võltsimise suhtes ja teha need võimalikult keskkonnahoidlikuks. Selles protsessis väljendub eurosüsteemi pühendumus sularahale ja see annab võimaluse muuta europangatähed kõigi eurooplaste jaoks sümpaatsemaks.

Et tulevases kujunduses arvestataks eurooplaste seisukohtadega, konsulteeritakse üldsusega kogu ümberkujundamisprotsessi vältel.

Valdkondadevaheline nõuanderühm, kuhu kuuluvad liikmed kõigist euroala riikidest, esitas üldsuselt saadud soovituste põhjal teemade eelvaliku nimekirja. Seejärel valis EKP nõukogu seitse teemat ja üldsust kutsuti üles oma eelistuste poolt hääletama. 2023. aasta suvel korraldatud kahe avaliku küsitluse põhjal valis EKP nõukogu tulevaste europangatähtede kaheks võimalikuks teemaks „Euroopa kultuur“ ning „Jõed ja linnud“.

Otsus uute pangatähtede lõpliku kujunduse ning tootmise ja emiteerimise kohta tehakse eeldatavasti 2026. aastal

Lisaks otsustas EKP nõukogu luua nõuanderühma, kes pakub 2024. aasta lõpuks välja motiivid, mis võiksid valitud teemasid ilmestada. Seejärel korraldatakse uute pangatähtede kujunduskonkurss. Euroopa kodanikud saavad taas võimaluse valida mitme kavandi vahel. Eelduste kohaselt teeb EKP otsuse uute pangatähtede lõpliku kujunduse ning tootmise ja emiteerimise aja kohta 2026. aastal. Kui uute pangatähtede tootmise otsus on langetatud, kulub veel mitu aastat, enne kui esimesed pangatähed ringlusse lastakse.

7 Statistika

Liikmesriikide keskpankade abiga töötab EKP välja, kogub, koostab ja levitab suurt hulka statistikat ja andmeid, mida on vaja, et toetada euroala rahapoliitikat, finantsstabiilsust ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) mitmesuguseid muid ülesandeid ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid. Seda statistikat kasutavad ka ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid, finantsturu osalised, meedia ja laiem avalikkus ning see aitab EKP-l suurendada oma tegevuse läbipaistvust.

2023. aastal keskendus EKP euroala uuele statistikale, nimelt välisstatistika üksikasjalikule aruandlusele ning valitsemissektori võla laenude, sularaha ja hoiuste komponendi jaotustele. Samuti otsustas EKP laiendada rahaturustatistika aruandluse andmeid esitavat üldkogumit ning avaldas uue finantskontode statistika, mis sisaldab elukindlustuse ja pensioniõiguste jaotust investeerimisriski järgi. EKP avaldas kliimaalase tegevuskava raames oma veebisaidil kliimaga seotud näitajad. Samuti algatas eurosüsteem uuringu, et hinnata, milliseid teemasid võiks lisada integreeritud aruandlusraamistiku kohaldamisalasse.

7.1 Uus ja täiustatud euroala statistika ning muud arendustegevused

Kasutajatele tehti kättesaadavaks uued andmed välisstatistika kohta

2023. aasta aprillis hakkas EKP avaldama lisaandmeid välisstatistika kohta kooskõlas muudetud EKP välisstatistika suunisega, pöörates tähelepanu kasutajate vajadusele üksikasjalikuma piiriülese statistika järele. Uus andmerida sisaldab eraldi andmeid investeerimisfondide, kindlustusseltside ja pensionifondide, muude finantsasutuste, mittefinantsettevõtete ning kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide kohta. Samuti määratakse neis kindlaks otseinvesteeringuks kasutatud võlainstrumendi liik. Lisaandmed on saadaval võlaväärtpaberite, laenude, kaubanduskrediidi ja ettemaksete ning täiendavate geograafiliste vastaspoolte kohta.

Avaldati valitsemissektori võla laenude, sularaha ja hoiuste uued jaotused

EKP hakkas avaldama ka ELi liikmesriikide valitsemissektori võla laenude, sularaha ja hoiuste komponendi uusi jaotusi, mis võimaldavad valitsemissektori rahastamist põhjalikumalt hinnata. Kuigi võlaväärtpaberid moodustavad tavaliselt valitsemissektori võlast suurima osa, on laenud ja hoiused olulised komponendid, mis moodustasid 2022. aastal ligikaudu 16% euroala SKPst ja 17,5% kogu valitsemissektori võlast. Andmed osutavad eri rahastamisallikatele ja näitavad jaotust võlausaldajate kategooriate kaupa, sealhulgas kommertspangad, mitmepoolsed institutsioonid (nt Rahvusvaheline Valuutafond) ja Euroopa Liidu institutsioonid (näiteks Euroopa Investeerimispank).

EKP otsustas laiendada eurorahaturu statistika andmeid esitavat üldkogumit

2023. aasta aprillis otsustas EKP laiendada rahaturgude statistikat esitavat üldkogumit ja lisas 46-le juba andmeid esitavale pangale 24 uut panka. Uued rahaturgude statistikaga tegelevad pangad hakkavad aruandeid esitama 1. juulil 2024. Nende esitatavad andmed aitavad muuta EKP avaldatud rahaturgude statistika andmeid representatiivsemaks. Uute andmeesitajate andmed kaasatakse euro lühiajalise intressimäära (€STR) arvutusse hilisemas etapis, et tagada uute esitatud andmete piisav kvaliteet. Laiendatud andmeid esitav üldkogum suurendab võrdlusaluse representatiivsust, kaalukust ja usaldusväärsust.

EKP avaldas finantskontode kohta uue statistika, mis sisaldab elukindlustuse ja pensioniõiguste jaotust investeerimisriski järgi

Pärast seda, kui finantskontode kvartaliandmete statistika aruandluse nõudeid käsitlevat suunist muudeti, hakkas EKP 2023. aasta oktoobris avaldama uusi elukindlustuse, annuiteedi- ja pensioniõiguste jaotusi investeerimisriski jaotuse järgi kõigis ELi liikmesriikides ja euroalal. Need õigused on kodumajapidamiste finantsvarade olulised komponendid ning kajastatud finantskontodel kindlustusseltside ja pensionifondide (ja palju vähemal määral muude sektorite) kohustustena. Uutest andmetest nähtub, mil määral kannavad kodumajapidamised enda nimel investeeritud kindlustusmaksete ja sissemaksete investeerimisriski.

7.2 Uute kliimaga seotud statistiliste näitajate avaldamine

2023. aasta jaanuaris avaldas EKP oma veebisaidil kliimamuutustega seotud eksperimentaalsete ja analüütiliste statistiliste näitajate esimese kogumi. Need näitajad koguti tihedas koostöös EKPSi riikide keskpankadega ning need on osa EKP laiemast kliimameetmete tegevuskavast.

Eksperimentaalsed kestliku rahanduse näitajad annavad ülevaate euroala residentide emiteeritud või hoitavatest kestlikkusomadustega võlainstrumentidest. Need annavad teavet tulu kohta, mis on saadud kestlike projektide rahastamiseks, ja seega üleminekuks netonullheitega majandusele.

Finantsasutuste CO2 heitkoguste analüütilised näitajad annavad teavet finantsasutuste väärtpaberite ja laenuportfellide CO2-mahukuse kohta ning aitavad hinnata sektori rolli kliimaneutraalsele majandusele ülemineku rahastamises ja sellega seotud riske. Näitajad annavad teavet pankade riskipositsioonide kohta seoses vastaspooltega, kes sõltuvad suurel määral CO2 heite mahukatest ärimudelitest.

Laenu- ja väärtpaberiportfellide füüsiliste kliimariskide analüütiliste näitajate abil hinnatakse kliimamuutuste tagajärjel tekkivatest looduslikest ohtudest, näiteks üleujutustest või metsa- või maastikutulekahjudest tulenevaid riske laenu-, võlakirja- ja aktsiaportfellide tootlusele. Näitajaid saab kasutada füüsilise riski võrdlemiseks riikide, sektorite ja ohutegurite kaupa.

Jätkus töö kõigi kolme andmekogumiga, et veelgi parandada kättesaadavate andmete ja jaotuste kvaliteeti, sealhulgas geograafilisi, sektoripõhiseid ja muid üksikasju.

7.3 Pankade andmeesituse tõhustamine

Integreeritud aruandlusraamistiku eesmärk on lõimida olemasolevad statistikanõuded, mida EKPS pankadele esitab, nii palju kui võimalik kogu euroalal kohaldatavasse ühtsesse standardiseeritud aruandlusraamistikku.

Integreeritud aruandlusraamistik on esimene samm Euroopa Liidu statistiliste, usaldatavusjärelevalve ja kriisilahendusandmete integreeritud aruandlussüsteemi laiema algatuse poole, mida taotles Euroopa pangandussektor ning mida toetavad ka Euroopa Parlament ja nõukogu. Euroopa Pangandusjärelevalve, EKP, Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Komisjon teevad koostööd mitteametlikus koordineerimisrühmas, et sellist lõimimist edendada. 2023. aastal arutasid nad ühise pankade aruandekomitee töökorda, millesse on kaasatud asjaomased Euroopa ja riiklikud asutused ning pangandussektor. Ühine pankade aruandekomitee asutatakse eelduste kohaselt 2024. aastal.

EKPS teeb tihedat koostööd ka pangandussektoriga, et optimeerida aruandlust ja vähendada üldist aruandluskoormust pankade integreeritud aruandluse sõnastiku (BIRD) kaudu. See on vabatahtlik koostööalgatus, mis ühendab Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate riikide keskpanku ja kommertspanku. BIRD, mida saab kasutada tasuta, aitab pankadel luua statistika, järelevalve ja kriisilahendusega seotud aruandlusväljundeid, mis vastavad Euroopa õigusaktides sätestatud aruandlusnõuetele. BIRD on integreeritud sõnastik, mille sisu ei kordu: aruandluskohustuse aluseks olevad mõisted on kõik kindlaks määratud ja kirjeldatud üks kord. Nii on pankadel lihtsam otsustada, milliseid andmeid oma sisesüsteemidest välja võtta ja kuidas neid töödelda.

BIRDi üks esimesi väljundeid on aidata pankadel järgida integreeritud aruandlusraamistikku – uut andmekogumisraamistikku, mida kohaldatakse ühetaoliselt kõigis euroala riikides. Andmeesitajad saavad kasutada BIRDi integreeritud aruandlusraamistikuga seotud aruandluseks, samuti teiste aruandluskohustuste täitmiseks. BIRD aitab vähendada pankade aruandluskoormust ja parandada asjaomastele asutustele esitatavate andmete kvaliteeti.

Infokast 5
Uute kodumajapidamiste jõukuse jaotuse andmete esmakordne avaldamine

Uus eksperimentaalne statistika annab kvartalipõhist teavet kodumajapidamiste jõukuse jaotuse kohta euroalal kooskõlas rahvamajanduse arvepidamisega.

EKP avaldatud uued andmed jõukuse jaotumise kohta annavad ülevaate jõukuse jagunemisest euroala kodumajapidamiste seas ja euroala riikide vahel kooskõlas sektoriaalse arvepidamise kvartalipõhiste koondandmetega. Uus statistika toetab EKP majandus-, rahandus- ja finantsstabiilsuse analüüse. See statistika on seotud EKP rahapoliitika strateegia 2021. aasta läbivaatamisega, mille eesmärk on muu hulgas süsteemselt hinnata seoseid sissetulekute ja jõukuse jaotuse ning rahapoliitika vahel. Need andmed võimaldavad saada uut teavet rahapoliitika ülekandumise protsessi kohta. Avaldamisel järgitakse G20 andmelünkade algatuse soovitusi töötada kooskõlas rahvamajanduse arvepidamisega välja jaotuslik teave kodumajapidamiste sissetuleku, tarbimise, säästmise ja jõukuse kohta.

Meetodi ja tulemused on välja töötanud ja koostanud Euroopa Keskpankade Süsteem. Ühist lähenemisviisi võib riiklikul tasandil veelgi tõhustada, võttes arvesse kohapeal kättesaadavaid täiendavaid andmeallikaid. Mõne riigi keskpangad on neid parandusi juba rakendanud. Andmetes ühendatakse sektoripõhised raamatupidamise kvartaliaruanded leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (HFCS) kodumajapidamiste tasandi teabega vahemikust 2010–2021 ning muudest allikatest pärineva teabega. 2021. aastale järgnevate kvartalite tulemused on hinnangulised ning põhinevad kõige uuematel sektoripõhistel raamatupidamisandmetel ja viimasel kättesaadaval HFCSi lainel või mõnes riigis kogutud riikliku statistikaameti andmetel. Andmed koondatakse kord kvartalis ja avaldatakse viis kuud pärast iga perioodi lõppu. Andmed on kättesaadavad euroala, euroala 19 riigi (kõik euroala riigid peale Horvaatia) ja Ungari kohta.

Jõukuse jaotuse andmed annavad teavet netojõukuse, koguvarade ja kohustuste ning nende komponentide kohta. Kodumajapidamised on jaotatud viie suurima netovara detsiili ja alumise 50% ning tööhõive ja eluasemestaatuse järgi. Jõukuse jaotuse andmekogum sisaldab ka Gini netojõukuse koefitsienti, andmeid netojõukuse mediaani ja keskmise netojõukuse kohta, alumise 50%, ülemise 10% ja ülemise 5% kodumajapidamiste netojõukuse osakaalu ning võlakordajat kodumajapidamiste netojõukuse detsiilide kaupa.

Joonis A

Kodumajapidamiste jõukuse muutus netojõukuse detsiilide kaupa ja osakaal ülemise 5% netojõukuses, euroala

a) Kodumajapidamiste jõukus

b) Osakaal ülemise 5% netojõukuses

(triljonites eurodes)

(protsentides)

Allikas: jõukuse jaotuse andmed.

Infokast 6
Maksestatistika ‒ suurem ulatus ja sagedus

EKP muudetud maksestatistika määrus jõustus 1. jaanuaril 2022. Täiendused võrreldes eelmise õigusraamistikuga kajastavad nii muutusi maksekeskkonnas kui ka asjakohaseid muudatusi ELi õigusaktides. Samuti on suurendatud andmete kogumise sagedust: iga aasta asemel kogutakse andmeid nüüd igal poolaastal ja igas kvartalis. Muudetud raamistiku alusel kogutud maksestatistika esimene versioon avaldati 9. novembril 2023 EKP andmeportaali kaudu. Andmed avaldati 2022. aasta kõigi kvartalite ning 2023. aasta kahe esimese kvartali ja 2022. aasta kahe poolaasta kohta.

Kaks korda aastas avaldatav maksestatistika hõlmab teavet uuenduslike jaemakseteenuste kohta, näiteks mobiilimaksed, viipemaksed, e-kaubandus ja uut liiki makseteenused, nagu on määratletud läbivaadatud makseteenuste direktiivis (PSD2). Teabe jagamisega kaasneb igal poolaastal pressiteade. Tänu tõhustatud andmete kogumisele näitavad EKP andmeportaali andmed muu hulgas suurt nõudlust viipekaardimaksete järele, mis moodustasid 2023. aasta esimesel poolel 57% kõigist euroala kaardimaksetest (joonis A).

Joonis A

Viipemaksete osakaal kõigis kaardimaksetes euroalal 2023. aasta esimesel poolel

Allikas: EKP.

Samuti kogutakse andmeid maksetehingute pettuste, maksetehingute autentimismeetodite ja makseskeemide kohta. Kord kvartalis kogutakse piiriülese kaubanduse jälgimiseks kaardipõhiste maksetehingute kohta andmeid, mis on liigendatud üksikute maailma riikide kaupa koos lisajaotusega kaupmehe kategooria koodide kaupa.

8 EKP teadustegevus

2023. aastal keskendus EKP teadustegevus muu hulgas inflatsiooni arengu, rahapoliitika ülekandumise, kliimamuutuste ja struktuurimuutuste hindamisele. Täpsemalt käivitasid Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) teadustegevuse juhid muutuvas maailmas rahapoliitika ülekandumise probleeme uuriva võrgustiku ChaMP, mille eesmärk on analüüsida rikkalike üksikasjalike andmekogumite abil euroalal rahapoliitika ülekandumise kanalite tugevust, kiirust ja heterogeensust erakordsete šokkide, struktuurimuutuste ja muutuva inflatsiooniarengu keskkonnas. Kodumajapidamiste finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustiku kaudu avaldati jätkuvalt uut teavet inflatsiooni mõju kohta euroala erinevatele kodumajapidamistele. EKP tarbijaootuste küsitlus on nüüdseks kujunenud kindlaks allikaks, mis annab väärtusliku ülevaate kodumajapidamiste ootuste kujunemisest. Kliimamuutused olid EKP teadustegevuses endiselt oluline teema. EKP tegi EKPSi teadusuuringute klastrite raames tihedat koostööd ka riikide keskpankadega, korraldades iga-aastaseid seminare, et arutada eri spetsialiseerumisvaldkondade kõige pakilisemaid küsimusi.

