Peamised näitajad

1 Tegevusaruanne

1.1 EKP tegevusaruande eesmärk

Tegevusaruanne^[1] moodustab EKP raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa ning selle eesmärk on anda lugejatele EKP finantsaruandega seotud taustteavet.^[2] Arvestades et EKP tegevuse eesmärk on toetada tema rahapoliitilisi eesmärke, tuleks EKP finantspositsiooni ja -tulemusi vaadata koostoimes poliitikameetmetega.

Sel eesmärgil annab tegevusaruanne ülevaate EKP põhiülesannetest ja -tegevusvaldkondadest ning nende mõjust EKP finantsaruandele. Ühtlasi analüüsitakse aasta jooksul toimunud peamisi muutusi bilansis ning tulude ja kulude aruandes ning lisatakse teave EKP netoomakapitali kohta. Tegevusaruandes kirjeldatakse ka EKP tegevusega seotud riskikeskkonda ning antakse ülevaade tema konkreetsetest riskidest, samuti riskijuhtimispõhimõtetest, millest lähtutakse riskide leevendamisel.

1.2 Põhiülesanded ja -tegevusvaldkonnad

EKP on osa eurosüsteemist, kuhu kuuluvad lisaks EKP-le ka euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide keskpangad.^[3] Eurosüsteemi peamine eesmärk on säilitada hinnastabiilsus. EKP täidab oma ülesandeid, nagu neid kirjeldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingus^[4] ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (EKPSi põhikiri)^[5] (vt skeem 1). EKP tegevuse eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid täita oma mandaati.

Skeem 1

EKP põhiülesanded

Eurosüsteemi rahapoliitilisi operatsioone kajastatakse EKP finantsaruandes ja euroala riikide keskpankade finantsaruannetes. See väljendab eurosüsteemi rahapoliitika detsentraliseeritud rakendamise põhimõtet. Tabel 1 annab ülevaate EKP ülesannete täitmiseks vajalikest põhitegevustest ja -funktsioonidest ning nende mõjust keskpanga finantsaruandele.

1.3 Finantsareng

1.3.1 Bilanss

Aastatel 2019–2022 suurenes EKP bilansimaht märkimisväärselt. See oli peamiselt tingitud EKP poolt tehtud väärtpaberite otseostudest eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise kontekstis (vt joonis 1). Bilansimahu märkimisväärset kasvu 2020. ja 2021. aastal soodustasid eelkõige varaostukava (APP)^[6] raames tehtud väärtpaberite netoostud ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP)^[7] käivitamine 2020. aasta märtsis. Väärtpaberite netoostud PEPPi ja APP raames lõpetati vastavalt 2022. aasta märtsi lõpus ja 1. juulil 2022, mistõttu EKP bilansimaht suurenes 2022. aastal mõõdukamalt.

Joonis 1

EKP bilansi põhikomponendid

(mld eurodes)

2023. aastal vähenes EKP bilansimaht 24,4 miljardi euro võrra 674,5 miljardi euroni peamiselt tingituna varaostukava raames hoitavate väärtpaberite mahu järkjärgulisest vähenemisest, kuna 2023. aasta märtsist kuni juunini reinvesteeriti selle portfelli raames aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed vaid osaliselt ja sama aasta juulis see lõpetati.

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad eurodes nomineeritud väärtpaberid moodustasid 2023. aasta lõpus 63% EKP koguvaradest. See bilansikirje hõlmab väärtpaberituruprogrammi (SMP), kaetud võlakirjade kolmanda ostukava (CBPP3), varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP), avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames omandatud väärtpabereid. Eespool nimetatud ostukavade raames omandatud väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse.

EKP nõukogu asjakohastele otsustele tuginedes jätkas eurosüsteem aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist PEPPi portfelli puhul kogu 2023. aasta jooksul ja APP portfelli puhul kuni 2023. aasta veebruari lõpuni. Alates 2023. aasta märtsi algusest kuni juuni lõpuni reinvesteeris eurosüsteem varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed vaid osaliselt ja sama aasta juulis reinvesteeringud lõpetati. Nende otsuste tulemusel vähenes EKP poolt rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite portfelli maht 31,9 miljardi euro võrra 425,3 miljardi euroni (vt joonis 2), kusjuures varaostukava raames vähenes PSPP portfelli maht 18,0 miljardi, ABSPP portfelli maht 9,5 miljardi ja CBPP3 portfelli maht 1,6 miljardi euro võrra tingituna lunastamistest. PEPPi portfelli maht vähenes 2,6 miljardi euro võrra peamiselt üle- ja alakursi amortisatsiooni netomõju^[8] tõttu selles portfellis hoitavatele väärtpaberitele.

EKP nõukogu kavatseb^[9] jätkata PEPPi raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist ka 2024. aasta esimesel poolel. Seejärel kavatseb nõukogu 2024. aasta teisel poolel vähendada PEPPi portfelli mahtu eurosüsteemi tasandil keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus ja lõpetada reinvesteeringud 2024. aasta lõpus. EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse PEPPi portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiaga seotud riske, mis võivad ohustada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist.

Joonis 2

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid

(mld eurodes)

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite käimasolevate ostukavade (st varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava) raames 2023. aasta lõpu seisuga EKP poolt hoitavate väärtpaberite tähtaegade profiil^[10] oli mitmekesine (vt joonis 3).

Joonis 3

EKP varaostukavaga ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukavaga seotud tähtajaprofiilid

2023. aastal suurenes EKP välisvaluutareservide koguväärtus eurodes 3,3 miljardi euro võrra 87,7 miljardi euroni. Välisvaluutareservide portfelli moodustavad kuld, Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikud, USA dollarid, Jaapani jeenid ning Hiina jüaanid.

EKP kullavarude ja kullaga seotud nõuete väärtus eurodes kasvas 2023. aastal 2,7 miljardi euro võrra 30,4 miljardi euroni (vt joonis 4) peamiselt seoses kulla turuhinna tõusuga eurodes. Kõnealuste varade väärtuse kasv tõi kaasa ka EKP kulla ümberhindluskontode mahu suurenemise samas ulatuses (vt jagu 1.3.2 „Netoomakapital”). Peale selle kandis Horvaatia keskpank pärast seda, kui Horvaatia võttis 1. jaanuaril 2023 kasutusele ühisraha, EKP-le üle kulda väärtuses 96 miljonit eurot.

Joonis 4

Kullareservid- ja hind

(vasak telg: mld eurodes; parem telg: kuld (EUR/unts))

EKP välisvaluutapositsioon ^[11] USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides suurenes 0,2 miljardi euro võrra 55,2 miljardi euroni (vt joonis 5) valdavalt tingituna aasta jooksul teenitud tulust, mida saadi eelkõige USA dollari portfellilt. Peale selle kandis Horvaatia keskpank seoses 1. jaanuaril 2023 ühisraha kasutuselevõtuga Horvaatias EKP-le üle USA dollarites nomineeritud välisvaluutareserve 544 miljoni euro väärtuses. Välisvaluutapositsiooni koguväärtuse kasvu tasakaalustas osaliselt eeskätt USA dollari ja Jaapani jeeni odavnemine euro suhtes.