8.1 Uudised EKPSi teadustegevuse algatuste kohta

2023. aasta mais alustas tööd ChaMPi võrgustik

2023. aasta mais alustas tööd ChaMPi võrgustik. Kava kohaselt kestab see kaks aastat ja seda saab pikendada ühe aasta võrra. Võrgustiku ülesehitus koosneb kahest töövoost: finantssüsteemi kaudu toimuv rahapoliitika ülekandumine (TV1) ja reaalmajanduse kaudu toimuv rahapoliitika ülekandumine (TV2). ChaMPi võrgustik alustas esialgse tööprogrammiga, mis hõlmab enamikust EKPSi keskpankadest pärit rohkem kui 250 autori 180 uurimisprojekti. Esimesed töötoad toimusid 25. oktoobril 2023 Brüsselis (TV1) ja 31. oktoobril 2023 Lissabonis (TV2). TV1 seminar hõlmas ettekandeid rahapoliitika ülekandumise kohta pankade kaudu ettevõtetele ja kodumajapidamistele ning mittepangast finantsvahendajate rolli kohta. TV2 seminaril keskenduti ettevõtetevaheliste tootmisvõrgustike asjakohasusele (nt tarnepiirangud ja muud šokid) ja struktuurimuutustele (nt digitaliseerimine, (de)globaliseerumine ja kliimamuutused) rahapoliitika ülekandumisel. Juhtrühma esimene silmast silma kohtumine toimus 30. oktoobril 2023 Lissabonis.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik (HFCN) avaldas 2023. aasta juulis leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (HFCS) neljanda laine (2021) tulemused. See uuring on kasulik allikas, mis annab kodumajapidamiste tasandi teavet kodumajapidamiste rahaliste vahendite ja tarbimise kohta mitme uuringuprojekti jaoks, mida korraldavad HFCNi liikmed, EKP heterogeensuse uurimisrühm ja välised teadlased. Need projektid hõlmavad tööd kodumajapidamiste bilanssidele avalduva inflatsioonišokkide jaotusliku mõju,[68] meeste ja naiste jõukuse erinevuste (sooline jõukuse lõhe), sissetulekute ebakindluse mõõtmise ootuste andmete põhjal, kodumajapidamiste rahalistele vahenditele avalduva mitmekesise mõju ning uute jõukuse jaotumist käsitlevate andmete vallas (infokast 5).

8.2 Uudised EKP teadustegevuse algatuste kohta

EKP tarbijaootuste küsitlust arendati 2023. aastal edasi, et pakkuda poliitikaanalüüsi ja uurimistegevuse jaoks kodumajapidamiste sektori kohta uut teavet. EKP laiendas küsitluse ulatust ja kaasas lisaks katseetapi esialgsele kuuele riigile (Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa) veel viis euroala riiki (Austria, Iirimaa, Kreeka, Portugal ja Soome). Tarbijaootuste küsitlus osutus kodumajapidamiste inflatsiooniootuste analüüsimisel väärtuslikuks poliitika- ja uurimisvahendiks. Tulemustest nähtus, et piirav rahapoliitika ja aktiivne teabevahetus rahapoliitika rolli kohta tulevase inflatsiooni stabiliseerimisel suurendasid üldsuse usaldust ning takistasid hiljutiste hinna- ja kulušokkide kinnistumist tarbijate inflatsiooniootustes.[69] Tarbijaootuste küsitlust kasutati ka selleks, et rõhutada inflatsiooni ebaühtlast mõju eri kodumajapidamiste ootustele. Üks oluline tähelepanek on, et inflatsioon mõjutas väikese sissetulekuga kodumajapidamisi kõige rohkem seetõttu, et nad puutuvad kokku esmavajaliku, näiteks energia ja toiduainete hinnatõusuga.

Kliimaga seotud uurimisteemad olid 2023. aastal endiselt väga tähtsal kohal

Kliimaga seotud uurimisteemad olid 2023. aastal endiselt väga tähtsal kohal. Uuringud osutasid aga lahknevusele, sest põhjalikuma keskkonnateabe avalikustamisega tegelevad pangad andsid rohkem laene saastavatele laenuvõtjatele, ilma et nad oleksid rakendanud kõrgemaid intressimäärasid või lühendanud laenutähtaegu.[70] Muu töö keskendus CO2-maksude soovimatutele tagajärgedele. Rohelise inflatsiooni riski analüüsist (püsiv kõrvalekalle inflatsioonieesmärgist, mis tuleneb CO2-maksudest või CO2 hinnastamise kavadest) nähtub, et kui CO2-makse tõstetakse väga aeglaselt, on CO2 heite vähendamist võimalik saavutada ilma EKP volitusi ohustamata.[71] Muu töö on näidanud, et CO2 hinnastamise mehhanismid vähendavad ettevõtete CO2 heidet, kuid kallutavad ka nende investeeringute kombinatsiooni eemalduma rohelisest innovatsioonist ja liikuma saaste lühiajalise vähendamise poole.[72] Kliimamuutuste mõju meie arusaamadele makromajanduslikust ja finantsstabiilsusest oli ka koostöös majanduspoliitikauuringute keskusega korraldatud konverentsi „WE_ARE_IN“ poliitilise arutlusringi keskne teema.

EKP teadustoimetiste sarjas avaldati 2023. aastal 120 EKP ekspertide artiklit. Peale selle avaldati poliitilisema suunitlusega ja metoodilisi uuringuid EKP üldtoimetiste, statistikatoimetiste ja aruteludokumentide sarjas. Suur osa EKPs tehtud teadustööst avaldati artiklitena tunnustatud teadusajakirjades. 12 artiklit, mis avaldati EKP uuringute bülletäänis, olid aga mõeldud üldsusele. Infokastis 7 kirjeldatakse üksikasjalikumalt EKP hiljutise äärmuslikele sündmustele järgnenud majanduse arenguga seotud töö tulemusi – see on nii hinna- kui ka finantsstabiilsuse seisukohast väga oluline teema.

8.3 EKPSi uurimisklastrite töö ülevaade

Tavapärased uurimisvõrgustikud jätkasid uurimisalase koostöö koordineerimist EKPSis ja teadlastega suhtlemist. EKPSi uurimisklastrid korraldasid nende valdkondade kõige pakilisematel teemadel seminare. Uurimisklastrid on rahandusökonoomika (1. klaster); rahvusvahelise makromajanduse, eelarvepoliitika, töö-ökonoomika, konkurentsivõime ning majandus- ja rahaliidu juhtimine (2. klaster); finantsstabiilsuse, makrotasandi usaldatavusjärelevalve reguleerimise ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve (3. klaster) ja kliimamuutused (4. klaster). 2023. aastal lükati 1. klastri iga-aastane töötuba edasi ja see toimus 21.–22. märtsil 2024 Varssavis Poola keskpangas. 2. klastri iga-aastane töötuba toimus 16.–17. novembril 2023 Inglise keskpangas. Selle raames käsitleti viit teemat, mis keskendusid tootlikkusele, tööturgudele, rahvusvahelistele makromajanduslikele teguritele, energiašokkidele ning kliima- ja eelarvepoliitikale. 3. klastri iga-aastane töötuba toimus 23.–25. novembril 2023 Soomes Saariselkäs ning selle raames keskenduti finantsstabiilsusele ja finantsvahendusele. 4. klastri teine iga-aastane seminar toimus 13.–14. novembril 2023 hübriidformaadis EKPs. Arutlusel olnud teemad varieerusid temperatuurišokkide mõjust inflatsioonile kuni elurikkuse dünaamikani.

Infokast 7
Majanduse areng pärast äärmuslikke sündmusi – finantsstabiilsuse kompromisside kvantifitseerimine rahapoliitika jaoks kiire inflatsiooni ajal

Hiljutises teadustegevuses keskenduti uute vahendite väljatöötamisele ja rakendamisele rahapoliitika ja ebatõenäoliste makromajanduslike riskide vahelise seose hindamiseks ja kvantifitseerimiseks. Finantsstabiilsuse tingimused ja finantssektori bilansimaht mängivad makromajanduslike kaasuvate riskide puhul olulist rolli. See on kooskõlas üha arvukamate tõenditega, et finantsprobleemid aitavad hästi prognoosida majanduskasvu ohustavaid lühiajalisi langusriske. Lisaks võivad rahapoliitilised sekkumised mõjutada finantsstabiilsust lühikeses plaanis, kuna need avaldavad finantssektorile vahetut mõju, pakkudes finantsvahendajatele kriiside ajal likviidsust ning tekitades võimalikke äkilisi turuhäireid olukorras, kus intressimäärad tõusevad ja rahastamistingimused karmistuvad.[73]

Kui inflatsioonisurve hakkas 2022. aastal tugevnema, seisid maailma suuremad keskpangad dilemma ees: kas karmistada rahapoliitikat kiiresti, riskides pärast aastatepikkust ülimadalate intressimäärade perioodi finantsstressi süvendamisega, või valida järkjärgulisem lähenemisviis, mis kaitseks finantssüsteemi ja majandustegevust, kuid muudaks eesmärgist tempokama inflatsiooni ehk püsivaks. Selle kompromissi kvantifitseerimiseks saab kasutada finantsstabiilsuse tingimusi hõlmavat empiirilist mittelineaarset mudelit, et mõõta euroala majandust ohustavaid ebatõenäolisi riske, mis tulenevad 2022. aasta kolmandas kvartalis alanud poliitika karmistamise tsüklist.[74] Mittelineaarse modelleerimise meetodi eelis on võimalus võtta arvesse võimalikku ajas muutuvat tagasisidet rahapoliitika ja tulevase finantsstabiilsuse riskide kohta. Kuigi finantsiline ebastabiilsus esineb harva, võivad sel olla hävitavad makromajanduslikud tagajärjed, mis teevad selle poliitikakujundajate jaoks väga oluliseks. Seega võib nende tõenäosusjaotuse ääreala sündmuste hindamise vahenditel olla tähtis roll: need annavad teavet poliitikakujundajatele, kes püüavad maandada makromajanduslikke riske.

Analüüsist nähtus, et majanduskasvu on alates 2022. aasta kolmandast kvartalist ähvardanud märkimisväärsed langusriskid. Mudel osutab 10% tõenäosusele, et euroala reaalne SKP väheneb järgmise aasta jooksul rohkem kui 3%. Finantsstabiilsust ohustasid samuti langusriskid, kusjuures finantssüsteemis oli stressi tõenäosus suurem. Riske, mis olid tingitud toormehindade järsust tõusust ja finantsturu pingetest pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, tuli tasakaalustada inflatsiooni tõusuriskiga, mis ületas seatud eesmärki tublisti.

Turuootustest ulatuslikum poliitika karmistamine oleks suurendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ohustavaid lühiajalisi langusriske. Seda seetõttu, et lühiajaliste finantsprobleemide tõenäosus on rahapoliitika suhtes eriti tundlik. Keskmise aja jooksul võib rangem rahapoliitika pärssida ka finantsstabiilsuse riske, vähendades finantssüsteemi finantsvõimendust ja suurendades finantsvarade riskipreemiaid. Mudeli abil kvantifitseeritakse rangema rahapoliitika mõju suurematele keskpika perioodi riskidele ja väiksematele riskidele, mis ähvardavad finantssüsteemi ja reaalmajandust.

9 EKP õigustegevus ja õiguslikud ülesanded

Selles peatükis käsitletakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust seoses EKPga, EKP arvamusi ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumeid tema pädevusvaldkondadesse kuuluvate seaduseelnõude puhul. Samuti käsitletakse selles EKP rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimise seire aruandeid.

9.1 Euroopa Liidu Kohtu pädevus seoses EKPga

Euroopa Liidu Kohus lõpetas rohkem kui kümme aastat kestnud kohtuvaidluse seoses Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimisega 2012. aastal, jättes viimased menetluses olevad EKP vastu esitatud kahju hüvitamise hagid rahuldamata

2023. aasta septembris jättis Euroopa Liidu Kohus rahuldamata apellatsioonkaebuse viimase poolelioleva kahju hüvitamise hagi raames, mille Kreeka riigivõlakirjade omanikud esitasid EKP ja Euroopa Liidu vastu. Apellandid osalesid, kuna 2012. aastal Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimises aktiveeriti uuendatud ühise tegutsemise klauslid.[75] Esimeses kohtuastmes väitsid apellandid, et nende sunnitud osalemine Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimises oli omistatav EKP-le ja Euroopa Liidule ning tulenes muu hulgas EKP ja ELi osalemisest eurorühma koosolekutel ning nende rollist konsultatsiooniprotsessis, mille tulemusel aktiveeriti uuendatud ühise tegutsemise klauslid.[76] Üldkohus leidis, et EKP ja EL ei tegutsenud ultra vires ega rikkunud omandiõigust, kapitali vaba liikumist ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Üldkohus leidis samuti, et mitu Euroopa Liidu toimimise lepingu sätet, millele hagejad tuginevad (sh artiklid 123 ja 127), ei kujuta endast õigusnorme, mis annavad õigusi üksikisikutele, ning seega ei saa neist tuleneda ei liidu ega EKP lepinguvälist vastutust. Euroopa Liidu Kohus jättis apellatsioonkaebuse, milles väideti, et Üldkohus on teatavaid väiteid valesti analüüsinud, tervikuna rahuldamata, lõpetades sellega enam kui kümne aasta pikkuse kohtuvaidluse, milles EKP on alati prevaleerinud, tõendades, et ta tegutses seaduslikult.

Euroopa Liidu Kohus tõlgendas, et EKP europangatähtede ringluskõlblikkuse kontrolli miinimumnõuded ei kehti sularahakäitlejate, näiteks krediidiasutuste ja rahaliste vahendite vedajate kohta

2023. aasta aprillis tegi Euroopa Liidu Kohus (viies koda) otsuse Leedu kõrgeima halduskohtu esitatud eelotsusemenetluses (kohtuasi C-772/21). Euroopa Liidu Kohus tõlgendas, et EKP miinimumnõuded pangatähtede käitlemise seadmete abil europangatähtede ringluskõlblikkuse automaatse kontrollimise kohta, millele on viidatud EKP otsuse (EKP/2010/14) (europangatähtede ringluskõlblikkuse kontrolli kohta) artikli 6 lõikes 2, ei kehti sularahakäitlejate, näiteks Brink’s Lithuania kohta. Põhikohtuasjas vaidlustas Brink’s Lithuania Lietuvos bankase otsuse, mille kohaselt Brink’s rikkus EKP miinimumnõudeid, kuna kaks tema pangatähtede käitlemise seadet ei läbinud kõlblikkustesti (mis põhines sellistel nõuetel). Euroopa Liidu Kohus otsustas, et EKP miinimumnõudeid kohaldatakse pangatähtede käitlemisseadmete tootjate suhtes. Kuigi need standardid ei ole sularahakäitlejatele siduvad, on nad endiselt kohustatud parandama olukorda, kus riigi keskpanga kontrolli käigus leitakse, et pangatähtede käitlemise seadmed ei vasta EKP miinimumnõuetele. Euroopa Liidu Kohus leidis ka, et liikmesriigid ei saa kohustada sularahakäitlejaid järgima EKP miinimumnõudeid, kuna sellise kohustuse kehtestamine riigisisese õiguse alusel ei austaks ELi ainupädevust rahapoliitika valdkonnas, mis hõlmab ka pangatähtede ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimist.