Joonis 5

Välisvaluutapositsioon

(mld eurodes)

USA dollar on EKP välisvaluutareservi tähtsaim komponent, moodustades 2023. aasta lõpus reservi kogumahust 81%.

EKP juhib oma välisvaluutapositsiooniga seotud investeeringuid kolmeetapilise protsessi abil. Esmalt koostavad EKP riskihaldurid strateegilise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP nõukogu. Järgmisena kavandavad EKP portfellihaldurid taktikalise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP juhatus. Kolmandas etapis teevad riikide keskpangad detsentraliseeritult igapäevaseid investeerimisoperatsioone.

EKP välisvaluutareserve investeeritakse peamiselt väärtpaberitesse ja rahaturuhoiustesse või neid hoitakse arvelduskontodel (vt joonis 6). Selle portfelli väärtpabereid hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel.

Joonis 6

Välisvääringus tehtavate investeeringute koosseis

(mld eurodes)

EKP välisvaluutareservide eesmärk on rahastada võimalikke sekkumisi valuutaturgudel. Seepärast lähtutakse nende reservide haldamisel kolmest eesmärgist, milleks on (tähtsuse järjekorras) likviidsus, turvalisus ja tasuvus. Seetõttu kuuluvad kõnealusesse portfelli valdavalt lühiajalised väärtpaberid (vt joonis 7).

Joonis 7

Välisvääringus nomineeritud väärtpaberite tähtajad

EKP omavahendite portfelli väärtus suurenes 1,0 miljardi euro võrra 22,1 miljardi euroni (vt joonis 8) tingituna peamiselt i) saadud intressitulu reinvesteerimisest ja ii) selles portfellis hoitavate eurodes nomineeritud väärtpaberite turuväärtuse tõusust euroala võlakirjade tulususe vähenemise tõttu aasta lõpus (vt joonis 17).

Portfell koosneb peamiselt eurodes nomineeritud väärtpaberitest, mille väärtust hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel. 2023. aastal moodustasid 77% sellest portfellist valitsussektori võlaväärtpaberid.

Roheliste investeeringute osakaal EKP omavahendite portfellis kasvas jätkuvalt ning moodustas 2023. aasta lõpus 20% (2022. aasta lõpus 13%). EKP kavatseb eelolevatel aastatel nende investeeringute osatähtsust veelgi suurendada.^[12] Alates 2021. aastast täiendavad järelturgudelt tehtavaid roheliste võlakirjade oste investeeringud eurodes nomineeritud roheliste võlakirjade investeerimisfondi, mis on mõeldud keskpankadele ja mille Rahvusvaheliste Arvelduste Pank käivitas jaanuaris 2021.

Joonis 8

EKP omavahendite portfell

(mld eurodes)

EKP omavahendite portfell koosneb peamiselt sissemakstud kapitali, üldreservfondis hoitavate summade ja finantsriskide katteks tehtud eraldise investeeringutest. Portfelli eesmärk on saada tulu EKP selliste tegevuskulude katteks, mis ei ole seotud järelevalveülesannete täitmisega.^[13] Portfelli varasid investeeritakse eurodes nomineeritud varadesse, arvestades asjaomase riskikontrolli raamistikuga kehtestatud piiranguid. Seetõttu on omavahendite portfelli varade tähtaegade profiil mitmekesisem kui välisvaluutareservide portfellis (vt joonis 9).

Joonis 9

EKP omavahendite portfelli väärtpaberite tähtajad

2023. aasta lõpus oli ringluses olevate pangatähtede koguväärtus 1567,7 miljardit eurot, st 2022. aasta lõpuga võrreldes peaaegu sama. EKP-le on eraldatud 8% ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest, mis 2023. aasta lõpus moodustas 125,4 miljardit eurot. Kuna EKP ise pangatähti ei emiteeri, on tal eurosüsteemisisesed nõuded euroala riikide keskpankade vastu, mille väärtus võrdub ringluses olevate pangatähtede väärtusega.

EKP eurosüsteemisisesed kohustused koosnevad peamiselt euroala riikide keskpankade TARGETi netosaldodest EKP suhtes ja EKP kohustustest seoses eurosüsteemiga liitunud euroala riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidega. Need kohustused suurenesid 2023. aastal 89,6 miljardi euro võrra 445,0 miljardi euroni.

EKP eurosüsteemisiseste kohustuste arengut mõjutavad peamiselt suundumused TARGETiga seotud netokohustustes. Aastatel 2019–2023 mõjutasid TARGETiga seotud netokohustust eelkõige TARGETi kontode kaudu arveldatavate rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite ostud ja lunastamised ning muutused eurodes nomineeritud kohustustes euroala ja euroalaväliste residentide ees (vt joonis 10). 2023. aastal olid rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite lunastamisest tulenevad rahavood väiksemad kui raha väljavool seoses kohustuste vähenemisega eurodes euroala ja euroalaväliste residentide ees ning see tõi kaasa TARGETiga seotud netokohustuse üldise suurenemise.

Joonis 10

Eurosüsteemisisene TARGETi netosaldo, kohustused eurodes euroala ja euroalaväliste residentide ees ning rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid

(mld eurodes)

2023. aastal vähenesid EKP muud kohustused 107,7 miljardi euro võrra 58,0 miljardi euroni peamiselt seetõttu, et kohustused eurodes euroala ja euroalaväliste residentide ees vähenesid. Täpsemalt vähenesid i) hoiused, mille EKP on vastu võtnud fiskaalagendina,^[14] ii) TARGET-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroalaväliste kõrvalsüsteemide saldod ning iii) avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames avaliku sektori väärtpaberilaenude katteks antud sularahatagatised.

1.3.2 Netoomakapital

EKP netoomakapitali moodustavad tema kapital, finantsriskide katteks tehtud eraldises ja üldreservfondis hoitavad summad, ümberhindluskontod^[15], varasematest aastatest kogunenud mis tahes kahjum ja aruandeaasta kasum/kahjum.^[16]

2023. aasta lõpus moodustas EKP netoomakapital 44,5 miljardit eurot (vt joonis 11), mis on 2023. aastal tekkinud kahjumi tõttu 7,0 miljardit eurot väiksem kui 2022. aasta lõpus. Finantsriskide katteks ette nähtud eraldis kasutati täielikult ära nende kahjude osaliseks katmiseks ning selle tulemusel vähenes aruandeaasta kahjum 1,3 miljardi euroni. EKP netoomakapitali vähenemist 2023. aasta kahjumi tõttu tasakaalustasid osaliselt i) ümberhindluskontode mahu kasv eeskätt kulla turuhinna (eurodes) tõusu tulemusel 2023. aastal ning ii) Horvaatia keskpanga tehtud sissemaksed EKP kapitali, ümberhindluskontodesse ja finantsriskide katteks loodud eraldisse pärast ühisraha kasutuselevõttu Horvaatias 1. jaanuaril 2023.

Joonis 11

EKP netoomakapital

(mld eurodes)

EKP netoomakapitalis aasta jooksul toimunud muutused on esitatud tabelis 2.

Kulla ja välisvääringute realiseerimata kasumit ning väärtpaberitega (mille suhtes kohaldatakse hinna ümberhindlust) seotud realiseerimata kasumit ei kajastata tulude ja kulude aruandes tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontodele EKP bilansi kohustuste poolel. Neil kontodel olevaid varasid saab kasutada vastavate hindade ja/või vahetuskursside edasise ebasoodsa arengu mõju absorbeerimiseks, parandades seeläbi EKP vastupanuvõimet alusriskidele. 2023. aastal suurenes kulla, välisvääringute ja väärtpaberite ümberhindluskontode maht 0,7 miljardi euro võrra 36,9 miljardi euroni. Selle põhjuseks olid kulla suuremad ümberhindlussaldod tingituna peamiselt kulla turuhinna tõusust eurodes. Välisvääringute ümberhindlussaldod vähenesid tingituna peamiselt USA dollari ja Jaapani jeeni odavnemisest euro suhtes (vt joonis 12).

Joonis 12

Tähtsamad vahetuskursid ja kullahind aastatel 2019–2023

(muutus protsentides võrreldes 2019. aasta andmetega, aasta lõpu andmed)

Arvestades oma finantsriske (vt jagu 1.4.1 „Finantsriskid”), võib EKP moodustada eraldise finantsriskide katteks, mida kasutatakse nendest riskidest tuleneva kahjumi katmiseks määral, mida EKP nõukogu peab vajalikuks. Eraldise suurust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse mitut tegurit, eeskätt riski kandvate varade hulka, eelolevaks aastaks prognoositavat tulemust ning riskihinnanguid. Eraldis finantsriskide katteks koos kõigi EKP üldreservfondis hoitavate summadega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis. 2022. aasta lõpu seisuga oli selle suurus 6566 miljonit eurot. Pärast ühisraha kasutuselevõttu Horvaatias maksis Horvaatia keskpank 1. jaanuaril 2023 finantsriskide katteks tehtud eraldisse 53 miljonit eurot, suurendades selle mahtu 6620 miljoni euroni. 2023. aasta lõpus pärast iga-aastast läbivaatamist otsustas EKP nõukogu kasutada seda eraldist täies mahus 2023. aastal saadud kahjumi osaliseks katmiseks. EKP nõukogu võib oma iga-aastase läbivaatamise käigus teha otsuse taastada finantsriskide katteks ette nähtud eraldis pärast seda, kui EKP hakkab taas kasumit teenima.

Riskieraldisest tehtud väljamakse järel oli EKP kahjum aruandeaastal 1,3 miljardit eurot (vt tulude ja kulude aruande jagu 1.3.3). EKP nõukogu otsustas kanda selle kahjumi üle EKP bilanssi ja katta selle tulevase kasumi arvelt.

1.3.3 Tulude ja kulude aruanne

EKP finantstulemus on alates 2019. aastast järk-järgult vähenenud (vt joonis 13). 2020. ja 2021. aastal oli see tingitud peamiselt sellest, et välisvaluutareservidelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt teenitud tulu vähenes. 2022. ja 2023. aastal kahanes aga EKP finantstulemus peamiselt intressiriski realiseerumise tõttu, kuna intressimäärade tõus euroalal tõi kaasa EKP TARGETi netokohustustega seotud intressikulu kohese suurenemise, samal ajal kui EKP varadelt teenitud tulu ei kasvanud samas ulatuses ja tempos (vt jagu 1.4.1 „Finantsriskid”).

EKP 2023. aastal saadud kahjum, millele eelnes pikka aega kestnud märkimisväärse kasumi periood, kajastab eurosüsteemi rolli oma esmase, hinnastabiilsuse säilitamise ülesande täitmisel ja seonduvaid vajalikke poliitikameetmeid ning ei mõjuta EKP suutlikkust ellu viia tõhusat rahapoliitikat. Varasematel aastatel suurenes EKP bilansimaht ulatuslikult tingituna peamiselt varaostukavade raames tehtud väärtpaberiostudest. Varadega seoses tuleb mainida, et enamik praegu rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid osteti pika tähtajaga ja fikseeritud kupongimääradega ning madalate intressimäärade perioodil. Neilt saadav intressitulu on endiselt suhteliselt väike ja EKP baasintressimäärade muutused seda kohe ei mõjuta. Samal ajal suurendasid nende ostude sularahaarveldused TARGETi kaudu EKP TARGETi netokohustust, millelt makstakse intressi vastavalt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärale. Inflatsiooni ohjeldamiseks euroalal hakati 2022. aastal seda intressimäära tõstma, mis suurendas kohe ka EKP intressikulu.

Järgmisel paaril aastal kannab EKP intressiriski realiseerumise tõttu tõenäoliselt veelgi kahju, enne kui hakkab taas püsivat kasumit teenima. Kahjumi tekkimine ja selle suurus ei ole siiski kindel. See on peamiselt seotud EKP baasintressimäärade arenguga ning EKP bilansi mahu ja koosseisuga. EKP kapital ja tema märkimisväärsed ümberhindluskontod, mis 2023. aasta lõpu seisuga moodustavad kokku 45,8 miljardit eurot (vt jagu 1.3.2 „Netoomakapital”), näitavad siiski EKP finantstugevust. Mis tahes kahjumist olenemata saab EKP siiski tõhusalt toimida ja täita oma peamist ülesannet säilitada hinnastabiilsus.

Joonis 13

EKP tulude ja kulude aruande põhikomponendid

(mln eurodes)

2023. aastal kasutas EKP tervikuna ära finantsriskide katteks tehtud eraldise (6620 miljonit eurot), et osaliselt katta aruandeaastal tekkinud kahjumit. Pärast eraldise vabastamist oli EKP kahjum 1266 miljonit eurot (2022. aastal null eurot). Kahjum oli peamiselt tingitud märkimisväärsest netointressikulust (vt joonis 14).

Joonis 14

EKP 2022. ja 2023. aasta finantstulemuse tegurid

(mln eurodes)

2023. aastal oli EKP puhas intressikulu 7193 miljonit eurot. 2022. aastal sai EKP puhast intressitulu 900 miljonit eurot (vt joonis 15). Selle peamiseks põhjuseks oli EKP TARGETi netokohustusest tulenenud intressikulu. Intressikulu vähenemisele aitasid kaasa ka muu puhas intressikulu ja intressikulu EKP-le üle kantud euroala riikide keskpankade välisvaluutareservidega seotud nõuetelt. Osaliselt korvas neid kulusid suurem intressitulu, mis saadi i) EKP nõuetelt seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis, ii) rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt ja iii) välisvaluutareservidelt.