Euroopa Liidu Kohus kinnitas pangandusjärelevalve otsuste kohtuliku kontrolli piirangud ulatusliku kaalutlusõiguse alusel

2023. aasta mais selgitas Euroopa Liidu Kohus ELi kohtute tehtava kohtuliku kontrolli ulatust seoses EKP otsusega, mis võeti vastu pangandusjärelevalve valdkonnas kaalutlusõiguse alusel ning hõlmas keerukaid tehnilisi, majanduslikke ja finantshinnanguid. Euroopa Liidu Kohtu otsus järgnes EKP apellatsioonkaebusele Üldkohtu 2021. aasta aprilli otsuse peale, millega tühistati EKP otsus, millega keelduti lubamast Crédit Lyonnais’l jätta finantsvõimenduse määra arvutamisel välja teatavad riskipositsioonid, mis tulenevad reguleeritud hoiukontodelt kogutud summadest. Üldkohus leidis, et otsuses tehti ilmne hindamisviga, kuna EKP ei võtnud arvesse asjaolu, et need kontod ei ole seotud massilise väljavõtmise ohuga ega seadnud seetõttu panka kiirmüügi ohtu. Euroopa Liidu Kohus, kes järgis EKP argumente, tühistas Üldkohtu otsuse, otsustades, et kaalutlusõiguse alusel vastu võetud EKP otsuste üle tehtava kohtuliku kontrolli ulatus peab olema piiratud ega tohi viia selleni, et Üldkohus asendab EKP hinnangu oma hinnanguga. Selle läbivaatuse eesmärk peab olema üksnes kontrollimine, et otsus ei põhine sisuliselt ebaõigetel faktidel ega ilmsel hindamisveal või võimu kuritarvitamisel. Kõnealuses kohtuasjas leidis Euroopa Liidu Kohus, et Üldkohus asendas EKP hinnangu oma hinnanguga panga varade kiirmüügi riski kohta ning ületas seega kohtuliku kontrolli piire. Kohtuasjas lõpliku otsuse tegemisega jättis Euroopa Kohus rahuldamata Crédit Lyonnais’i esimeses kohtuastmes vaidlustatud otsuse tühistamise hagi, leides, et pank ei suutnud tõendada, et EKP otsuses on tehtud ilmne hindamisviga.

Kohus kinnitas, et EKP-l on ainupädevus pangalitsentside tühistamiseks, sealhulgas riigisiseste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide raskete rikkumiste korral

2023. aasta septembris jättis Euroopa Liidu Kohus[77] rahuldamata Versobank AS-i apellatsioonkaebuse Üldkohtu 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale, millega lükati tagasi tühistamishagi EKP otsuse peale tühistada panga krediidiasutusena tegutsemise luba. Selles kohtuotsuses kinnitas Euroopa Liidu Kohus, et EKP-l on ainupädevus tühistada kõikides osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste panganduslitsentse, olenemata nende liigitusest olulisteks või vähem olulisteks asutusteks, sealhulgas rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusaktide raskete rikkumistega seotud põhjustel.

9.2 EKP arvamused ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigusakti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse. Kõik EKP arvamused avaldatakse EUR-Lexis. EKP võttis 2023. aastal vastu 12 arvamust liidu õigusaktide eelnõude kohta ja 35 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta.

Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude üle jäeti EKPga konsulteerimata 12 korral

Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude üle jäeti EKPga konsulteerimata 12 korral: kahel korral seoses liidu õigusaktidega ja kümnel korral seoses riigisisese õigusega. EKP võttis nimetatud 12 juhtumist seitsme kohta vastu omaalgatuslikud arvamused.

Esimene ELi juhtum oli seotud ELi ettepanekuga määruse kohta, mis käsitleb ühtlustatud õigusnorme, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (andmemäärus). See juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest see puudutab muu hulgas EKP ja riikide keskpankade juurdepääsu ulatust eraomandis olevatele andmetele ja nende kasutamist erinevatel kindlaksmääratud avaliku huvi eesmärkidel. Teine ELi juhtum oli seotud ELi õigusaktide paketiga, millega tehakse ettepanek luua Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud olulisele avalikult kättesaadavale teabele. See juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomine on tähtis verstapost kapitaliturgude liidu lõpuleviimisel, mis peaks võimaldama kapitali tõhusamat jaotamist kogu liidus, aidates kaasa kapitaliturgude edasisele arengule ja lõimimisele.

Kaks Ungari konsulteerimata jätmise juhtumit olid seotud keskpanga sõltumatuse ja rahastamiskeeluga. Esimene Ungari kohtuasi oli seotud Ungari majandus- ja finantsmeetmeid käsitleva seadusega, millega keelati teatavatel institutsioonidel osta kuni 30. juunini 2023 EKPSi riigi keskpanga emiteeritud Ungari forintites nomineeritud võlainstrumente. See juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest see takistab Magyar Nemzeti Bankil iseseisvalt valida vahendeid ja instrumente, mida on vaja tõhusa rahapoliitika elluviimiseks ning oma esmase eesmärgi ehk hinnastabiilsuse sõltumatuks saavutamiseks. Teine Ungari juhtum oli seotud Magyar Nemzeti Banki seaduse muutmisega, millega võeti kasutusele ühtsed välisvaluutapõhised riigikassa kontod, mida hakkab haldama Magyar Nemzeti Bank, et täiendada juba olemasolevat ühtset forintipõhist riigikassa kontot. See juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest see on seotud riigi keskpanga riigikassa kontode tasustamise vastavusega rahastamiskeelule.

Kaks Slovakkia konsulteerimata jätmise juhtumit olid seotud sularahaga. Esimene Slovakkia juhtum oli seotud Slovakkia sotsiaalkindlustusseadusega, millega piirati riiklike sotsiaalkindlustusmaksete tegemist sularahas. See juhtum loeti selgeks ja oluliseks, kuna sellega kehtestati piirangud sularaha kasutamisele maksevahendina ning selle piirangu proportsionaalsust ei ole hinnatud, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuses Hessischer Rundfunk (C-422/19 ja C-423/19) kehtestatud kriteeriume. Teine Slovakkia juhtum oli seotud Slovaki Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega, millega tagatakse sularaha kui seadusliku maksevahendi väljastamine, täpsustatakse, et igaühel on õigus tasuda kaupade ja teenuste eest sularaha kui seadusliku maksevahendiga, tagatakse, et sellise makse vastuvõtmisest võib keelduda ainult mõistlikel või üldkehtivatel põhjustel, ning tagatakse õigus teha pangas või välisriigi panga filiaalis sularahatehinguid. See juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest põhiseadusega tagatakse sularaha kui seadusliku maksevahendi väljastamine ning sellega seoses sätestatakse sularaha kohustusliku vastuvõtmise üldpõhimõte ja erandite raamistik liikmesriigis, mille rahaühik on euro, mis on EKP ja liidu ainupädevusse kuuluvad küsimused.

Viis konsulteerimata jätmise juhtumit (neli konsulteerimata jätmist ja üks hilinenud konsulteerimine) olid seotud eriotstarbeliste pangamaksude ja -tasudega, mis kehtestati seoses kiirenenud inflatsiooni ja tõusnud intressimääradega. Need juhtumid olid seotud järgmisega: 1) Poola seadus äriettevõtete ühisrahastamise ja laenuvõtjate abistamise kohta, millega võeti kasutusele mõiste „hüpoteeklaenupuhkus“, et leevendada hüpoteeklaenu võtnud laenuvõtjate koormust pärast Narodowy Bank Polski hiljutist intressimäärade tõstmist; 2) Portugali seadus meetme kohta, millega vähendatakse ajutiselt euribori viitemäärasid 30% muutuva intressimääraga hüpoteeklaenude puhul, mille eesmärk on leevendada intressimäärade tõusu mõju eluaseme hüpoteeklaenude turule ja tagada muutuva intressimääraga hüpoteeklaenudega peredele parem prognoositavus; 3) Rumeenia seadus teatavate eelarvemeetmete kohta, millega tagatakse Rumeenia rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus ning mis käsitleb muu hulgas käibemaksu kehtestamist krediidiasutustele, mis on Rumeenia juriidilised isikud või välismaiste juriidiliste isikute Rumeenia filiaalid; 4) Slovakkia seadus, millega kehtestatakse erimaks reguleeritud tööstusharudele, a) laiendades isikute ringi, kelle suhtes kohaldatakse erimaksu, et hõlmata ka Slovakkias tegutsevad krediidiasutused, ja b) kehtestades nendele krediidiasutustele erimaksumäära, ning 5) Läti seadus, millega muudetakse tarbijakaitseseadust, milles on sätestatud, et 2024. aastal on krediidiasutused kohustatud maksma hüpoteeklaenuvõtja kaitsetasu nende laenuvõtjate kasuks, kes vastavad teatavatele tingimustele. Need juhtumid loeti selgeks ja oluliseks, sest need seadused parandavad finantsstabiilsust ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning Läti, Portugali ja Slovakkia puhul ka rahapoliitilisi kaalutlusi.

Viimane riigisisene konsulteerimata jätmise juhtum on Hispaania juhtum, mis on seotud seadusega, mille kohaselt Banco de España peab võtma vajalikud meetmed, et investeerimisühingud saaksid avada keskpangas kontosid klientidelt saadud vahendite hoiustamiseks. See juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest selle otsese mõju kõrval maksesüsteemide toimimisele võib see tekitada rahapoliitika ja finantsstabiilsusega seotud probleeme.

EKP võttis vastu 12 arvamust ELi õigusaktide ettepanekute kohta

EKP võttis vastu 12 arvamust ELi õigusaktide ettepanekute kohta, mis hõlmavad selliseid teemasid nagu digitaalne euro; europangatähed ja -mündid kui seaduslik maksevahend; liidu majanduse juhtimise reform; liidu kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistik; meetmed, millega leevendada ülemääraseid riskipositsioone kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, parandada liidu kliiringuturgude tõhusust ning tegeleda kesksete vastaspoolte suhtes esineva kontsentratsiooniriski ja keskselt kliiritavate tuletistehingute vastaspoole riski käsitlemisega; eurodes välkkreeditkorraldused; kliimaga seotud küsimused, sealhulgas hoonete energiatõhusus, äriühingute kestlikkusalane hoolsuskohustus ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalase tegevuse läbipaistvus ja usaldusväärsus; Euroopa statistika ja ettevõtjatega seotud tööturustatistika ning EKP juhatuse uue liikme ametisse nimetamine.

EKP võttis vastu 35 arvamust liikmesriikide õigusaktide kohta

Seoses riigisiseste õigusaktidega, millega on tihti hõlmatud mitu teemat, võttis EKP vastu 19 arvamust riikide keskpankade kohta; 15 arvamust finantssüsteemi stabiilsuse kohta; 13 arvamust krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta; seitse arvamust valuutaküsimuste ja maksevahendite kohta, viis arvamust rahapoliitiliste instrumentide ja operatsioonide ning rahapoliitika rakendamise kohta ning kolm arvamust makse- ja/või väärtpaberiarveldussüsteemide kohta. Inflatsioon kiirenemise ja intressimäärade kerkimise tõttu kehtestatud eriotstarbeliste pangamaksude ja -tasude teemat käsitleti 2023. aasta jooksul seitsmes arvamuses.

9.3 Laenu ja eesõiguste andmise keelu järgimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi alusleping) artikli 271 punkti d kohaselt on EKP-le usaldatud ülesanne jälgida aluslepingu artiklites 123 ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93 ja 3604/93 sätestatud keeldude järgimist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade poolt. Artikliga 123 on EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning osta esmasturult nende emiteeritud võlainstrumente. Artikliga 124 on keelatud kõik meetmed, millega antakse valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele eesõigusi finantsasutustes, kui need meetmed ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel. Samal ajal EKP nõukoguga kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

Samuti jälgib EKP ELi keskpankade kodumaise ja teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi institutsioonide ja asutuste emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjenduste kohaselt ei tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstrumente, et eirata aluslepingu artikli 123 keeldu.

Aluslepingu artiklites 123 ja 124 kehtestatud keeldudest peeti üldiselt kinni

EKP 2023. aasta seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklitest 123 ja 124 peeti üldiselt kinni.

EKP jälgib ka edaspidi Magyar Nemzeti Banki seotust Budapesti börsiga, sest asjaolu, et Magyar Nemzeti Bank ostis 2015. aastal Budapesti börsi enamusosaluse, võidakse endiselt käsitleda rahaloomega seotud kartusi tekitavana.

Iirimaa pangakriiside lahendamise ettevõttega seotud varade lõplik võõrandamine Iirimaa keskpanga poolt 2023. aasta jooksul pikaajaliste ujuva intressimääraga väärtpaberite müügi kaudu on kõrvaldanud alates 2013. aastast püsinud tõsised rahastamiskeelu probleemid.

Avalikule sektorile seoses Rahvusvahelise Valuutafondiga langevate kohustuste rahastamist liikmesriikide keskpankade poolt ei loeta rahastamiseks, kui selle tulemuseks on välisnõuded, millel on kõik reservide tunnused. Nationale Bank van België / Banque Nationale de Belgique’i ja Banque de France’i varasematel aastatel tehtud rahalised annetused, mille eesmärk on vähendada suure võlakoormusega vaeste riikide võlga, ei toonud aga kaasa ühtegi välisnõuet ja vajavad seetõttu parandusmeetmeid.

10 EKP ELi ja rahvusvahelises kontekstis

EKP jätkas 2023. aastal tihedat suhtlust Euroopa ja rahvusvaheliste vastaspooltega. EKP ja Euroopa Parlamendi vaheline side on EKP aruandlusraamistiku oluline osa. EKP osales regulaarsetel ärakuulamistel ning kirjavahetuses Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoniga. Samuti suhtles EKP majandus- ja rahanduskomisjoniga digitaalse euroga seotud käimasoleva töö raames. Rahvusvahelisel tasandil osales EKP konstruktiivselt dialoogis G20 partneritega. Muu hulgas toetati eesistujariigi India algatusi finantssektori reguleerimise, piiriüleste maksete ja krüptovarade valdkonnas. EKP osales jätkuvalt ka keskpankade jaoks olulistes aruteludes mitmesugustes Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) toimimisega seotud küsimustes, sealhulgas IMFi kvootide läbivaatamisel, IMFi laenupoliitika ja vahendite kohandamisel ning eriarveldusühikute (SDR) ja nende suunamisega seotud küsimustes.

10.1 EKP aruandekohustus

Sõltumatusega kaasneb vältimatult aruandekohustus

EKP-le anti Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel sõltumatus. Sõltumatus tähendab seda, et EKP saab teha otsuseid oma esmase eesmärgi täitmiseks, milleks on hinnastabiilsuse säilitamine, poliitilisest mõjust sõltumatult. Aruandekohustus on aga sõltumatuse oluline osa. EKP annab oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile, kes esindab ELi kodanikke. Nende aruandekohustuste täitmine on EKP ülesannete oluline osa. Euroopa Parlamendiga loodud kahepoolne dialoog võimaldab EKP-l selgitada oma tegevust ja poliitikat ELi kodanike esindajatele ning kuulata ära nende mured. See dialoog on aja jooksul Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 284 lõikes 3 sätestatud nõuetest kaugemale arenenud. Et edendada ühist arusaama ja tõhusat koostööd, kirjutasid EKP president ja Euroopa Parlamendi president 2023. aasta juunis alla kirjavahetusele, milles selgitati EKP ja Euroopa Parlamendi aruandekohustusega seotud meetmeid keskpanganduse valdkonnas.

EKP jätkas suhtlust ELi kodanike valitud esindajatega

2023. aastal osales EKP president neljal Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni regulaarsel ärakuulamisel ning veebruaris täiskogu arutelul EKP 2021. aasta aruande kohta, pärast mida avaldas Euroopa Parlament resolutsiooni. Mais tutvustas asepresident EKP 2022. aasta aruannet majandus- ja rahanduskomisjonile. EKP avaldas samal päeval ka tagasiside märkustele, mis esitati Euroopa Parlamendi resolutsioonis EKP 2021. aasta aruande kohta. Lisaks võõrustas EKP mais iga-aastasele visiidile saabunud majandus- ja rahanduskomisjoni liikmete delegatsiooni. Peale selle vastas EKP aasta jooksul ka Euroopa Parlamendi liikmete 27 kirjalikule küsimusele.

Samuti suhtles EKP majandus- ja rahanduskomisjoniga tihedalt digitaalse euro teemal. 2023. aastal osales toonane juhatuse liige Fabio Panetta kolmel erakorralisel majandus- ja rahanduskomisjoni istungil, et arutada digitaalse euro uurimisetapis tehtud edusamme, sealhulgas kasutajakogemuse, seadusliku maksevahendi ja digitaalse euro seadusandliku protsessi teemasid.[78] EKP korraldas ka koos Euroopa Parlamendiga töötajate tasandil tehnilisi seminare ja osales Euroopa Parlamendi liikmete korraldatud üritustel, et arutleda digitaalse euro teemadel.