Joonis 15

Puhas intressitulu(-kulu)

(mln eurodes)

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu suurenes 2023. aastal 1933 miljoni euro võrra 3467 miljoni euroni (vt joonis 16). Selle põhjuseks oli suurem puhas intressitulu seoses varaostukavaga (kaetud võlakirjade kolmanda ostukava (CBPP3), varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP) ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP)) ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) portfelliga. Varaostukavast saadud puhas intressitulu suurenes 2023. aastal 1247 miljoni euro võrra 2818 miljoni euroni ja PEPPi portfellilt saadud netointressitulu oli 2023. aastal 600 miljonit eurot (2022. aastal 103 miljonit eurot). Nende muutuste peamiseks põhjuseks oli 2022. aastal alanud euroala intressimäärade ja võlakirjade tulususe märkimisväärne tõus (vt joonis 17), mis i) võimaldas teha APP ja PEPPi raames reinvesteeringuid nende portfellide varasemast tulususest suurema tulususega ja ii) avaldas positiivset mõju muutuva intressimääraga väärtpaberitelt (eelkõige ABSPP portfellis) saadud kupongimäärale. Kasvule aitas kaasa ka eelkõige varem omandatud avaliku sektori väärtpaberite väiksem preemiate amortisatsioon. Väärtpaberituruprogrammi raames teenitud puhas intressitulu vähenes 16 miljoni euro võrra 49 miljoni euroni seoses selle portfelli mahu kahanemisega väärtpaberite lunastustähtaegade saabumise tulemusel.

Joonis 16

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu/(-kulu)

(mln eurodes)

Joonis 17

Seitsmeaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus euroalal

(protsendid aasta kohta; kuu lõpu andmed)

Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt kasvas 1583 miljoni euro võrra 2382 miljoni euroni peamiselt seoses suurema intressituluga USA dollarites nomineeritud väärtpaberitelt. USA dollari portfellilt saadud keskmine intressimäär suurenes 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes tingituna i) varem soetatud madalama tulususega võlakirjade müügist ja lunastamisest ning ii) kõrgema tulususega väärtpaberite ostudest seoses USA dollarites nomineeritud võlakirjade tulususe kasvusuundumusega alates 2021. aasta lõpust (vt joonis 18).

Joonis 18

Kaheaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Hiinas

(protsendid aasta kohta; kuu lõpu andmed)

Intressitulu europangatähtede jaotusest EKP-le ja intressikulu riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt suurenes 2023. aastal vastavalt 4081 miljoni euro võrra 4817 miljoni euroni ja 1133 miljoni euro võrra 1335 miljoni euroni. Muutused tulenesid nende saldode arvutamiseks kasutatava põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära tõusust. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär tõusis 2023. aasta lõpus 4,5%ni, samal ajal kui keskmine aastane intressimäär kerkis 0,6%-lt 2022. aastal 3,8%-le 2023. aastal.

TARGETi saldodest tulenev puhas intressikulu riikide keskpankadele või riikide keskpankadelt suurenes 2023. aastal 12 161 miljoni euro võrra 14 236 miljoni euroni. Tõusu tingis peamiselt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide kõrgem keskmine intressimäär 2023. aastal, mida kasutatakse EKP eurosüsteemisiseste TARGETi saldode tasustamiseks.

Muu puhas intressikulu oli 2023. aastal 2288 miljonit eurot võrreldes 108 miljoni euro suuruse muu puhta intressituluga 2022. aastal. See muutus tulenes peamiselt EKP kui fiskaalagendi poolt vastu võetud hoiustelt ning euroala kõrvalsüsteemide saldodelt makstud intressidest. 2022. aasta teisel poolel muutusid kohaldatavad intressimäärad positiivseks ja EKP hakkas nende kirjetega seoses maksma intressi. 2023. aastal tõusid kohaldatavad intressimäärad ja asjaomaste kirjete keskmised saldod veelgi, suurendades intressikulu. Intressikulu korvas osaliselt omavahendite portfellilt saadud suurem intressitulu seoses tulususe kasvuga euroalal (vt joonis 17).

Realiseeritud puhaskahjum finantsoperatsioonidest vähenes 2023. aastal 4 miljoni euro võrra 106 miljoni euroni (vt joonis 19). See kahjum tulenes peamiselt i) kuludest, mis olid seotud tasumata preemiatega ABSPP raames hoitavatelt enne tähtaega tagasi makstud väärtpaberitelt ning ii) USA dollarites nomineeritud väärtpaberite müügist 2023. aasta teisel poolel saadud hinnavahest tulenenud realiseeritud puhaskahjumist (vt joonis 20), kuna nende turuväärtust mõjutas negatiivselt USA dollarites nomineeritud võlakirjade tulususe kasv sellel perioodil (vt joonis 18).

Joonis 19

Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest

(mln eurodes)

Joonis 20

Realiseeritud kvartaalne kasum/kahjum finantsoperatsioonidest 2022. ja 2023. aastal

(mln eurodes)

Ümberhindlusest tulenev realiseerimata kahjum kajastatakse allahindlustena aasta lõpu seisuga EKP tulude ja kulude aruandes. 2023. aastal ulatusid need allahindlused 38 miljoni euroni. See oli peamiselt tingitud mitmete USA dollarites ja omavahendite portfellides hoitavate väärtpaberite hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumist. 2022. aastal oli see kahjum oluliselt suurem, ulatudes 1840 miljoni euroni (vt joonis 21), kuna vastav tulusus oli märkimisväärselt suurenenud, tuues kaasa omavahendite ja USA dollari portfellides hoitavate enamiku väärtpaberite turuväärtuse järsu vähenemise sama aasta lõpus.

Joonis 21

Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

(mln eurodes)

EKP tegevuskulud kokku (koos amortisatsiooni ja pangatähtede tootmisteenustega) tõusid 48 miljoni euro võrra 1272 miljoni euroni (vt joonis 22). Tegevuskulude kasv võrreldes 2022. aastaga oli peamiselt tingitud suurematest personalikuludest, kuna 2023. aastal töötajate keskmine arv tõusis (seda peamiselt pangandusjärelevalves), aga ka töötasude kohandamisest. Kasvu korvasid osaliselt töösuhtejärgsete hüvitistega seotud väiksemad kulud, mis tulenesid valdavalt jooksva tööalase teenistusega seotud väiksematest kuludest pärast iga-aastast kindlustusmatemaatilist hindamist. Halduskulud suurenesid peamiselt seetõttu, et väliskonsultantide tugiteenustega seotud kulud tõusid ja pandeemiajärgselt on tööalane aktiivsus täielikult taastunud, seda eelkõige pangandusjärelevalves. Samal ajal kajastub selles ka inflatsiooni mõju.

Pangandusjärelevalvega seotud kulud on täielikult kaetud järelevalve alla kuuluvatele üksustele kehtestatud järelevalvetasudest. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude põhjal oli järelevalvetasudega seotud tulu 2023. aastal 654 miljonit eurot.^[17]

Joonis 22

Tegevuskulud ja järelevalvetasud

(mln eurodes)

1.4 Riskijuhtimine

Riskijuhtimine on EKP tegevuse väga oluline osa ning seda tehakse järgmiste pidevate protsesside kaudu: i) riskide tuvastamine ja hindamine, ii) riskijuhtimise strateegia ja põhimõtete läbivaatamine, iii) riske maandavate meetmete rakendamine ning iv) riskijärelevalve ja -aruandlus. Kõiki nimetatud tegevusvaldkondi toetavad tõhusad meetodid, protsessid ja süsteemid.

Skeem 2

Riskijuhtimise tsükkel

Järgnevates jagudes antakse ülevaade riskidest, nende allikatest ja EKPs sisse seatud riskiohjeraamistikest.

1.4.1 Finantsriskid

EKP juhatus teeb ettepanekud põhimõtete ja menetluste kohta, mis tagavad piisava kaitse EKPd mõjutavate finantsriskide vastu. Riskijuhtimise komitee, mis koosneb eurosüsteemi keskpankade ekspertidest, toetab eurosüsteemi bilansiga seotud finantsriskide seiret, mõõtmist ja nendest teatamist ning määratleb ja vaatab läbi asjakohased meetodid ja raamistikud. Sel viisil aitab ta otsustusorganitel tagada eurosüsteemi jaoks piisava kaitse.

Finantsriskid tulenevad EKP tegevusest ja sellega kaasnevatest riskidest. Riskiohjeraamistikud ja piirmäärad, mida EKP kasutab oma riskiprofiili kontrollimiseks, on operatsiooniti erinevad, kajastades eri portfellide poliitilisi või investeerimiseesmärke ning alusvarade riskinäitajaid.

Riskide seires ja hindamisel kasutab EKP enda ekspertide välja töötatud mitmesuguseid riskihindamismeetodeid. Need tuginevad ühtsele turu- ja krediidiriski simulatsiooniraamistikule. Riskinäitajate aluseks olevad peamised mudelite koostamise põhimõtted, meetodid ja eeldused lähtuvad sektoris välja töötatud standarditest ja kättesaadavatest turuandmetest. Riskide kvantifitseerimisel kasutatakse üldjuhul eeldatavat puudujääki^[18], mis arvutatakse 99% usaldatavustasemel üheaastase ajavahemiku kohta (ES99%). Riskide arvutamisel kasutatakse kahte meetodit: i) raamatupidamislik meetod, mille kohaselt käsitletakse EKP ümberhindluskontode saldosid riskihinnangute arvutamisel puhvrina kooskõlas kohaldatavate raamatupidamiseeskirjadega; ning ii) rahanduslik meetod, mille kohaselt ümberhindluskontosid ei võeta puhvrina arvesse riskide arvutamisel. Selleks et EKP-l oleks terviklik ülevaade kõikidest riskidest, arvutab ta erinevatel usaldatavustasemetel ka teisi riskinäitajaid, teeb tundlikkus- ja stressistsenaariumi analüüse ning hindab riskipositsioonide ja tulude pikemaajalisi prognoose.^[19]

EKP koguriskipositsioon aasta jooksul kahanes. Mõõdetuna raamatupidamisliku meetodi kohaselt eeldatava puudujäägina 99% usaldatavustasemel ühe aasta jooksul, ulatusid EKP bilansi finantsriskid 2023. aasta lõpus kokku 16,7 miljardi euroni, mis oli 2022. aasta lõpu hinnanguliste riskinäitajatega võrreldes 1,6 miljardi euro võrra madalam (vt joonis 23). Riski vähenemine kajastab varaostukava raames hoitavate EKP varade vähenemist, mis oli algselt tingitud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekunud põhiosa tagasimaksete üksnes osalisest reinvesteerimisest alates 2023. aasta märtsist kuni juunini ning reinvesteeringute lõpetamisest alates 2023. aasta juulist.

Joonis 23

Finantsriskid kokku (ES99%; raamatupidamislik meetod)

(mld eurodes)

Krediidirisk tuleneb EKP rahapoliitilisi eesmärke kandvatest portfellidest, eurodes nomineeritud omavahendite portfellist ja välisvaluutareservidest. Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid hinnatakse soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse, ja kui neid ei müüda, ei mõjuta neid ka krediidireitingute muutumise riskiga seotud võimalikud hinnamuutused. Samal ajal ohustab neid siiski makseviivituse risk. Eurodes nomineeritud omavahendeid ja välisvaluutareserve hinnatakse turuhindade alusel ning neid ohustavad krediidireitingute muutumise risk ja makseviivituse risk. Krediidirisk püsis 2022. aastaga võrreldes üldiselt stabiilne.

Krediidiriski maandamiseks kasutatakse peamiselt kõlblikkuskriteeriumeid, hoolsusmeetmeid ja piiranguid, mis on portfellide lõikes erinevad.

Valuuta- ja toormeriskid tulenevad EKP välisvaluutareservidest ja kullavarudest. Valuutarisk püsis 2022. aastaga võrreldes üldjoontes stabiilne.

Pidades silmas kulla ja välisvaluutareservide poliitilist tähtsust, ei ole EKP eesmärgiks valuuta- ja toormeriski maandada. Selle asemel leevendatakse neid riske ümberhindluskontode kaudu ning hajutatakse investeeringuid eri vääringute ja kulla lõikes.

EKP välisvaluutareservid ja eurodes nomineeritud omavahendid investeeritakse valdavalt püsituluväärtpaberitesse ja neid ohustab turuhindadest tulenev intressirisk, kuna neid hinnatakse turuhindade alusel. EKP välisvaluutareserve investeeritakse enamasti suhteliselt lühikese tähtajaga varadesse (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 7), samal ajal kui omavahendite portfelli varad on üldjuhul pikema tähtajaga (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 9). Raamatupidamisliku meetodi kohaselt mõõdetuna nende portfellide intressimäärarisk 2022. aastaga võrreldes vähenes, kajastades turutingimuste arengut.

EKPd ohustavat turuhindadest tulenevat intressiriski leevendatakse varade jaotamise põhimõtete ning ümberhindluskontode abil.

EKPd ohustab ka tema varadelt teenitava intressi ning kohustustelt makstava intressi erinevusest tulenev intressirisk, mis mõjutab EKP saadava puhta intressitulu suurust. See risk ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse portfelliga, vaid pigem EKP tervikbilansi struktuuriga ning eriti varade ja kohustuste vahel tekkiva tähtaegade ja tulususe ebakõlaga. Seda riski võetakse arvesse kogufinantsriski korrapärasel hindamisel ühe aasta jooksul ning samuti jälgitakse seda EKP kasumlikkuse ettevaatava analüüsi kaudu keskpikas kuni pikas perspektiivis.

Sellist riski ohjatakse varade jaotamise põhimõtete abil ja leevendatakse veelgi EKP bilansis olevate tasustamata kohustuste kaudu.

2023. aastal see risk siiski realiseerus, tuues kaasa finantskahju, mis tõenäoliselt püsib ka paari järgmise aasta jooksul. Edaspidi peaks EKP hakkama taas püsivat kasumit teenima. Prognoositud kahjumi peamiseks põhjuseks on EKP puhta intressitulu vähenemine. Suur osa keskmise kuni pika tähtajaga fikseeritud kupongimääraga varadest omandati ajal, mil intressimäärad olid väga madalal või isegi nulli tasemel, ning neid rahastati peamiselt lühiajaliste kohustuste kaudu, millelt makstakse intressi vastavalt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärale. Kuna intressimäärad hakkasid 2022. aasta keskpaigast alates tõusma, ületasid kohustustega seotud kulud varadelt teenitud intresse. Selle tulemusena muutus eelmisel aastal teenitud puhas intressitulu netointressikuluks.