Toetus eurole oli 2023. aastal peaaegu kõigi aegade suurim

2023. aasta oktoobris ja novembris korraldatud hiljutisest Eurobaromeetri uuringust selgus, et 79% euroala vastajatest toetab eurot ja 43% peavad EKPd pigem usaldusväärseks. Suur toetus eurole on väga positiivne märk, kuid suhteliselt väiksem usaldus EKP vastu näitab, et keskpank peab jätkama üldsuse ja kodanike valitud esindajatega suhtlemisel tehtavaid jõupingutusi. Üldsuse usalduse suurendamine on ka edaspidi EKP jaoks ülitähtis. Seega on EKP jätkuvalt pühendunud aktiivsele osalemisele konstruktiivses dialoogis Euroopa Parlamendi ja euroala kodanikega.

10.2 Rahvusvahelised suhted

G20

G20 tegutses suurenenud geopoliitiliste pingete tingimustes ja keerulises ülemaailmses keskkonnas, tehes tööd mitmepoolsuse säilitamise nimel

India G20 eesistumise ajal mõjutas maailmamajandust 2023. aastal jätkuvalt negatiivselt Venemaa sõda Ukraina vastu ja viimases kvartalis Lähis-Ida konflikti tõttu kasvanud ebakindlus. G20 rahandusministrid ja keskpankade presidendid seisid silmitsi aeglasema üleilmse majanduskasvu, suure inflatsioonisurve ja kõikuvate energiahindadega. Kuigi liikmete lahkarvamused geopoliitilistes küsimustes takistasid kommünikeede vastuvõtmist 2023. aasta veebruari ja juuli istungil, rõhutasid G20 juhtide ühisdeklaratsioon New Delhis ning otsus tunnistada Aafrika Liit G20 tulevaseks alaliseks liikmeks liikmete jõupingutusi seoses foorumi tõhususe ja kaasatuse säilitamisega. EKP tervitas ja toetas eesistujariigi India algatusi, mille eesmärk on parandada pangandussektori ja pangandusvälise sektori õigusraamistikku, hõlbustada piiriüleseid makseid ja jõuda kokkuleppele G20 tegevuskavas, et piirata krüptovara ökosüsteemidest tulenevaid riske. EKP toetas ka G20 jõupingutusi suurendada kestlikku rahastamist era- ja avaliku sektori allikatest, et saavutada üleilmne üleminek kliimaneutraalsusele. Digitaalse euro projektiga seoses olid EKP seisukohast tähtsal kohal ka G20 arutelud keskpankade digiraha kujundusvalikute ja kaitsemeetmete üle.

IMFi ja rahvusvahelise finantsarhitektuuriga seotud poliitikaküsimused

EKP osales aktiivselt IMFi aruteludes. 2023. aastal otsustas IMF suurendada kvoodiressursse, jätkata oma töövahendite kohandamist ja Ukrainat veel rohkem toetada

EKP-l oli endiselt aktiivne roll IMFis ja muudes foorumites peetavates aruteludes, mis käsitlesid rahvusvahelist raha- ja finantssüsteemi, edendades keskpanga perspektiivi Euroopa ühistes seisukohtades nendel foorumitel.[79] 2023. aastal olid peamised teemad IMFi kvootide läbivaatamine, IMFi laenupoliitika ja -vahendite kohandamine ning eriarveldusühikute ja nende suunamisega seotud küsimused.

15. detsembril 2023 lõpetas IMFi aktsionäride nõukogu kvootide 16. üldise läbivaatamise ja kiitis heaks liikmete kvootide suurendamise 50% võrra, mis suurendab IMFi kogukvoote 715,7 miljardi eriarveldusühikuni.[80] Kvoodi suurendamine eraldatakse liikmetele proportsionaalselt nende olemasoleva kvoodiosaga. IMFi töövahendite kohandamine võimaldas fondil Ukrainale jätkuvalt toetust anda.[81] 48 kuu pikkune kokkulepe Ukraina laiendatud rahastamisvahendi raames kiideti heaks 2023. aasta märtsi lõpus.[82] Samuti tugevdas IMF veelgi oma töövahendite ennetavat rolli ja paindlikkust, viies 2023. aasta oktoobris lõpule ennetavate instrumentide läbivaatamise. 2023. aasta lõpus püsisid IMFi laenud kõigi aegade kõrgeima taseme lähedal: peamiste ressursside konto krediidijääk kokku oli ligikaudu 92 miljardit eriarveldusühikut, kusjuures fondi suurima laenuvõtjaga seotud riskipositsioon moodustas sellest summast kolmandiku.

Abivajavate riikide abistamiseks mobiliseeriti vahendeid

Pärast seda, kui 2021. aastal eraldati 650 miljardi USA dollari väärtuses eriarveldusühikuid, et vastata pikaajalisele üleilmsele vajadusele täiendada olemasolevaid reserve, mis aitas ka riikidel pandeemiaga toime tulla, jõudsid jõupingutused eriarveldusühikute või samaväärsete vahendite suunamiseks, et osutada tärkava turumajandusega ja väikese sissetulekuga riikidele veel rohkem abi, verstapostini 2023. aasta juunis, mil täideti ülemaailmne eesmärk mobiliseerida 100 miljardit USA dollarit. ELi liikmesriigid andsid sellesse töösse suure panuse: üle 31% kulukohustustest. Suurem osa üleilmsest eesmärgist on ette nähtud IMFi vastupanuvõime ja kestlikkuse usaldusfondile ning vaesuse vähendamise ja majanduskasvu usaldusfondile. EKP toetas jätkuvalt ka rahvusvahelisi algatusi, et aidata haavatavatel riikidel toime tulla üha suureneva võlakoormusega, eelkõige G20 võlakäsitluse ühise raamistiku rakendamist.

Infokast 8
EKP rahapoliitika teisene eesmärk

EKP esmane eesmärk ehk hinnastabiilsuse säilitamine on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 1. Lisaks on selles lepingus ette nähtud, et ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, toetab EKP ka Euroopa Liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3.[83] Selles infokastis selgitatakse, kuidas käsitletakse teisest eesmärki EKP rahapoliitika elluviimisel ja aruandluses.[84]

Kuidas lähtub EKP rahapoliitiliste otsuste tegemisel oma teisesest eesmärgist

EKP hindab rahapoliitiliste otsuste tegemisel iga meetme proportsionaalsust.[85] See hinnang hõlmab rahapoliitiliste meetmete eeliste ja võimalike kõrvalmõjude analüüsi, sealhulgas – vajaduse korral – nende EKP teisestele eesmärkidele avalduva mõju analüüsi. Analüüsis vaadeldakse, kuidas need meetmed üksteist mõjutavad ja kuidas need aja jooksul üksteist tasakaalustavad. Praktikas valib EKP nõukogu rahapoliitiliste instrumentide kohandamisel konfiguratsiooni, mis toetab kõige paremini liidu üldist majanduspoliitikat seoses majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse kaasatusega ning mis kaitseb finantsstabiilsust ja aitab leevendada kliimamuutuste mõju, et aidata kaasa liidu laiemate eesmärkide saavutamisele, tingimusel et kaks instrumendi konfiguratsiooni soodustavad hinnastabiilsust võrdselt ega kahjusta seda.[86] Näiteks on EKP alates 2022. aasta oktoobrist hakanud eelistama ettevõtlussektori väärtpaberite reinvesteeringute tegemisel emitente, kelle kliimanäitajad on paremad. Otsus tehti selleks, et võtta eurosüsteemi bilansis paremini arvesse kliimaga seotud finantsriske ja toetada EKP teisest eesmärki silmas pidades majanduse rohepööret kooskõlas ELi kliimaneutraalsuse eesmärkidega.[87]

Kuidas kirjeldab EKP oma tegevuse mõju teisesele eesmärgile

EKP annab rahapoliitikaalase aruandluse raames teada, kuidas ta on järginud oma teisest eesmärki. EKP annab rahapoliitikat käsitlevatel pressikonverentsidel ja rahapoliitikaistungite üksikasjalikus ülevaates teavet oma rahapoliitilisi otsuseid mõjutavatest asjakohastest teguritest, sealhulgas oma teisese eesmärgiga seotud kaalutlustest. Lisaks sisaldavad majandusülevaate ja uuringute bülletääni korrapärased artiklid ning spetsiaalsed üldtoimetised süvaanalüüsi selle kohta, kuidas rahapoliitika mõjutab selliseid olulisi valdkondi nagu tööturg, finantsstabiilsus ja kliimamuutused.[88] Peale selle selgitab EKP Euroopa Parlamendi ja avalikkuse ees aruandekohustuse ja läbipaistvusega seotud kohustuste täitmise raames, kuidas käsitletakse teisese eesmärgi aspekte, nagu hinnastabiilsuse ja finantsstabiilsuse koosmõju või kliimamuutustega seotud kaalutluste lõimimine rahapoliitilistesse operatsioonidesse.[89]

EKP aastaaruannetes on rahapoliitiliste otsuste aruandlus ja teisese eesmärgi seisukohast olulised analüüsid lõimitud eri peatükkidesse. Eelkõige tehakse 2023. aasta aruandes järgmist: 1) antakse ajakohastatud teavet 2023. aastal EKP analüütiliste ülesannete täitmisel tehtud edusammude kohta seoses kliimamuutuste statistikaga, sealhulgas uute kliimaga seotud statistiliste näitajate, kestliku rahanduse, CO2 heite ja füüsiliste riskide kohta (peatükk 7.2); 2) tuletatakse meelde, et EKP rahapoliitika suunatus keskpikale perioodile võimaldas järk-järgult mõjutada majanduskasvu ja tööhõivet, mis on EKP teisese eesmärgi elemendid (peatükk 1.2); 3) tuletatakse meelde, et EKP jätkas ettevõtete võlakirjade ostmisel jõulisemalt paremate kliimaalaste tulemustega emitentide eelistamist (peatükid 2.1, 2.2 ja 2.3) ning avalikustas kliimaga seotud finantsteavet ettevõtlussektori varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames hoitavate ettevõtete väärtpaberite kohta (peatükk 2.2); 4) esitatakse pankade ja finantssüsteemi kokkuvõtlik hinnang ning kirjeldatakse finantsstabiilsuse vastupanuvõime ja ebakindluse allikaid (peatükk 3) ning esitatakse aruanded EKP hiljutiste uuringute kohta, mis käsitlevad finantsstabiilsuse kompromisside kvantifitseerimist rahapoliitika jaoks kiire inflatsiooni ajal (infokast 7), ning 5) esitatakse kokkuvõte EKP tegevusest ning edusammudest kliima- ja keskkonnategevuse vallas (peatükk 11.5).

11 Hea juhtimistava ning sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse edendamine

EKP teeb keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimuste valdkonnas olulist tööd. Sellise avaliku sektori institutsiooni nagu EKP puhul hõlmab see tema aruandekohustust Euroopa Liidu kodanike ja nende valitud esindajate ees, suhtlemist eri sihtrühmadega ja nende kaasamist, rangeimate eetikanormide ja läbipaistvuse järgimist, töötajate võimestamist ja nende heaolu edendamist ning kliima- ja keskkonnamõju ja -riskide arvestamist.

11.1 Ajakohastatud teave keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimuste kohta

EKP jätkas 2023. aastal tööd keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimisega seotud teemadel

Ülevaadet 2023. aasta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalastest peamisest arengust täiendavad selle aastaaruande teised osad ja EKP veebilehel olev lisateave (tabel 11.1).

Peatükkides 11.2 ja 11.3 kirjeldatakse, kuidas EKP kui Euroopa institutsioon tegi 2023. aastal tööd oma juhtimisraamistike pideva tugevdamise ning enda läbipaistvuse ja kodanikele lähenemise edendamise nimel. Peatükis 11.2 on kirjeldatud EKP jõupingutusi Euroopa ja rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks eetika, usaldusväärsuse ja hea käitumise vallas, vastates nii ka suurenenud avalikule huvile selles valdkonnas.[90] Peatükis 11.3 kirjeldatakse EKP tõsiseid jõupingutusi, et selgitada kiire inflatsiooni perioodil selgelt oma poliitikat, keskendudes eri sihtrühmadele ja lahendades inimeste muresid seoses meie vääringu tulevikuga. Peatükis 11.4 on loetletud 2023. aasta peamised arengusuunad, mis mõjutasid EKP personalijuhtimist, ning esitatud ajakohastatud teave mitmekesisuse ja kaasamise eest vastutava ametniku ja lepitaja ametisse nimetamise kohta. Viimasena käsitletakse peatükis 11.5 EKP tööd kliima- ja keskkonnateemadel ning antakse üksikasjalik ülevaade selle valdkonna eriväljaannetest.

Kliimaga seotud riske lõimitakse üha enam üldisesse riskiraamistikku

EKP käsitleb keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriske oma finants- ja mittefinantsriskide riskijuhtimisraamistike raames, nagu on kirjeldatud EKP 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande riskijuhtimist käsitlevas peatükis.

Kliimaalane stressitestimine algas 2022. aastal ja see on nüüdseks muutunud regulaarseks. See on osa tegevusest, mille eesmärk on lõimida kliimariskid järk-järgult üldisesse riskiraamistikku. Oma esimeses eurosüsteemi bilansi kliimariskide stressitestis hindas EKP eurosüsteemi finantsriskide profiili tundlikkust kliimamuutuste suhtes ja suurendas nii eurosüsteemi kliimariskide hindamise suutlikkust. Tulemuste põhjal saadi esialgne hinnang kliimariskide mõju kohta EKP bilansile.

11.2 Eetika ja usaldusväärsuse tugevdamine

Teadlikkus eetikast ja aususest jäi 2023. aastal prioriteediks

EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise osakonnale on tehtud ülesandeks kehtestada asjakohased eetika- ja juhtimiseeskirjad ning jälgida nende järgimist. 2023. aastal keskenduti uute algatuste raames töötajatele parema koolituskogemuse pakkumisele alates uutele töötajatele mõeldud sissejuhatavatest kursustest ja e-õppe programmidest kuni staažikamatele töötajatele mõeldud täienduskursuste ja kohandatud koolituseni konkreetsete ärifunktsioonide vajaduste rahuldamiseks. Üleilmse eetikapäeva paiku korraldati kuue kuni kaheksa nädala jooksul ka mitmesuguseid teavitusprojekte, et juhtida EKP töötajate tähelepanu vajadusele järgida eetikaeeskirju ja teavitada üldsust sellest, kuidas EKP nendele küsimustele keskendub. Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise osakond jätkas oma protsesside ajakohastamist ja ühtlustamist, töötajate juurdepääsu hõlbustamist eetikaalasele nõustamisele ja EKP eetikastandardite järgimist.

Suurem teadlikkus eetika ja usaldusväärsuse valdkonnas ning hõlbus juurdepääs eetikaalasele nõustamisele tõi kaasa taotluste arvu märkimisväärse kasvu: 1690-lt 2022. aastal 2767-le 2023. aastal (joonis 11.1).

Välisaudiitori abil tehtud vastavuskontrollid kinnitasid, et EKP töötajad ja kõrgetasemeliste organite liikmed järgivad üldiselt isiklike finantstehingute kohta kehtestatud reegleid.

Joonis 11.1

EKP töötajate esitatud päringud 2023. aastal

Allikas: EKP.

EKP sõltumatu eetikakomitee täiendab EKP juhtimisstruktuuri. See annab nõu EKP kõrgetasemelistele töötajatele seoses eetikaküsimustega, mis käsitlevad enamasti isiklikke tegevusi ja tasustatavat tööd pärast ametiaja lõppu, ning hindab nende huvide deklaratsioone. Lisaks jälgib eetikakomitee Euroopa ja rahvusvahelisi suundumusi eetika ja hea käitumise valdkonnas. See annab ka kõrgetasemelistele ametnikele nõu EKP eetikaraamistiku soovitatavate muudatuste kohta, nagu hiljutine eraotstarbeliste finantstehingute reeglite täiustamine.

Eetika- ja vastavuskomitee toetas endiselt riikide keskpanku ja riikide pädevaid asutusi 2021. aastal vastu võetud eetikasuuniste rakendamisel ning andis suuniseid eetikastandardite ühetaolise ja järjepideva tõlgendamise kohta kogu eurosüsteemis. Et arvamuste mitmekesisust parimal viisil võimendada ja sellest kasu saada, korraldas komitee vastastikust huvi pakkuvatel teemadel istungeid, kus osales üle 50 avaliku sektori institutsiooni ja organisatsiooni.