Kliimamuutustest tulenevaid riske kaasatakse järk-järgult EKP riskijuhtimisraamistikku. 2022. aastal tegi eurosüsteem oma bilansi kohta esimese kliimariskide stressitesti^[20], mis andis esialgse hinnangu selle riski mõju kohta EKP bilansile. Edaspidi hakatakse kliimariskide stressiteste tegema korrapäraselt. Järgmine stressitest on kavas 2024. aastal.

1.4.2 Operatsioonirisk

EKP juhatus kiidab heaks EKP operatsiooniriski^[21] juhtimise poliitika ja raamistiku ning on nende eest vastutav. Operatsiooniriskide komitee toetab juhatust EKP operatsiooniriskide juhtimise järelevaatamisel. Operatsiooniriski juhtimine on EKP juhtimisstruktuuri^[22] ja -protsesside lahutamatu osa.

EKP operatsiooniriski juhtimise raamistiku põhieesmärk on aidata tagada EKP ülesannete ja eesmärkide saavutamine, kaitstes samal ajal tema mainet ja varasid kahjude, kuritarvitamise ja kahjustamise eest. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku kohaselt vastutab iga tegevusvaldkond oma operatsiooniriskide, riskisündmuste ja vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramise, hindamise ja järelevalve eest, peab riskidega toimetulekuks võtma asjakohaseid meetmeid ning nendest aru andma. EKP riskitaluvuse poliitikas antakse juhiseid riskijuhtimisstrateegiate kohta ning riskide aktsepteerimise menetluste kohta. See on seotud 5x5 riskimaatriksiga, mis põhineb riskimõjude ja tõenäosuse liigitusskaalal (kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kriteeriumeid).

EKP tegutseb keskkonnas, mida ümbritseb üha keerukam ja omavahel seotud ohtude spekter, ning tema igapäevategevusega kaasnevad mitmesugused operatsiooniriskid. Olulisemad probleemvaldkonnad hõlmavad mitmesuguseid mitterahalisi riske, mis on seotud isikute, süsteemide, protsesside ja väliste sündmustega. Seepärast on EKP sisse seadnud menetlused, mis hõlbustavad tema operatsiooniriskide pidevat ja tõhusat juhtimist ning riskiteabe arvessevõtmist otsustusprotsessides. Peale selle keskendub EKP jätkuvalt oma vastupanuvõime tugevdamisele ning vaatleb riske ja võimalusi laiemalt, võttes arvesse nii terviklikku väljavaadet kui ka jätkusuutlikkuse aspekte. Ühtlasi on koostatud reageerimisstruktuurid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, et tagada oluliste funktsioonide jätkuvus võimalike häirete või kriisi korral.

1.4.3 Tegutsemisrisk

EKP on oma riskijuhtimisraamistiku tõhustamiseks loonud vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse, mis toimib riskijuhtimise peamise kontrollifunktsioonina, et ohjeldada tegutsemisriski^[23]. Talitus aitab EKP juhatusel kaitsta EKP usaldusväärsust ja mainet, edendada eetilise käitumise norme ning tõhustada EKP aruandekohustust ja suurendada läbipaistvust. Sõltumatu eetikakomitee nõustab EKP kõrgeid ametnikke ja annab neile juhiseid usaldusväärsuse ja õige tegutsemise küsimustes. Komitee aitab ka nõukogul ohjata seonduvaid riske juhtkonna tasandil asjakohasel ja sidusal viisil. Eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi tasandil tehakse eetika- ja vastavusküsimuste komitee raames tööd selleks, et saavutada tegevusraamistike ühtne rakendamine liikmesriikide keskpankades ja riiklikes pädevates asutustes.

2023. aastal moodustas eetika- ja vastavusküsimuste komitee tegutsemisriski töörühma, et võrrelda EKPs, riikide keskpankades ja riiklikes pädevates asutustes kehtivaid tegevuseeskirju ning seonduvaid jälgimis- ja aruandlusprotsesse. Töörühma eesmärk on määratleda ühised miinimumstandardid ja luua lihtne tegutsemisriski raamistik, mida saab aastate jooksul laiendada ja tõhustada.

2 EKP finantsaruanne

2.1 Bilanss seisuga 31. detsember 2023

2.2 31. detsembril 2023 lõppenud aasta tulude ja kulude aruanne

Frankfurt Maini ääres, 13. veebruar 2024
Euroopa Keskpank

Christine Lagarde
EKP president

2.3 Arvestuspõhimõtted

Finantsaruande vorm ja esitusviis

EKP finantsaruanne on koostatud allpool kirjeldatud arvestuspõhimõtete^[24] kohaselt. EKP nõukogu leiab, et neist lähtudes on võimalik esitada finantsaruanne õiglasel viisil, kajastades samal ajal keskpanga tegevuse eripära.

Arvestuspõhimõtted

Aruande koostamisel on rakendatud järgmisi arvestuspõhimõtteid: majanduslik reaalsus ja läbipaistvus, konservatiivsus, bilansipäevajärgsete sündmuste kajastamine, olulisus, jätkuvus, tekkepõhisus, järjepidevus ja võrreldavus.

Varade ja kohustuste kajastamine

Varasid ja kohustusi kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub EKPsse või EKPst välja, põhimõtteliselt kõik varaga seotud riskid ja tulu on kantud üle EKP-le ning vara maksumust või väärtust või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Raamatupidamise alused

Aruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse põhimõttest ning seda on kohandatud, et hõlmata turukõlblike väärtpaberite (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid), kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade ja kohustuste turuväärtust.

Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehinguid kajastatakse nende arvelduspäeval.

Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega tehtud tehingud (v.a hetketehingud väärtpaberitega) kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel. Arvelduspäeval pööratakse bilansivälised kanded ümber ja tehingud kajastatakse bilansis. Välisvaluuta ost ja müük mõjutavad välisvaluuta netopositsiooni tehingupäeval ning realiseeritud müügitulem arvutatakse samuti tehingupäeval. Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega seoses kogunenud intress ning üle- või alakurss arvutatakse ja kirjendatakse iga päev. Need laekumised mõjutavad iga päev ka välisvaluuta positsiooni.

Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused

Välisvääringus nomineeritud varad ja kohustused konverteeritakse eurodeks bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel. Tulud ja kulud konverteeritakse tehingu kajastamise päeval kehtiva vahetuskursi põhjal. Välisvaluutavarade ja -kohustuste ning sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste instrumentide ümberhindlus toimub vääringute kaupa.

Välisvääringus nomineeritud varade ja kohustuste hinna ümberhindlust turuhindadesse eristatakse vahetuskursi ümberhindlusest.

Kulla väärtust hinnatakse bilansipäeval kehtiva turuhinna alusel, eristamata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi. 31. detsembril 2023 lõppenud aastal hinnati kulla väärtust 29. detsembril 2023 kehtinud EUR/USD vahetuskursi põhjal arvutatud kullauntsi eurohinna alusel.

IMFi arvestusühik (SDR) määratakse valuutakorvi alusel ning selle väärtus arvutatakse viie peamise vääringu (USA dollar, euro, Hiina jüaan, Jaapani jeen ja naelsterling) vahetuskursside kaalutud summana. EKP-le kuuluvad IMFi arvestusühikud konverteeriti eurodesse, kasutades 29. detsembril 2023 kehtinud EUR/SDR vahetuskurssi.