Euroopa tasandil oli EKP-l 2023. aastal endiselt aktiivne roll institutsioonidevahelistes läbirääkimistes sõltumatu ELi eetikaorgani asutamise üle.

Rahvusvahelisel tasandil osales EKP aktiivselt teadmiste jagamises ja standardite kehtestamises mitmepoolsete organisatsioonide eetikavõrgustikus, nii võrgustiku aseesimehe rollis kui ka koosolekutel ja iga-aastasel konverentsil panustamise teel. EKP panustas ka ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni ELi-poolse rakendamise esimesse läbivaatamisse.

11.3 EKP poliitikaga seotud teavitustöö ja läbipaistvus

EKP seisis silmitsi keerulise kommunikatsioonikeskkonnaga

Aeglustuv, kuid endiselt liiga kiire inflatsioon ja EKP rahapoliitika karmistamise üha käegakatsutavam mõju majandusele tegid kommunikatsioonikeskkonna EKP jaoks 2023. aastal keeruliseks. Erakordse ebakindluse ja elukalliduse kriisi ajal pidi EKP teavitustegevuse keskmes olema inimestele ja ettevõtetele kinnitamine, et ta on pühendunud inflatsiooni tagasi viimisele seatud eesmärgini, ning nende veenmine, et ta suudab seda teha enda käsutuses olevate peamiste poliitikavahenditega.

EKP avalike suhete juhtpõhimõte oli „Selgita, selgita, selgita“, et aidata inimestel mõista EKP otsuseid

Seetõttu tõhustas EKP oma rahapoliitikaalast teavitustegevust. Kuna rahapoliitika karmistamine hakkas avaldama soovitud mõju – nõudlus vähenes –, oli oluline selgitada EKP otsuseid ja veel kord rõhutada, et EKP esmane ülesanne on võidelda inflatsiooni vastu. Lisaks EKP otsuselangetajate arvukatele avalikele sõnavõttudele selgitati mitmes EKP blogipostituses, kuidas inflatsioon mõjutas reaalset sissetulekut ja kui tähtis on valitsuste struktuuripoliitika inflatsiooni vastu võitlemisel, ning anti analüütiline ülevaade rekordiliselt kõrge tööturul osalemise taseme kohta. EKP taskuhäälingusaadetes kirjeldati inflatsiooni tekitavaid tegureid ja spetsiaalses taskuhäälingu suvekoolis selgitati EKP rolli hinnastabiilsuse tagamisel.

Alandlik teavitustöö üldsuse usalduse taastamiseks

Samal ajal oli vaja vastata põhjendatud küsimustele selle kohta, miks EKP ei näinud inflatsiooni järsku kiirenemist ette ja miks tema makromajanduslikud ettevaated ei tabanud märki. Eurosüsteemi ettevaadete selgus ja täpsus on eriti olulised, et kinnistada ootusi ja suurendada EKP poliitika usaldusväärsust. Samuti oli tähtis selgitada erinevaid ebakindluse allikaid ja võtta suhtluses alandlik positsioon, et suurendada usaldust.

EKP avalike suhete eesmärk oli asetada EKP ja eurosüsteemi keskpankade bilansikahjud konteksti

Varasemate rahapoliitiliste otsuste, eelkõige suuremahuliste varaostude tõttu seisid EKP ja teised eurosüsteemi keskpangad 2023. aastal silmitsi bilansikahjuga. EKP tegi erilisi jõupingutusi, et selgitada, kuidas keskpankade kasum ja kahjum tekib, näiteks spetsiaalsete selgituste avaldamise abil. See võimaldas EKP-l rääkida neist kahjumitest paljude aastate märkimisväärse kasumi kontekstis ja rõhutada, et tema ülesanne on teha rahapoliitilisi otsuseid, mis edendavad EKP hinnastabiilsuse eesmärki, mitte teenida kasumit.

Täiendav erakorraline teavitustöö keskendus 2023. aastal meie vääringu tulevikule nii sularahana kui ka digitaalsel kujul.

EKP alustas Euroopa üldsuse kaasabil tööd europangatähtede järgmise seeria väljatöötamiseks

EKP otsustas, et europangatähtede kolmanda seeria kujunduse üle otsustamisse tuleks kaasata laiem üldsus. Selleks kutsuti terve euroala eurooplasi osalema järgmise pangatähtede seeria teemasid käsitlevas veebiküsitluses. Neile anti võimalus valida seitsme kujundusvariandi hulgast enda lemmik. Küsitluses osales üle 365 000 inimese kogu euroalalt ning nende eelistusi võeti arvesse EKP nõukogu otsuses valida tulevaste pangatähtede teemadeks „Euroopa kultuur“ ning „Jõed ja linnud“. Järgmise pangatähtede seeriaga seotud kommunikatsioon ja teavitustöö kinnitas sõnumit, et EKP ja eurosüsteem on jätkuvalt pühendunud sularahale.

EKP rõhutas, et sularaha kasutatakse ka edaspidi – kuid seda võib täiendada digitaalne euro

Eriti oluline oli sularahale pühendumise väljendamine 2023. aastal, sest EKP valmistub digitaalse euro võimalikuks kasutuselevõtuks.

2023. aasta oktoobris otsustas EKP nõukogu lõpetada digitaalse euro projekti uurimisetapi ja liikuda edasi ettevalmistusetappi. Sellega kaasnes mitmesuunaline ja mitmekeelne teavituskampaania, mis hõlmas eri kommunikatsioonikanaleid ja -tooteid kõigis euroala riikides, sealhulgas ametlikku digitaalse euro projekti lehte LinkedInis ja spetsiaalset veebisaiti digitaalse euro projekti kohta. Kampaanias keskenduti digitaalse euro kasutuselevõtu eelistele ja tähtsusele, privaatsusega seotud probleemidele ning nii sularaha kui ka uue digitaalse vääringu rollile seadusliku maksevahendina. Sektori sidusrühmade, poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega suhtlemise kõrval kasutas EKP uuendusliku sammuna ka veebisisu loojatega suhtlemist. Tema eesmärk oli julgustada raha ja rahanduse valdkonnas tegutsevaid digiettevõtjaid põhjendama digitaalse euro kasutuselevõtu kasutegureid ning selgitama selle funktsioone veebis oma jälgijatele ja sisu tellijatele.

Kokkuvõttes õnnestus nende kombineeritud jõupingutuste ja laialdase meediakajastuse kaudu digitaalse euro projekti reklaamida ja selgitada. Analüüsist nähtub, et kuigi esialgu oli huvi digitaalse euro vastu kõige suurem eurooplaste nooremate põlvkondade seas, on teadlikkus ja arusaamine nüüdseks levinud kõigis vanuserühmades.

2023. aastal tähistas EKP ka oma 25. aastapäeva. EKP korraldas sel puhul ürituse, kus osalesid Euroopa Liidu institutsioonide, EKP asukohariigi Saksamaa ja teiste euroala riikide tippesindajad, samuti endised EKP presidendid Jean-Claude Trichet ja Mario Draghi. Peale selle tähistas EKP koos teiste ELi institutsioonidega 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses euro kasutuselevõtu 25. aastapäeva. Need ajaloolised verstapostid võimaldasid EKP-l rõhutada ühisraha edukust ning kasu, mida see toob Euroopa elanikele kogu maailma stabiilsuse majakana ja Euroopa ühtsuse sümbolina.

Noorteni jõuti sotsiaalmeediakampaaniaga „Stabiilsus on meie eesmärk“

Eelkõige noortega suhtlemiseks korraldas EKP 2023. aastal sotsiaalmeediakampaania „Stabiilsus on meie eesmärk“. Kampaania käigus sooviti interaktiivselt ja isiklikult selgitada EKP ja selle töö põhiaspekte: hinnastabiilsuse eesmärki, pangandusjärelevalve rolli ning seda, kuidas EKP otsused mõjutavad igapäevaelu. Kampaaniaga seotud postitusi nähti 166 miljonil korral ja need jõudsid 43 miljoni nooreni.

Võrreldes 2022. aastaga esitati rohkem üldsuse juurdepääsu taotlusi, sealhulgas suurenes märkimisväärselt nende taotluste hulk, millega sooviti juurdepääsu institutsioonilisi ja juhtimisteemasid käsitlevatele dokumentidele.

EKP dokumentide juurdepääsetavus on EKP läbipaistvuspoliitika lahutamatu osa. See edendab EKP avatust ja suurendab tema demokraatlikku legitiimsust.

2023. aastal sai EKP võrreldes 2022. aastaga rohkem taotlusi dokumentidele juurdepääsuks (73 taotlust, mullu 63). Kuigi taotlused hõlmasid jätkuvalt väga eripalgelisi teemasid, sealhulgas järelevalveküsimusi või kõrgetasemelisi algatusi, nagu digitaalse euro projekt, kasvas märkimisväärselt nende taotluste hulk, kus sooviti juurdepääsu ELi institutsioonilisi ja juhtimisküsimusi käsitlevatele dokumentidele. See kajastas üldsuse suuremat huvi selliste küsimuste vastu.

Kooskõlas EKP pühendumusega tagada enda läbipaistvus tehti üldsuse juurdepääsutaotluste alusel avaldatud dokumendid EKP avaliku dokumendiregistri kaudu avalikult kättesaadavaks. Läbipaistvuse suurendamiseks koostas EKP ka ülevaate teemadest, mida käsitletakse alates 2004. aastast EKP-le esitatud dokumentidele juurdepääsu taotlustes.

Euroopa Ombudsman ei tuvastanud ühtegi haldusomavoli juhtumit selles, kuidas EKP üldsuse juurdepääsuga seotud päringuid käsitles.

EKP algatusi, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust, avatust ja lähedust kodanikele, tunnustati: ta lisati Euroopa Ombudsmani 2023. aasta hea halduse auhinna nominentide nimekirja ELi kodanikele rahapoliitika selgitamiseks tehtud töö eest kiire inflatsiooni ajal.

11.4 Töötajate võimestamine tipptasemel tööks Euroopa heaks

Seoses järkjärgulise kontorisse tagasipöördumisega alates 2022. aastast keskendus EKP poliitikale ja programmidele, millega toetatakse töö- ja eraelu tasakaalu, töötajate arengut ja organisatsioonilist vastupanuvõimet. 2023. aasta jaanuaris kehtestati uued kaugtööpõhimõtted, mis toetavad töötajate ja praktikantide töö paindlikkust. 2023. aastal tehti Euroopa Keskpankade Süsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi institutsioonidele kättesaadavaks uus virtuaalõppe platvorm EUREKA, mis annab veel parema juurdepääsu õppimis- ja mobiilsusvõimalustele. Kooskõlas eesmärgiga luua elava kaasamise kultuur nimetas EKP ametisse lepitaja ning personali mitmekesisuse ja kaasamise valdkonna nõustaja.

Töökultuur

EKP avaldas uued kaugtööpõhimõtted

Pärast 2022. aasta üleminekuetappi jõustusid 1. jaanuaril 2023 uued kaugtööpõhimõtted. Kaugtööperioodil saadud üldiselt positiivsetele kogemustele tuginedes pakuvad uued põhimõtted töötajatele paindlikke kaugtöövõimalusi. Need võimaldavad kõikidel EKP töötajatel ja praktikantidel teha kaugtööd kuni 110 päeva aastas, kui see on ettevõtte vajadustega kooskõlas.

Skeem 11.1

EKP töötajate kaugtöö 2023. aastal

Allikas: EKP.
Märkus. Andmed pärinevad 2024. aasta jaanuarist.

Püsiva vastastikuse austuse kultuuri edendamiseks pakuti koolitusi

EKP hindab töötajate arvamust ja korraldas 2023. aasta alguses lühiküsitluse. Tulemustest nähtus, et töötajad olid endiselt kaasatud ja pühendunud ning tundsid EKP tööga sidet. Töökultuuri tugevdamiseks tuleb siiski veel vaeva näha. Küsitluse järelmeetmena toetas juhatus algatust, mille eesmärk on edendada töökultuuri, mille raames töötajad õpivad, kuidas sobimatule käitumisele tulemuslikult reageerida. Kasutusele võeti interaktiivsed töötoad, et aidata tugevdada rikkumistest teatamise kultuuri ja meie koostööd.

Talentide arendamine

EKP töötajad kasutasid mobiilsusvõimalusi

2023. aasta oli EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi töötajate mobiilsuse seisukohast oluline. EKP uus õppeplatvorm EUREKA pakkus esimest korda keskset ülevaadet õppimise ja mobiilsuse võimalustest EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi teistes asutustes. EUREKA edendab teadmiste jagamist ja koostööd ning on kättesaadav nii EKP kui ka EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi töötajatele. 2023. aastal käivitatud Schumani programmi viienda osa raames pakuti lähetusvõimalusena 41 projekti, mis võimaldasid töötajate vahetust EKP, riiklike pädevate asutuste ja riikide keskpankade vahel. Lisaks jätkas EKP spetsiaalse ühtse järelevalvemehhanismi vahetusprogrammi raames töötajate vahetamist mitme riikliku pädeva asutuse ja Euroopa institutsiooniga. 2023. aasta lõpuks oli sõlmitud üheksa vahetust kahe riikliku pädeva asutusega (Banco de España, Prantsusmaa usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja kriisilahenduse asutus) ning ühe agentuuriga (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve).

EKP jätkas juhioskuste ja kutsealase arengu edendamist

EKP jätkas juhioskuste arendamise kavaga, et edendada juhtimisoskusi ja suurendada juhtide tulemuslikkust. Peale selle korraldas EKP viimased seitse kohorti 2014. aastal algatatud eduka naisjuhtide programmi raames, mille eesmärk oli saavutada naiste suurem esindatus EKPs. Portaali Mentoring Portal kujul pakuti veel üht olulist arenguvõimalust, mis võimaldab töötajatel pakkuda juhendamist ja praktikantidel leida juhendajaid. 2023. aasta lõpuks oli registreeritud peaaegu 100 juhendamissuhet.

EKPSi ning ühtse järelevalvemehhanismi õppe- ja arengustrateegia raames käivitati olulisi algatusi

EKPSi ning ühtse järelevalvemehhanismi õppe- ja arengustrateegia raames käivitati veel olulisi algatusi. Riiklikud pädevad asutused ja riikide keskpangad said võimaluse hakata kasutama EUREKAt, mis pakub mitmesuguseid EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi üleseid õppimis- ja arenguvõimalusi. 2023. aasta oktoobris käivitati keskpanganduse ja pangandusjärelevalve juhtide haridusprogramm. Aasta jooksul toimus kaks edukat häkatoni, kus osales töötajaid kõikjalt EKPSist ja ühtsest järelevalvemehhanismist. Esimene detsentraliseeritud rahastamise teemaline häkaton toimus veebruaris ja teine kliimamuutuseteemaline häkaton novembris EKP ruumides.

EKP suurendas praktikatoetust

EKP edendab praktikaprogrammi pakkumise teel noorte kõrgkooli lõpetanute lõimumist Euroopaga ning annab neile võimaluse omandada praktilisi kogemusi ja rakendada õpingute käigus saadud teadmisi praktikas. Samal ajal saab EKP kasu praktikantide teadmistest akadeemiliste uuringute hetkeseisust ning nende entusiasmist ja uutest ideedest. Alates 1. detsembrist 2023 on praktikatoetus 1170 eurot kuus ja doktorantide puhul, kes on läbinud vähemalt kaks doktoriõppe aastat, 2120 eurot kuus. Praktikandid saavad ka majutushüvitisi.

Mitmekesisus ja kaasamine

EKP jätkas mitmekesisuse ja kaasamise edendamist

Euroopa ühiskonna peegeldamine ja elava kaasamiskultuuri loomine on pikaajaline eesmärk. Selle saavutamiseks tugevdas EKP oma institutsioonilist vundamenti, toetades oma kuut mitmekesisuse ja kaasamise valdkonna rohujuure tasandi võrgustikku ning käivitades töötajate, meeskondade ja juhtide jaoks kaasamisteemalise õppeprogrammi. Kaasamisel, vastastikusel austusel ja psühholoogilisel turvalisusel põhineva kultuuri edendamiseks loodi kaks uut ametikohta: alates 2023. aastast ennetab ja lahendab töökohal tekkivaid pingeid abistava dialoogi kaudu uus lepitaja ning uus personali kaasamise ja mitmekesisuse valdkonna nõustaja aitab vaadelda kõiki personali ja töökultuuriga seotud teemasid mitmekesisuse ja kaasamise perspektiivist.