Väärtpaberid

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid
Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse.

Muud väärtpaberid
Turukõlblikke väärtpabereid (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid) ja muid samalaadseid varasid hinnatakse konkreetsete väärtpaberite kaupa kas bilansipäeval kehtinud keskmiste turuhindade või asjakohase tulukõvera alusel. Väärtpaberitega kaasnevaid optsioone eraldi ei hinnata. 31. detsembril 2023 lõppenud aasta puhul kasutati sama aasta 29. detsembril kehtinud keskmisi turuhindu.

Turukõlblike investeerimisfondide netoümberhindamine toimub fondipõhiselt, lähtudes nende varade netoväärtusest. Eri investeerimisfondide realiseerimata kasumit ja kahjumit omavahel ei tasaarveldata.

Mittelikviidseid aktsiaid ja muid püsiinvesteeringuna hoitavaid omakapitaliinstrumente hinnatakse nende soetushinna alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse.

Tulude kajastamine

Tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, mil need teenitakse või tekivad.^[25] Välisvaluuta, kulla ja väärtpaberite müügist tulenev realiseeritud kasum ja kahjum kajastuvad tulude ja kulude aruandes. Need arvutatakse vastava vara keskmise maksumuse alusel.

Realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontole.

Realiseerimata kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes, kui see ületab aasta lõpu seisuga vastavale ümberhindluskontole kogunenud eelmist ümberhindluskasumit. Ühe väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata teise väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kasumiga. Kui tulude ja kulude aruande mistahes kirje puhul tuvastatakse aasta lõpus realiseerimata kahjum, vähendatakse selle keskmist hinda, nii et see vastaks aastalõpu vahetuskursile või turuhinnale.

Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes ning seda ei pöörata järgnevatel aastatel ümber, v.a juhul, kui väärtuse langus väheneb ning vähenemist saab seostada konkreetse sündmusega, mis leidis aset pärast väärtuse languse esmakordset kajastamist.

Üle- või alakurss, mis tuleneb väärtpaberitest, amortiseeritakse nende järelejäänud eluea jooksul.

Pöördtehingud

Pöördtehingud on operatsioonid, mille korral EKP ostab või müüb repolepingu (tagasiostulepingu) alusel vara või teostab laenuoperatsioone tagatise vastu.

Tagasiostulepingu alusel müüakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasiostmiseks kindlaksmääratud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Tagasiostulepingud kajastatakse tagatud hoiusena bilansi kohustuste poolel. Tagasiostulepingute alusel müüdud väärtpaberid jäävad EKP bilanssi.

Pöördrepolepingute alusel ostetakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasimüümiseks kokkulepitud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Neid lepinguid kajastatakse tagatud laenudena bilansi varade poolel, kuid need ei moodusta osa EKP väärtpaberipositsioonist.

Pöördtehinguid (sh väärtpaberilaenutehingud), mis on tehtud spetsialiseerunud asutuse pakutava programmi raames, kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on esitatud sularahatagatis ja seda ei ole investeeritud.

Bilansivälised instrumendid

Välisvaluutainstrumendid, st välisvaluuta forvardtehingud, valuutavahetustehingute forvardosad ja muud välisvaluutainstrumendid, mis hõlmavad ühe valuuta vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsiooni hulka.

Intressimäära instrumentide ümberhindamine toimub konkreetsete instrumentide põhiselt. Intressimäära futuurlepingute marginaalide igapäevased muutused kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Väärtpaberite forvardtehingute hindamise viib läbi EKP ja see põhineb üldtunnustatud meetoditel, milles kasutatakse kättesaadavaid turuhindu ja kursse ning diskontotegureid alates arvelduspäevast kuni hindamispäevani.

Põhivara

Põhivara (sh immateriaalne põhivara; välja arvatud maa ja kunstiteosed) hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon. Maad ja kunstiteoseid hinnatakse soetusmaksumuse alusel. EKP peahoone väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon vastavalt väärtuse langusele. EKP peahoone amortiseerimiseks kirjendatakse kulud asjakohastes komponentides, mis amortiseeritakse vastavalt varade prognoositavale kasulikule elueale. Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil vara prognoositava kasuliku eluea jooksul alates kvartalist, millest saati vara on kasutamiseks kättesaadav. Varade kasulikku eluiga arvestatakse järgmiselt:

EKP praeguste renditud hoonete remontimise kapitaliseeritud kulude amortisatsiooniaega on kohandatud, et võtta arvesse sündmusi, mis mõjutavad asjaomase vara prognoositavat kasulikku eluiga.

EKP kontrollib oma peahoone ning kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul varade väärtuse langust igal aastal. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse, et vara väärtus võib olla langenud, tehakse prognoos hinnangulise tagasisaadava summa kohta. Kui tagasisaadav summa on bilansilisest netoväärtusest väiksem, kajastatakse varade väärtuse langusest tulenenud kahjum tulude ja kulude aruandes.

Põhivara väärtusega alla 10 000 euro kantakse maha ostuaastal.

Põhivara, mis vastab kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid on veel ehitus- või arendusjärgus, esitatakse kirjes „Pooleliolevad varad”. Seonduvad kulud kantakse vastavatesse põhivarakirjetesse pärast seda, kui vara on kasutusele võetud.

Rendiarvestus

EKP tegutseb nii rentnikuna kui ka allrendileandjana.

EKP kui rentnik
Kõigi rendilepingute puhul, milles EKP on rentnik ja mis hõlmavad materiaalset vara, kajastatakse asjaomased kasutamisõiguse esemeks olevad varad ja rendikohustised bilansis rendiperioodi alguskuupäeva seisuga (st alates ajast, kui vara on kasutamiseks kättesaadav) kirjete „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” ja „Mitmesugused muud kohustused” vastavates põhivarakirjetes. Rendilepingute puhul, mis vastavad kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid millega seotud vara on veel ehitus- või kohandusjärgus, kajastatakse enne rendiperioodi alguskuupäeva kantud kulud kirjes „Pooleliolevad varad”.

Kasutamisõiguse esemeks olevate varade väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvatakse maha amortisatsioon. Kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul hinnatakse ka väärtuse langust (varade väärtuse languse kontrollimise kohta vt teema „Põhivara” eespool). Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil alates rendiperioodi algusest kuni kasutamisõiguse esemeks oleva vara kasuliku eluea lõpuni või kuni rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb on varasem.

Rendikohustist mõõdetakse algselt tulevaste rendimaksete nüüdisväärtuses (mis sisaldab ainult rendikomponente), mis diskonteeritakse, kasutades EKP alternatiivset laenuintressimäära. Edaspidi mõõdetakse rendikohustist amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seonduv intressikulu kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Muu intressikulu”. Kui tulevastes rendimaksetes toimub muutusi, mis tulenevad indeksi muutustest või kehtiva lepingu muul viisil ümberhindamisest, hinnatakse rendikohustis ümber. Ümberhindluse tulemusel korrigeeritakse vastavalt ka kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtust.

Lühiajalised rendilepingud (mille kestus ei ületa 12 kuud) ning väikese väärtusega (alla 10 000 euro vastavalt põhivara kajastamisel kehtivale piirmäärale) vara rendi maksed kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes.