Sooline mitmekesisus ja intersektsionaalsus olid olulisel kohal

EKP hoidis 2023. aastal soolist mitmekesisust päevakorras tähtsal kohal, võttes samal ajal arvesse kõiki mitmekesisuse tahke ja edendades kaasavat kultuuri. See kajastub ka EDGE Move & EDGEplusi sertifitseerimises, EKP edusammudes 2020.–2026. aasta sooliste eesmärkide saavutamisel, tasustatud vanemapuhkuse kehtestamises kaasvanemale, kes last ei sünnitanud, autismispektrihäirega talentide praktika katsetamises ning rassi ja etnilise kuuluvuse, liitluse, puude ja LGBT+ inimeste kaasamise teemalistes üritustes.

EKP jätkas sihipärast teavitustegevust ja talentide värbamist

Kasutades ära Euroopa parimaid talente, ühines EKP mitme alaesindatud rühmadele keskenduva karjäärimessiga, näiteks ADANi (Afro Deutsches Akademiker Netzwerk) korraldatud suurima mustanahaliste ja muu nahavärviga inimestele mõeldud karjäärimessiga, LGBTIQ+ talentide ja liitlaste jaoks mõeldud karjäärimessiga Sticks & Stones ning naiste karjääri edendamise teemalise messiga herCAREER. Puuetega kandidaatide tähelepanu äratamiseks reklaamis EKP oma vabasid ametikohti myAbility platvormil. EKP pakkus jätkuvalt naistele mõeldud stipendiumit, et suurendada naiste esindatust ja kaasata mitmesuguse sotsiaalmajandusliku taustaga inimesi. Peale selle hakkas EKP jätkuva solidaarsuse ja toetuse märgina pakkuma stipendiumi 15-le Ukrainas magistriõppes haridust omandavale Ukraina tudengile.

Skeem 11.2

EKP töötajad arvudes

1 Andmed 31. detsembri 2023. aasta seisuga.
2 Sealhulgas 56 jätkuõpingute programmis osalejat.
3 Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate riikide keskpankadest, Euroopa avalik-õiguslikest asutustest/agentuuridest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest EKPsse lähetatud töötajad.
4 Ainult alalised ja tähtajalise töölepinguga töötajad.
5 Kõik alalised või ajutised horisontaalsed liikumised üksuste või tegevusvaldkondade vahel.
6 Kõik alalised või ajutised liikumised kõrgemasse palgaastmesse kas värbamiskampaania raames või mitte.
7 Ainult alalised ja tähtajalise muudetava töölepinguga töötajad.
8 Tabelis on kujutatud EKP töötajate ja praktikantide osakaalu kodakondsuse põhjal, st mitme kodakondsusega töötajate puhul on arvestatud iga kodakondsust, mille nad on avaldanud. Kogusummad võivad ümardamise ja topeltkodakondsuste tõttu ületada 100%. Riigid on loetletud rahvuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.

11.5 Keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamiseks tehtava töö edendamine

Et EKP saaks täita oma kohustust, on väga oluline mõista kliimamuutuste mõju ning majanduse ja finantssektori üleminekuga seotud vajadusi

Kliimamuutused toimuvad üha kiiremini ning mida kauem me heitkoguste vähendamise ja keskkonnasäästlikumale majandusele üleminekuga viivitame, seda suuremad on kulud.[91], [92] Tehtud edusammudest hoolimata ei suuda maailm ikka veel piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.[93] See tähendab, et kliima muutumise ja järsu üleminekuga seotud riskid suurenevad ning see mõjutab ka rahapoliitikat ning finants- ja pangandussüsteemide stabiilsust. Sellepärast on oluline, et EKP mõistaks oma kohustuste täitmise mõju majandusele ja finantssektorile.

Seepärast jätkas EKP kliimamuutuste keskuse koordineerimisel oma kliimakavaga seotud tööd asjaomaste komiteede ja spetsiaalsete kliimafoorumite kaudu koostöös sisemiste sidusrühmade ja eurosüsteemiga. 2023. aastal jätkas EKP Euroopa kliimamääruse eesmärkide ja keskkonnakaalutluste integreerimist oma projektidesse ning strateegia ja poliitika kujundamisse.

EKP avaldas kliima- ja looduskava aastateks 2024–2025

Möödunud aastal töötas EKP välja oma kliima- ja looduskava aastateks 2024–2025, milles kirjeldatakse tööd, mida kavatsetakse teha strateegiliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Samuti määrati kindlaks meetmete kolm sihtvaldkonda: üleminek keskkonnasäästlikule majandusele, kliimamuutuste suurenenud füüsilise mõju mõistmine ja loodusega seotud riske puudutava töö edendamine.

Kliimaga seotud töö tähtsaimad sündmused

Konkreetseid edusamme tehti mitmel rindel, mis hõlmasid paljusid EKP ülesandeid (skeem 11.3).

Rahapoliitika rakendamisega seoses avaldas EKP 2023. aasta märtsis esimesed kliimaga seotud finantsandmed eurosüsteemi ettevõtlussektori varade kohta. Reinvesteeringute CO2-mahukus vähenes rohkem kui 65% nende 12 kuu jooksul, mis järgnesid parema kliimaalase tulemuslikkusega emitentide suunas kallutatud reinvesteeringute algusele 2022. aasta oktoobris. EKP nõukogu tugevdas veebruaris nn kallutamisparameetrit, kui ta otsustas vähendada eurosüsteemi väärtpaberipositsioone. Pärast varaostukava alusel tehtavate reinvesteeringute lõpetamist juulis jätkub ettevõtete varade kallutamine paremate keskkonnanäitajatega emitentide suunas pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava raames. Kliimahinde arvutamise metoodika esimese läbivaatamise käigus 2023. aasta oktoobris jõuti järeldusele, et raamistik on saavutanud kavandatud eesmärgid ja selle põhielemendid säilitatakse. Ettevõtlussektori portfellide CO2 heite vähendamine peaks jätkuma kogu 2024. aasta jooksul viisil, mis toetab Pariisi kokkuleppe eesmärke. Peale selle jätkas eurosüsteem ettevalmistusi, et kaasata kliimakaalutlused oma tagatisraamistikku ning tõhustada riskihindamist ja -juhtimist.

Skeem 11.3

Ülevaade põhilistest kliimameetmetest

Allikas: EKP.

EKP uuris kliimamuutuste majanduslikku ja finantsmõju ning nende mõju EKP ülesannetele

Ulatuslik analüüs toetas poliitikakujundajate, finantssektori ja avalikkuse kliimamuutuste majandus- ja finantsmõjust ning selle EKP ülesannetele avalduvast mõjust teavitamise ülesande täitmist.[94] 2023. aastalgi hindas EKP kliimamuutuste ja nende leevendamise poliitika makromajanduslikku mõju ning eelkõige keskkonnahoidlike eelarvemeetmete mõju eurosüsteemi ja EKP ekspertide ettevaadetele. CO2 hinnastamise majandusliku mõju mudelipõhises analüüsis leiti, et negatiivne mõju majandusele on tagasihoidlik. Ettevõtete rahastamisele juurdepääsu käsitlevast küsitlusest ja pankade laenutegevuse uuringust nähtub, et euroala ettevõtted investeerivad üleminekusse ning et pankade laenutingimused on rangemad nende ettevõtete puhul, kelle heitkogused on suured ja kellel puuduvad usutavad üleminekukavad. Rahapoliitikale avalduva mõjuga seoses uuriti hiljutises analüüsis kliimamuutuste mõju rahapoliitika ülekandemehhanismile ning leiti, et kuigi üleminek suurendab laenukulusid ja vähendab laenude andmist kõigile ettevõtetele, on pärssiv mõju leebem ettevõtete puhul, kelle heitkogused on väikesed ja kes on võtnud kohustuse vähendada CO2 heidet. Mitmes uurimistöös uuriti muutuva kliima ja inflatsiooni vahelisi seoseid ning leiti, et kõrgem temperatuur võib toiduainete inflatsiooni kiirendada, kuid kuumade suvede nõudlusepoolne mõju võib pärssida inflatsiooni pikema aja jooksul, ning et selle mõju on euroala riikide arvestuses ebaühtlane (infokast 1). EKP täiendas ka oma arusaama sellest, kuidas kliimamuutused mõjutavad potentsiaalset toodangut.

Kliimaandmete kättesaadavuse parandamiseks avaldas Euroopa Keskpankade Süsteem kliimamuutustega seotud näitajad kestliku rahastamise, kasvuhoonegaaside heite ja füüsilise riski kohta (peatükk 7.2).

EKP töötab selle nimel, et mõista paremini majandus- ja finantssüsteeme ohustavaid kliimariske ning töötada välja piisavad makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed

EKP arendas edasi oma stressitestide metoodikat, et uurida laiema majanduse vastupanuvõimet erinevatele üleminekustsenaariumidele ning järelevalve alla kuuluvate pankade valmisolekut tulla toime kliimariskidest tulenevate finants- ja majandusšokkidega. 2023. aastal juhtis EKP finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustiku (NGFS) stsenaariumide väljatöötamise ja analüüsi töövoogu. Võrgustik avaldas oma pikaajaliste makromajanduslike kliimastsenaariumite neljanda versiooni. Stsenaariumid pakuvad esialgseid ühiseid võrdlusaluseid majandust ja finantssüsteemi ohustavate kliimariskide analüüsimiseks. Raamistikus tunnistatakse kliima- ja majandusmudelite ebakindlust ning piiratust, näiteks seoses murdepunktidega. EKP töötas koostöös Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega välja poliitikavariandid kindlustuse kliimakaitse puudujäägi vähendamiseks, arvestades, et praegu on kaetud vaid veerand ELi kliimaga seotud katastroofikahjudest. EKP analüüsis ka riike ohustavaid kliimamuutustega seotud riske, millel võib olla negatiivne mõju finantsstabiilsusele ja eelarvekulutustele. EKP ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldasid aruande, milles kogutakse tõendeid kõige olulisemate finantsstabiilsuse näitajate kohta ning töötatakse välja makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistik kliimariskidega tegelemiseks. Aruandes leitakse ka, et suur majanduslik sõltuvus looduslikest ökosüsteemidest võib kasvatada kliimaga seotud finantsstabiilsuse riske.

Mis puutub EKP pangandusjärelevalvesse, siis ehkki ühtse järelevalvemehhanismi alusel järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused tegid kliima- ja keskkonnariskide ohjamise tavades olulisi edusamme, ei saavutanud mitu krediidiasutust 2023. aasta märtsiks oodatud tulemusi. EKP jätkab pankade edusammude tähelepanelikku jälgimist ja võtab vajaduse korral sunnimeetmeid.[95]

EKP töötab europangatähtede ohutuse ja kestlikkuse parandamise nimel

Aastate jooksul on EKP pidevalt parandanud europangatähtede turvalisust ja kestlikkust kogu sularahatsükli vältel.[96] 2023. aastal avaldas ta europangatähtede kui maksevahendi keskkonnajalajälje uuringu. Tulevaste europangatähtede väljatöötamisel lähtutakse keskkonnahoidliku disaini põhimõtetest, st keskkonnaaspekte võetakse arvesse pangatähtede väljatöötamise kõigis etappides (peatükk 6.2).

EKP analüüsib poliitikaarutelusid ja panustab nendesse, et edendada kestlikku rahastamist ELi ja rahvusvahelisel tasandil

Alates 2021. aastast on EKP töötajad osalenud koolitustel ja mitmepoolsetel tehnilistel seminaridel keskpangandusvaldkonna kolleegide ja sidusrühmadega väljaspool Euroopa Liitu. Samuti osaleti arvukates töörühmades ja üritustel keskpankade ja teiste institutsioonidega, et edendada kliimakava ja lõigata kasu korrapärasest teabevahetusest. Nende hulka kuuluvad finantssüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmise võrgustik, finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee, Euroopa järelevalveasutused ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, G7, G20 ning Rahvusvaheline Valuutafond.

EKP uuendusliku teadustegevuse raames uuriti loodusega seotud riske, kliima ja looduse seost ning nende mõju majandusele

Loodusega seotud riske käsitlevatest uuenduslikest uuringutest nähtus, et ökosüsteemide seisundi halvenemine tekitab ettevõtetele probleeme, mis võivad üle kanduda pankadele, sest peaaegu 75% euroala ettevõtete laenudest (ligikaudu 3,24 triljonit eurot) antakse laenuvõtjatele, kes sõltuvad suurel määral ökosüsteemi teenustest. Lisaks uuris EKP esimest korda üleminekuriske ning kliima ja looduse seost. Võttes arvesse kliimamuutusi ja maakasutuse muutust, mis on elurikkuse kadumise peamised põhjustajad, võrdub euroala ettevõtete mõju loodusele 582 miljoni hektari puutumatute elupaikade kadumisega kogu maailmas. Uuringutes rõhutatakse, kui oluline on integreerida kliimamuutused ja looduse seisundi halvenemine riskihindamise raamistikesse, kuna need on lahutamatult seotud.

Käimas on töö EKP enda operatsioonide ja rahapoliitikaga mitteseotud portfellide keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks

2023. aasta märtsis hakkas EKP lisaks iga-aastasele keskkonnaaruandele avaldama ka iga-aastast kliimaga seotud finantsteavet rahapoliitikaga mitteseotud portfellide kohta. Need annavad koos ülevaate EKP enda tegevuse keskkonnamõjust ja tema rahastatud heitkoguste süsinikujalajäljest ning nendega seotud eesmärkidest.[97] Ajakohastatud andmed EKP keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta 2023. aastal tehakse kättesaadavaks 2024. aasta jooksul.

Infokast 9
EKP käib innovatsiooniga kaasas

2023. aastal jätkas EKP edusammude tegemist oma protsesside tõhusust suurendavate uuenduslike lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel. Kogu organisatsioonis on kasutusele võetud digilahendused, sealhulgas tehisintellekt, masinõpe, robotid ja vestlusrobotid.

Keskpanganduse valdkonnas kasutati EKPs tehisintellekti, et süvendada arusaama hinnakujunduskäitumisest ja inflatsioonidünaamikast Euroopa Liidus. Veebikoorimist ja masinõpet kasutati suure hulga reaalajaliste andmete kogumiseks üksikute tootehindade kohta.[98] Pangandusjärelevalve poolel on 2019. aastal algatatud järelevalvetehnoloogia programmi kaudu tehtud kättesaadavaks 14 töövahendit, mis aitavad järelevalveasutustel koguda ja analüüsida suurt hulka kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid, automatiseerida protsesse, teha paremat koostööd ning kasutada järelevalveanalüüsi kiirendamiseks ja täpsustamiseks tehisintellekti.[99]

Digiprojektide kasutuselevõtt EKPs tugineb uuendusmeelsele keskkonnale. Tehnoloogiliste lahenduste kõrval nõuab innovatsioon kasvupõhist mõtteviisi, uudishimu ja tihedat koostööd kõigi EKP sidusrühmade vahel. Selleks on valdkondadevahelised innovatsioonimeeskonnad, kuhu kuuluvad IT, teadmushalduse, keskpanganduse ja pangandusjärelevalve valdkondade esindajaid, töötanud välja uuenduslikud meetodid, mis hõlbustavad projektijuhtimist, innovatsioonivõimaluste otsimist, inkubeerimist ja teadmiste jagamist. EKP digidokumentide süsteem ja infohalduspõhimõtted moodustavad selle süsteemi osana tugeva aluse tehisintellekti arendamiseks, pakkudes struktureeritud digidokumentide kujul tohutut ressurssi. Lisaks aitab koostöö üleilmsete innovatsioonijuhtidega avaliku sektori asutustes, akadeemilistes ringkondades, idufirmades ja peamistes tööstusharudes stimuleerida innovatsiooni nii EKPs, eurosüsteemis kui ka mujal. Eelkõige koordineerib EKP eurosüsteemi tegevust eurosüsteemi foorumil Innov8 koostöös Rahvusvaheliste Arvelduste Panga innovatsioonikeskusega. Viimane on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga ja kõigi eurosüsteemi keskpankade ühisettevõtmine. 2023. aasta märtsis avati Frankfurdis ja Pariisis bürood, mille võõrustajateks ja toetajateks olid Deutsche Bundesbank ja Banque de France. Innovatsiooniruumis osalevad ja jagavad teadmisi kõik eurosüsteemi Innov8 foorumi liikmed.

Innovatsiooni edendab jõuliselt ka EKP juhatus. 2023. aasta veebruaris osalesid juhatuse liikmed esimest korda füüsilise külakoosoleku formaadis korraldatud innovatsioonifoorumil, kus tutvustati otse ja interaktiivselt valikut EKP suurtest innovatsiooniprojektidest.

12 Saage tuttavaks meie inimestega

Euroopa Keskpank alustas 1. juunil 1998 tegevust euroala keskpangana, millel on selged volitused säilitada hinnastabiilsust. EKP 25. aastapäev 2023. aastal andis võimaluse tähistada kõike seda, mida me oleme selle aja jooksul saavutanud. EKP töötajad, kes alustasid EKP eelkäijas, Euroopa Rahainstituudis, ja kes töötavad EKPs tänaseni, jagavad allpool oma kogemusi. Eelkõige kirjeldavad nad, mis tunne oli töötada uues, alustava ettevõtte õhkkonnaga asutuses ja kuidas nad aitasid kaasa paljude oluliste verstapostideni jõudmisele perioodil, mil EKP end samaväärsete asutuste seas kiiresti kehtestas ja aja jooksul arenes.

Rita Choudhury, meeskonna vanemjuht ja ökonomist-statistik, statistika peadirektoraat

A person smiling at camera

Description automatically generated

Minu karjäär EKPs on olnud hämmastavalt arendav. See algas tundmatus kohas vettehüppamisega ehk uue töökohaga uues riigis. Liitusin EKPga tema teekonna alguses, kui asusin tööle nooremanalüütikuna arengujärgus statistikafunktsiooni. Vaid paarisaja töötajaga EKP-l olid käed-jalad tööd täis ja seega oli meil kõigil täita mitu rolli. Tüüpiline päev oli mitmekesine: arutasin nõudeid poliitikavaldkondadega, kujundasin statistilisi raamistikke, kirjutasin koodi ja koostasin aeg-ajalt kõnesid. Kuna institutsiooniline poliitika oli alles lapsekingades, oli mul rõõm näha, et minu loomingulised lahendused võeti tihtipeale kiiresti kasutusele.

EKP kasvades avanesid kutsealase arengu võimalused. Töötasin statistikafunktsioonis mitmes valdkonnas ning sain süvendada oma asjatundlikkust ja töökogemust. Eriti hästi on meelde jäänud riikide keskpankadesse ja riiklikesse pädevatesse asutustesse tehtud külaskäikude juhtimine, et edendada suhteid ja anda neile kui euroala uutele liikmetele nõu aruandluse koostamiseks.

Töötan nüüd vastloodud andmebüroos, mille eesmärk on optimeerida institutsioonilist andmehaldust (sh sellistes valdkondades nagu tehisintellekt) ja anda aru juhtivale andmeametnikule. Samuti panustan mitmekesisuse ja kaasamise foorumisse. Need on valdkonnaülesed rollid ning eri rühmades töötamine ja EKP laiema poliitika kujundamisse ja mõjutamisse panustamine pakub mulle suurt rahuldust.

On esinenud tagasilööke, näiteks Brexit, mis tekitas siin töötamise suhtes ebakindlust, kuid lõpuks jäävad tänu dünaamilisele keskkonnale, motiveeritud kolleegidele ja jätkuvatele arenguväljavaadetele kõige rohkem meelde ikkagi võidud.

Dimitrios Koukidis, tarnijate haldamise peaspetsialist, avalike suhete peadirektoraat

A person in a suit and tie

Description automatically generated

Mul on selgelt meeles 1998. aasta juunis EKP avatseremooniale eelnenud aeg. Olin üks selle suurürituse väikese korraldusmeeskonna liige. Meeskonnas valitses suur entusiasm ja ühtekuuluvustunne. Seisime silmitsi kõigi organisatsiooniliste probleemidega, mis kaasnevad sellise uue institutsiooni asutamisega, mis peab kiiresti jalule saama. Mitmel järgneval aastal nautisin EKPs nii avalike kui ka siseürituste korraldamist, sealjuures muutusid need üha mitmekesisemaks ja ulatuslikumaks.

2016. aastal haarasin kinni asutusesisese mobiilsuse võimalusest ja töötan nüüd keeleteenuste osakonnas. Ma tegelen tõlkimise ja toimetamisega seotud eelarvestamise, hangete ja tarnijate haldusega, et kõik Euroopa Liidu 24 ametlikku keelt oleksid piisavalt hõlmatud. Need hädavajalikud tugifunktsioonid aitavad EKP-l ekspertide ja mitteekspertidega selgelt ja tõhusalt suhelda. Nagu kogu EKPs, jätkame uusimate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Näiteks rakendan koos kolleegidega tehisintellekti tehnikaid, et suurendada meie protsesside tõhusust.

Mõeldes sellele pikale ja põnevale teekonnale, olen uhke, et olen aidanud kujundada EKPst maailmatasemel asutuse, mis hoiab hinnad stabiilsena ja tagab euroala riikide finantssüsteemi turvalisuse ligikaudu 350 miljoni inimese jaoks. Samuti olen tänulik selle eest, et olen saanud kogu oma karjääri vältel EKPs ametialaselt ja isiklikult areneda.

Francesco Mazzaferro, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi direktor

A person in a suit and tie

Description automatically generated

Ma mäletan ikka veel tööd nooremametnikuna üleminekukomitees, mis jälgis Tommaso Padoa-Schioppa juhtimisel 1998. aasta 31. detsembri keskööl turgude üleminekut kümne riigi omavääringult eurole. See päev võttis kokku kogu selle panuse, mille olin andnud alates Euroopa Rahainstituudi asutamisest 1995. aasta keskel, ja arvasin naiivselt, et töö ongi tehtud. Kartsin, et jään pärast aastatepikkust kirglikku tööd rutiini lõksu. Järgmine kümnend, mille veetsin äsja loodud Euroopa ja rahvusvaheliste suhete peadirektoraadis, tõestas aga vastupidist. Tänu laiemale huvile meie rahapoliitilise lõimumise vastu anti mulle võimalus töötada välja eurosüsteemi uuenduslikud ühised tehnilise abi programmid, et tuua kasu Euroopa Liidu naabruskonna keskpankadele ja järelevalveasutustele.

Kümme aastat hiljem, kui EKPst sai finantskriisi järel sõltumatu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) võõrustaja, oli mul võimalus proovida midagi uut. 2010. aasta alguses pakuti mulle ESRNi asutamise projektijuhi kohta. Aasta hiljem nimetati mind ESRNi sekretariaadi juhatajaks. Sellest ajast alates olen ma tõsimeeli nautinud iga päev tööd finantssektori vastupanuvõime säilitamiseks laiemas institutsioonilises raamistikus koos keskpankade ja järelevalveasutustega Euroopa ja riikide tasandil ning EKP ja ESRNi liikmeks olevate institutsioonide kolleegidega.

Emily Witt, osakonnajuhataja, turutehingute peadirektoraat

A person with blonde hair wearing a black jacket

Description automatically generated

Kui ma 1995. aastal Euroopa Rahainstituudiga ühinesin, olin üks esimesest sajast töötajast, kelle ülesanne oli valmistada ette euro kui Euroopa ühisraha kasutuselevõtt. 1998. aastal õppisin kiiresti, kuidas EKP teeb koostööd riikide keskpankadega. Mul oli suur rõõm aidata koordineerida üldist testimist ning näha, et äsja loodud süsteemid toimisid hästi nii rahapoliitiliste operatsioonide kui ka maksete tegemisel ja kogu Euroopast statistika kogumisel.

Julgustatuna EKP eesmärgist edendada asutusesisest mobiilsust, töötasin ma kuues ärivaldkonnas (maksed, IT, personal, sekretariaat, statistika ja turud). See võimaldas mul suurendada teadmisi keskpanganduse kesksetest aspektidest ning lihvida oma projekti- ja personalijuhtimise oskusi ning üldisi juhioskusi. Kokkupuude eri vaatenurkade ja mõtlemisviisidega stimuleeris mind, samuti suutsin luua püsivaid võrgustikke ja sõprussuhteid kogu Euroopas.

EKP missioon inspireerib mind ja olen uhke, et olen panustanud selliste algatuste edusse, mis juhivad Euroopa heaks tehtavaid muudatusi. Üks näide on meie dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt, mis on oluline teabe tõhusaks jagamiseks ja levitamiseks riikide keskpankade kolleegide vahel ning EKP institutsioonilise mälu kaitsmiseks.

Nüüd vastutan väga hea meelega finantsoperatsioonide teenuste osakonna eest. Soovin olla turgude lähedal ning naudin igapäevaste operatsioonide ja huvitavate projektide kooslust, mis hõlmab koostööd paljude EKP ärivaldkondade, keskpankade ja välispartneritega. Alles hiljuti lõime Euroopa Komisjoni jaoks eelarve- ja makseasutuste teenused.

Vabal ajal armastan lugeda, süüa teha ja matkata. Olen EKP matkaklubi aktiivne liige. See annab hea võimaluse kohtuda kolleegidega väljaspool tööd ja avastada Euroopa eri paikade loodust.

Raamatupidamise aastaaruanne

https://www.ecb.europa.eu/press/annual-reports-financial-statements/annual/annual-accounts/html/ecb.annualaccounts2023~f5a98cb02b.et.html

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss seisuga 31. detsember 2023

https://www.ecb.europa.eu/press/annual-reports-financial-statements/annual/balance/html/ecb.eurosystembalancesheet2023~ca350ad75e.et.html

© Euroopa Keskpank, 2024

Postiaadress 60640 Frankfurt Maini ääres, Saksamaa
Telefon +49 69 1344 0
Veebisait www.ecb.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Käesolevas aruandes sisalduvad andmed on esitatud 2024. aasta 22. märtsi seisuga (erandid on sõnaselgelt välja toodud).

Erialaterminid on avaldatud EKP sõnastikus (saadaval ainult inglise keeles).

HTML ISBN QB-AA-24-001-ET-Q, ISSN 978-92-899-6692-4, doi: 1830-2955, 10.2866/583047


  1. Aastaaruande selles peatükis kasutatud termin „maailmamajandus“ ei hõlma euroala.

  2. Eurosüsteemi ekspertide 2022. aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates prognoositi, et üleilmne majanduskasv väheneb 2023. aastal 2,6%ni.

  3. Pandeemiaeelset keskmist näitajat mõõdetakse ajavahemikus 2012–2019.

  4. Vt EKP majandusülevaate 3/2023 täispika ingliskeelse versiooni infokast „Intangible assets of multinational enterprises in Ireland and their impact on euro area GDP“.

  5. Pärast siinse aruande koostamiseks kasutatud andmete esitamise tähtaega avaldati 2023. aasta ametlikud eelarvetulemused, mis osutavad teatud riikides varasematest hinnangutest palju suuremale eelarvepuudujäägile.

  6. Eelarvepoliitika kurss näitab, millises suunas ja mahus eelarvepoliitilised meetmed majandust mõjutavad, kui jätta kõrvale riigi rahanduse automaatne reaktsioon majandustsüklile. Täpsema ülevaate saamiseks vt EKP majandusülevaate 4/2016 täispika ingliskeelse versiooni artikkel „The euro area fiscal stance“.

  7. 2023. aasta juulis avaldatud arvamuses tervitas EKP Euroopa Komisjoni reformiettepanekuid ning tegi mõningaid tehnilisi tähelepanekuid ja ettepanekuid, kuidas uut raamistikku edasi tõhustada ning tagada selle läbipaistvus ja prognoositavus. Vt Euroopa Keskpanga 5. juuli 2023. aasta arvamus seoses ettepanekuga liidu majanduse juhtimise reformi kohta (CON/2023/20) (ELT C 290, 18.8.2023, lk 17).

  8. Lisateavet alusinflatsiooni kohta vt EKP majandusülevaate 5/2023 täispika ingliskeelse versiooni infokastist „Underlying inflation measures: an analytical guide for the euro area“.

  9. Töötajale tegelikult makstava palga ja kollektiivlepinguga määratud palga vahe (wage drift) abil mõõdetakse tegeliku palga arengu kõrvalekaldeid kollektiivlepinguga määratud palkade arengust, kajastades muutusi ületunnitöös, preemiaid, pingelisi tööturge ja muid tegureid.

  10. Lisateavet tarbijate inflatsioonitunnetuse ja ebakindluse kohta vt EKP majandusülevaate 7/2022 täispika ingliskeelse versiooni infokastist „A closer look at consumers’ inflation expectations – evidence from the ECB’s Consumer Expectations Survey“. Majanduskasvuga seotud ootusi käsitleva tarbijaootuste küsitluste viimaseid tulemusi vt „Economic growth and labour markets“, EKP, 2024. Lisateavet selle kohta, kuidas tarbijad tajuvad inflatsiooni ja majandustingimuste vahelist suhet, vt B. Candia, O. Coibion ja Y. Gorodnichenko artiklist „Communication and the Beliefs of Economic Agents“, Riikliku Majandusuuringute Büroo (NBER) teadustoimetis nr 27800, 2020.

  11. Vt „EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse“, pressiteade, EKP, 8. juuli 2021.

  12. Vt M Kotz, F. Kuik, E. Lis ja C. Nickel „The impact of global warming on inflation: averages, seasonality and extremes“, EKP teadustoimetis nr 2821, mai 2023.

  13. Vt M. Ciccarelli, F. Kuik ja C. Martínez Hernández „The asymmetric effects of weather shocks on euro area inflation“, EKP teadustoimetis nr 2798, märts 2023.

  14. Vt EKP majandusülevaate 6/2023 täispika ingliskeelse versiooni artikkel „How climate change affects potential output“.

  15. Vt „The climate change challenge and fiscal instruments and policies in the EU“, EKP üldtoimetis nr 315, muudetud juunis 2023.

  16. Vt C. Christophersen jt „What to do about Europe’s climate insurance gap“, EKP blogi, 24. aprill 2023.

  17. Vt EKP majandusülevaate 1/2023 täispika ingliskeelse versiooni infokast „Climate-related policies in the Eurosystem/ECB staff macroeconomic projections for the euro area and the macroeconomic impact of green fiscal measures“.

  18. Vt EKP majandusülevaate 5/2023 täispika ingliskeelse versiooni artikkel „The macroeconomic implications of the transition to a low-carbon economy“.

  19. Neid küsimusi käsitletakse kliimastsenaariumides, mille on avaldanud finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustik ehk rühm, mis koosneb 134 keskpangast ja järelevalveasutusest ning 21 vaatlejast, kuhu EKP ja Euroopa Keskpankade Süsteem aktiivselt panustavad.

  20. Vt N. Benatti, M. Groiss, P. Kelly, P. Lopez-Garcia „Environmental regulation and productivity growth in the euro area: testing the Porter hypothesis“, EKP teadustoimetis nr 2820, mai 2023.

  21. Vt J. Böning, V. Di Nino ja T. Folger „Benefits and costs of the ETS in the EU, a lesson learned for the CBAM design“, EKP teadustoimetis nr 2764, jaanuar 2023.

  22. Ühikukasumi arvutamiseks jagatakse tegevuse koguülejääk ja segatulu reaalse SKPga. Lisaks korrigeeritakse seda füüsilisest isikust ettevõtjate tuluga. Põhjalikum näitaja määraks tegevuse koguülejäägi ja segatulu suhte reaaltoodangusse, mis hõlmab SKP kõrval ka vahetarbimist. Reaaltoodang ei ole aga kättesaadav, sest vahetarbimise kohta puudub teave.

  23. SKP deflaatori ja ÜTHI (v.a energia ja toiduained) vahelised kontseptuaalsed põhierinevused tulenevad asjaolust, et teine neist põhineb kodumajapidamiste tarbitud kaupade ja teenuste müügihindadel kaasatud kategooriates olenemata sellest, kas neid toodetakse euroalal või imporditakse, samal ajal kui SKP deflaator hõlmab kõigi euroala majanduse toodetud toodete lisandväärtuse hindu ega arvesta vahetarbimise panust lõpphindadesse. Vt EKP majandusülevaate 4/2023 infokast „Kuidas on kasum ühiku kohta mõjutanud euroalasisese hinnasurve hiljutist tugevnemist?“.

  24. Vt O. Arce, E. Hahn ja G. Koester „How tit-for-tat inflation can make everyone poorer“, EKP blogi, 30. märts 2023 ja EKP majandusülevaate 4/2023 infokast „Kuidas on kasum ühiku kohta mõjutanud euroalasisese hinnasurve hiljutist tugevnemist?“.

  25. Erand tehti erakorralise varaostukava kasutuselevõtu alguses ja see kehtis 2023. aasta septembrini. Sel kuul tõsteti asjaomane krediidireiting investeerimisjärgu reitingu tasemele ning seega ei olnud kõlblikkusnõuetest enam vaja loobuda.

  26. Kogusumma on ümardamise tulemusena suurem kui 100%.

  27. Jõustumise kuupäeval võeti arvesse TLTRO-III operatsiooni kuupäeva, mille tähtaeg saabus juunis.

  28. Mõju, mida täiendavate krediidinõuete raamistike elementide lõpetamine tagatistele avaldas, oli eriti märkimisväärne Hispaanias, Prantsusmaal ja Portugalis.

  29. Euroopa Keskpanga 9. juuli 2014. aasta suunis täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (EKP/2014/31) (ELT L 240, 13.8.2014, lk 28).

  30. Et hinnata finants- ja majandusmõju, mida investeerimisjärgu tasemele tõstmine avaldab Kreeka majandusele, vt M. Anastasatou, H. Balfoussia, Z. Bragoudakis, D. Malliaropulos, P. Migiakis, D. Papageorgiou ja P. Petroulas „Effects of a sovereign credit rating upgrade to investment grade on the Greek economy“, Kreeka keskpanga majandusülevaade nr 58, 2023, lk 7–28.

  31. Vt „The financial risk management of the Eurosystem’s monetary policy operations“, EKP, juuli 2015.

  32. Vt selgitus „EKP ja euroala riikide keskpankade kasum ja kahjum: kuidas need tekivad?“, EKP, ajakohastatud 19. mail 2023.

  33. ELis on praegu kindlustatud kõigest 25% kliimaga seotud katastroofikahjudest. Lisateabe saamiseks vt EKP ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aruteludokument „Policy options to reduce the climate insurance protection gap“, aprill 2023.

  34. 2023. aasta lõpuks olid seitse riiki kehtestanud või teatanud sektoripõhisest süsteemse riski puhvrist, et tegeleda riskidega elamukinnisvara sektoris (Belgia, Leedu, Malta, Portugal, Saksamaa ja Sloveenia) ning ettevõtlussektoris (Prantsusmaa).

  35. Vt „ECB Governing Council statement on macroprudential policies“, EKP, detsember 2022. Lisaks hakati alates 1. jaanuarist 2024 kooskõlas uue alammääraga kohaldama kolme riigi (Hispaania, Itaalia ja Kreeka) pankade suhtes suuremaid muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvreid ning alates 1. jaanuarist 2025 hakatakse neid kohaldama veel ühes riigis (Sloveenia).

  36. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2023, ja EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2023.

  37. Vt 1) Leedu: Euroopa Keskpanga 4. aprilli 2023. aasta arvamus ajutise solidaarsuspanuse kehtestamise kohta (CON/2023/9); 2) Itaalia: Euroopa Keskpanga 12. septembri 2023. aasta arvamus krediidiasutustele erakorralise maksu kehtestamise kohta (CON/2023/26); 3) Sloveenia: Euroopa Keskpanga 2. novembri 2023. aasta arvamus pankadele ajutise maksu kehtestamise kohta (CON/2023/35); 4) Läti: Euroopa Keskpanga 11. detsembri 2023. aasta arvamus krediidiasutuste suhtes kehtiva ajutise hüpoteeklaenuvõtja kaitse tasu kohta (CON/2023/42) ning 5) Madalmaad: Euroopa Keskpanga 15. detsembri 2023. aasta arvamus krediidiasutustele maksu kehtestamise kohta (CON/2023/45).

  38. 2023. aasta lõpuks olid vastutsüklilise puhvri suhtes positiivse neutraalse määra kehtestanud või sellest teatanud Iirimaa (1,5%), Küpros (0,5%), Leedu (1%) Läti (1%), Madalmaad (2%) ja Sloveenia (1%).

  39. Vt „Advancing macroprudential tools for cyber resilience“, ESRN, veebruar 2023.

  40. Vt „Crypto-assets and decentralised finance“, ESRN, mai 2023.

  41. Vt „NBFI Monitor“, ESRN, juuni 2023.

  42. Vt „Issues note on policy options to address risks in corporate debt and real estate investment funds from a financial stability perspective“, ESNR, september 2023.

  43. Vt ESRNi pressiteade „ESRB issues a recommendation on vulnerabilities in the commercial real estate sector in the European Economic Area“, 25. jaanuar 2023.

  44. Vt „Towards macroprudential frameworks for managing climate risk“, EKP ja ESRN, detsember 2023.

  45. Vt EKP juhatuse liikme ja EKP järelevalvenõukogu aseesimehe Frank Eldersoni 7. detsembri 2023. aasta kõne „Powers, ability and willingness to act – the mainstay of effective banking supervision“, Brüssel, House of the Euro.

  46. EKP kasutas oma volitust kehtestada järelevalvealuste krediidiasutuste suhtes sanktsioone ning karistas vastavalt 2023. aasta veebruaris ja 2023. aasta mais Landesbank Hessen-Thüringen Girozentralet ja Goldman Sachs Bank Europe’it kapitalinõuete kohta valeandmete esitamise eest. 2023. aasta augustis kehtestati sanktsioonid de Volksbanki suhtes, kuna krediidiasutus arvutas kapitalivajadusi valesti.

  47. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

  48. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

  49. ELi panganduspaketi üksikasjaliku hinnangu ja EKP seisukoha kohta vt EKP 2022. aasta aruande infokast „Tugevad reeglid, tugevad pangad – panganduspakett“, mai 2023.

  50. Vt Euroopa Keskpanga 6. juuni 2023. aasta arvamus seoses ettepanekuga võtta vastu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust (CON/2023/15) (ELT C 249, 14.7.2023, lk 3) ning Euroopa Keskpanga 4. oktoobri 2023. aasta arvamus keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (ESG) reitingutega seotud tegevuse läbipaistvuse ja terviklikkuse kohta (CON/2023/30) (ELT C, C/2023/1354, 01.12.2023).

  51. Vt Euroopa Keskpanga 5. juuli 2023. aasta arvamus liidu kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku muudatuste kohta (CON/2023/19) (ELT C 307, 31.8.2023, lk 19).

  52. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40).

  53. Vt 1) Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2022. aasta arvamus ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet (ON/2022/4) (ELT C 210, 25.5.2022, lk 5); 2) Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2022. aasta arvamus ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv ja määrus, mis käsitlevad finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (CON/2022/5) (ELT C 210, 25.5.2022, lk 15) ning 3) Euroopa Keskpanga 30. novembri 2021. aasta arvamus ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega laiendatakse jälgitavusnõudeid krüptovaraülekannetele (CON/2021/37) (ELT C 68, 9.2.2022, lk 2).

  54. Vt F. Panetta „Europe needs to think bigger to build its capital markets union“, EKP blogi, 30. august 2023, EKP presidendi Christine Lagarde’i kõne „A Kantian shift for the capital markets union“ Euroopa panganduskongressil, Frankfurt, 17. november 2023, ning EKP asepresidendi Luis de Guindose kõne „Banking Union and Capital Markets Union: high time to move on“ Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga Euroopa finantsintegreerimise teemalisel ühiskonverentsil, Brüssel, 7. juuni 2023.

  55. Üksikasjalikum teave Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohta on esitatud 4. peatükis.

  56. Vt „Non-banks’ liquidity preparedness and leverage: insights and policy implications from recent stress events“, finantsstabiilsuse ülevaade, EKP, mai 2023, ja „The growing role of investment funds in euro area real estate markets: risks and policy considerations“, EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaade, 3. aprill 2023.

  57. Vt „The Financial Stability Implications of Leverage in Non-Bank Financial Intermediation“, finantsstabiilsuse nõukogu, 6. september 2023, ja „Enhancing the Resilience of Non-Bank Financial Intermediation“, arenguaruanne, finantsstabiilsuse nõukogu, 6. september 2023.

  58. Vt „Revised Policy Recommendations to Address Structural Vulnerabilities from Liquidity Mismatch in Open-Ended Funds“, finantsstabiilsuse nõukogu, 20. detsember 2023, ja „The growing role of investment funds in euro area real estate markets: risks and policy considerations“, EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaade, nr 20, aprill 2023.

  59. Lisateabe saamiseks vt fookusgrupi leide 2022. aasta märtsi uusi digimaksemeetodeid käsitlevas uuringus ja 2023. aasta märtsi digirahakottide omaduste uuringus, mis korraldati digitaalse euro projekti osana.

  60. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 141 lõikega 2 (ELT C 326, 26.10.2012, lk 47), EKPSi põhikirja artiklitega 17, 21.2, 43.1 ja 46.1 ning nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 332/2002 (millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem) artikliga 9 (ELT L 53, 23.2.2002, lk 1).

  61. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 ja artikli 132 lõikega 1, EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 ning nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 (millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism) artikliga 8 (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

  62. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes nõukogu 19. mai 2020. aasta määruse (EL) 2020/672 (millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA)) artikliga 10) (ELT L 159, 20.5.2020, lk 1).

  63. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

  64. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrusega (EL) 2022/2463, millega luuakse rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+)) (ELT L 322, 16.12.2022, lk 1).

  65. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes EFSFi raamlepingu artikli 3 lõikega 5).

  66. Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 (koostoimes ESMi rahalise abi süsteemi lepingute üldtingimuste punktiga 5.12.1).

  67. Seoses krediidikorralduse lepinguga, mis on sõlmitud euro kasutusele võtnud liikmesriikide (v.a Kreeka ja Saksamaa) ja Kreditanstalt für Wiederaufbau (tegutseb Saksamaa Liitvabariigi avalikes huvides ja garantii alusel ning allub Saksamaa Liitvabariigi korraldustele) (krediidiandjad) ning Kreeka Vabariigi (krediidisaaja) ja Kreeka keskpanga (krediidisaaja esindaja) vahel, ning kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21.2 ning Euroopa Keskpanga 10. mai 2010. aasta otsuse EKP/2010/4 (Kreeka Vabariigile antavate ühendatud kahepoolsete krediitide haldamise ja otsuse EKP/2007/7 muutmise kohta) artikliga 2 (ELT L 119, 13.5.2010, lk 24).

  68. Vt F. Palotti, G. Paz-Pardo, J. Slacalek, O. Tristani ja G. L. Violante „Who Bears the Costs of Inflation? Euro Area Households and the 2021-2022 Shock“, EKP teadustoimetis nr 2877, 2023.

  69. Vt M. Ehrmann, D. Georgarakos ja G. Kenny „Credibility gains from communicating with the public: evidence from the ECB’s new monetary policy strategy“, EKP teadustoimetis nr 2785, veebruar 2023.

  70. Vt M. Giannetti, M. Jasova, M. Loumioti ja C. Medincino „Glossy green banks: the disconnect between environmental disclosures and lending activities“, EKP teadustoimetis nr 2882, 2023.

  71. Vt A. Nakov ja C. Thomas „Climate-conscious monetary policy“, EKP teadustoimetis nr 2845, 2023.

  72. Vt M. C. Bustamante ja F. Zucchi „Carbon trade-offs: how firms respond to emission controls“, EKP uuringute bülletään nr 109, 17. juuli 2023.

  73. Vt ka P. Karadi ja A. Nakov „Effectiveness and addictiveness of quantitative easing“. Journal of Monetary Economics, kd 117, 2021, lk 1096–1117, ja A. Van der Ghote „Interactions and Coordination between Monetary and Macroprudential Policies“, American Economic Journal: Macroeconomics, kd 13(1), 2021, lk 1–34.

  74. Vt ka S. Chavleishvili ja S. Manganelli „Forecasting and stress testing with quantile vector autoregression“, Journal of Applied Econometrics, avaldamisel, ning S. Chavleishvili, M. Kremer ja F. Lund-Thomsen „Quantifying financial stability trade-offs for monetary policy: a quantile VAR approach“, EKP teadustoimetis nr 2833, 2023.

  75. Kohtuasi C-262/22 P, EU:C:2023:714.

  76. Kohtuasi T-868/16, EU:T:2022:58.

  77. Kohtuasi C-803/21 P.

  78. Lisaks hoidis EKP majandus- ja rahanduskomisjoni kursis digitaalse euro projekti arenguga nelja kirja kaudu, mille Panetta saatis majandus- ja rahanduskomisjoni esimehele.

  79. EKP-l on IMFis vaatleja staatus ning alaline esindaja IMFi peakorteris Washingtonis. EKP vaatleja osaleb valitud IMFi direktorite nõukogu istungitel.

  80. Kvoodid on nomineeritud Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes ning neid vaadatakse korrapäraselt läbi.

  81. Need kohandused hõlmasid juurdepääsupiirangute ajutist suurendamist (nii peamiste ressursside konto kui ka vaesuse vähendamise ja majanduskasvu usaldusfondi puhul) ning uue kõrgema krediidiseeriaga rahastamiskorra raamistiku kehtestamist erakordselt ebakindlas olukorras.

  82. Kaks järgnevat programmi läbivaatamise korda lõpetati 2023. aasta juulis ja detsembris.

  83. Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on muu hulgas sätestatud, et liit taotleb „Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel“.

  84. Vt ka Euroopa Parlamendi resolutsioon EKP 2021. aasta aruande kohta ja EKP tagasiside sellele resolutsioonile.

  85. Proportsionaalsus tähendab, et EKP tegevus peab esiteks olema sobiv vaidlusaluse hagi õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ja teiseks ei tohi see minna ilmselgelt kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. Lisateabe saamiseks vt kohtuasi C-62/14, Peter Gauweiler jt (EU:C:2015:400) ja kohtuasi C-493/17, Heinrich Weiss jt (EU:C:2018:1000).

  86. Lisateabe saamiseks vt EKP rahapoliitika strateegia ülevaate peatükk 3.3.

  87. Lisateabe saamiseks eurosüsteemi kliimaalase kallutatuse kohta alates 2022. aasta oktoobrist vt peatükk 11.5.1.

  88. Vt üldtoimetised, mis andsid teavet EKP strateegia läbivaatamise tarbeks.

  89. Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni fraktsioonide koordinaatorid otsustavad igal EKP presidendiga korraldataval istungil kahe teema üle, mis on kättesaadavad majandus- ja rahanduskomisjoni veebisaidil. Neid teemasid käsitleb EKP president sissejuhatavas kõnes.

  90. Peatükis 10.1 antakse ka ülevaade EKP kui avaliku sektori asutuse ülesannete täitmisest aruandlusraamistiku ja avalikkuse teavitamise kaudu.

  91. Vt EKP 6. septembri 2023. aasta pressiteade „Faster green transition would benefit firms, households and banks, ECB economy-wide climate stress test finds“.

  92. Lisateabe saamiseks vt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kliimamuutusi käsitlev kokkuvõttev aruanne „Climate Change 2023: Synthesis Report“, 2023 ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni üleilmse kliima teemaline aruanne „The Global Climate 2011-2020: A Decade of Acceleration“, 5. detsember 2023.

  93. Vt ÜRO keskkonnaprogrammi 2023. aasta heitkoguste vähendamise lünga aruanne, et saada lisateavet hinnangu kohta, et praeguste tingimatute riiklikult kindlaksmääratud panusete korral küündib globaalne soojenemine selle sajandi lõpuks üle 2,9 °C.

  94. Vt kliimamuutusi käsitlevate EKP väljaannete loetelu. Peale selle avaldati mõned EKP uurimistööd olulisemates teadusajakirjades.

  95. Üksikasjalikum teave on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil ja EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2023. aasta aruandes.

  96. Lisateabe saamiseks vt EKP veebileht „Eurosüsteemi sularahastrateegia“ ja EKP keskkonnaaruannete veebileht.

  97. EKP on alates 2010. aastast rakendanud sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi, et hallata oma tegevuse keskkonnajalajälge, ja see on viimasel ajal energiasäästu märkimisväärselt suurendanud.

  98. Lisateabe saamiseks vt PRISMA hinnakujunduse mikroandmete analüüsi võrgustiku veebisait ja M. Moufakkiri 28. septembri 2023. aasta blogipostitus „Careful embrace: AI and the ECB“ EKP blogis.

  99. Vt EKP järelevalvenõukogu liikme Elizabeth McCauli põhikõne „Technology, data and innovation – shaping the future of supervision“ 2023. aasta järelevalveinnovaatorite konverentsil Frankfurdis 20. septembril 2023 ja EKP 28. septembri 2023. aasta taskuhäälingusaade „How tech is shaping banking supervision“.