EKP kui allrendileandja
Kõigi rendilepingute puhul, milles EKP on allrendileandja, annab EKP kolmandatele isikutele õiguse kasutada alusvara (või osa sellest), samal ajal kui algse rendileandja ja EKP vaheline rendileping (põhirendileping) jääb kehtima. Allrent liigitatakse kapitali- või kasutusrendiks,^[26] viidates põhirendilepingust tulenevale kasutamisõiguse esemeks olevale varale, mitte alusvarale.

Allrendid, milles EKP on allrendileandja, liigitatakse kapitalirendiks. Sel juhul ei kajasta EKP enam kirjes „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” põhirendilepingus olevat kasutamisõiguse esemeks olevat vara (või selle osa), mis kantakse üle allrendilevõtjale. Seda hakatakse kajastama kirjes „Mitmesugused muud varad” allrendiga seotud nõudena. Allrent ei mõjuta põhirendiga seotud rendikohustist.

Rendiperioodi alguskuupäeval hinnatakse allrendi nõuet algselt EKP-le laekuvate tulevaste rendimaksete nüüdisväärtusena, diskonteerituna põhirendilepingus kasutatava diskontomäära alusel. Edaspidi mõõdetakse allrendi nõuet amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seonduv intressitulu kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Muu intressitulu”.

EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised

EKP-l on oma töötajate, EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete tarbeks loodud määratud väljamaksega pensionisüsteem.

Töötajate pensionikava rahastatakse töötajate pikaajaliste hüvitiste fondi varadest. EKP ja tema töötajate kohustuslikud sissemaksed kajastuvad pensionikava määratud väljamakse sambas. Töötajad saavad teha vabatahtlikke lisamakseid määratud sissemaksega pensionisambasse, mida võib kasutada täiendavate hüvitiste maksmiseks.^[27] Täiendavate hüvitiste suuruse määravad kindlaks vabatahtlike sissemaksete hulk ning neilt saadav investeerimistulu.

EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsed hüvitised ja muud pikaajalised hüvitised kaetakse jooksvalt. Töötajate puhul kaetakse jooksvalt töösuhtejärgsed hüvitised (v.a pensionid) ja muud pikaajalised hüvitised.

Määratud väljamaksega netokohustus
Määratud väljamaksega pensionisüsteemiga seotud kohustust (sh muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised)^[28] kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes „Mitmesugused muud kohustused” määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtusena bilansipäeva seisuga, millest on maha arvestatud seonduva kohustuse rahastamiseks kasutatud pensionisüsteemi varade õiglane väärtus.

Määratud väljamaksega kohustuse arvutavad sõltumatud kindlustusmatemaatikud igal aastal proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (projected unit credit method) kohaselt. Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus arvutatakse, diskonteerides hinnangulised tulevased rahavood määra abil, mis põhineb bilansipäeva seisuga turutootlusel ettevõtete sellistelt eurodes nomineeritud ja kõrge kvaliteediga võlakirjadelt, mille tähtaeg on ligilähedane seonduva kohustuse tähtajale.

Kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum võivad tuleneda kogemuspõhistest kohandustest (kui tegelikud tulemused erinevad eelnevatest kindlustusmatemaatilistest eeldustest) ning kindlustusmatemaatiliste eelduste muudatustest.

Määratud väljamakse netomaksumus
Määratud väljamakse netomaksumus jagatakse tulude ja kulude aruandes esitatavateks komponentideks ning bilansi kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatavateks töösuhtejärgsete hüvitiste ümberhindamisteks.

Tulude ja kulude aruandes kajastuv netosumma hõlmab järgmist:

1. määratud väljamaksetega seotud jooksva tööalase teenistuse kulutused aruandeaastal;
2. pensionikava muudatustest tulenevate määratud väljamaksetega seotud möödunud tööalase teenistuse kulutused;
3. määratud väljamaksega netokohustuselt diskontomäära alusel makstav netointress;
4. muude pikaajaliste hüvitiste ja võimalike pikaajaliste töösuhte lõpetamise hüvitiste ümberhindamised^[29] tervikuna.

Kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatud netosumma hõlmab järgmist:

1. määratud väljamaksega kohustusest tulenev kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum;
2. pensionikava varadelt saadav tegelik tulu, v.a summad, mis sisalduvad määratud väljamaksega netokohustuselt saadud netointressis;
3. vara ülemmäära mõju muutused, mis ei hõlma määratud väljamaksega netokohustuselt saadud netointressis sisalduvaid summasid.

Sõltumatud kindlustusmatemaatikud hindavad neid summasid igal aastal, et teha kindlaks finantsaruandes kajastatavate asjakohaste kohustuste suurus.

EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod

EKPSi-sisesed saldod tulenevad valdavalt Euroopa Liidus (EL) tehtavatest piiriülestest maksetest, mis arveldatakse keskpangarahas eurodes. Enamasti algatavad neid tehinguid erasektori üksused (st krediidiasutused, ettevõtted ja üksikisikud). Tehinguid töödeldakse TARGETi (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) kaudu ja nende põhjal tekivad vastastikku saldod ELi keskpankade TARGETi kontodel. Neid kontosid mõjutavad ka EKP ja riikide keskpankade maksed. Kõik arveldused agregeeritakse automaatselt ja neid korrigeeritakse, et need moodustaksid osa iga riigi keskpanga ühtsest positsioonist EKP suhtes. Need positsioonid kajastavad EKP raamatupidamises iga liikmesriigi keskpanga netonõudeid või -kohustusi ülejäänud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) suhtes. TARGETi kontodel toimunud muutusi kajastatakse EKP ja riikide keskpankade raamatupidamisdokumentides iga päev.

Euroala riikide keskpankade eurosüsteemisisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGETis, ning muud eurosüsteemisisesed positsioonid eurodes (nt EKP kasumi võimalik vahejaotus keskpankadele) esitatakse EKP bilansis ühtse varade või kohustuste netopositsioonina kirjes „Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõuded” või „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”. Euroalaväliste riikide keskpankade EKPSi-sisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGETis^[30], esitatakse kirjes „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”.

Eurosüsteemis europangatähtede jaotamisest tulenevad eurosüsteemisisesed saldod esitatakse ühtse netovarana kirjes „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” allpool).

Eurosüsteemisisesed saldod, mis tulenevad eurosüsteemiga liituvate riikide poolt EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest, nomineeritakse eurodes ja esitatakse kirjes „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”.

Ringluses olevad pangatähed

Europangatähti lasevad ringlusse EKP ja euroala riikide keskpangad, kes koos moodustavad eurosüsteemi.^[31] Ringluses olevate europangatähtede koguväärtus jaotatakse eurosüsteemi riikide keskpankade vahel iga kuu viimasel tööpäeval vastavalt pangatähtede jaotamise alusele.^[32]

EKP-le jaotatud osa ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest on 8% ja see on avaldatud bilansi kohustuste poolel kirjes „Ringluses olevad pangatähed”. EKP osa europangatähtede koguväljalaskes on tagatud tema nõuetega liikmesriikide keskpankade vastu. Need intressi kandvad nõuded^[33] avaldatakse kirjes „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” eespool). Nõuetelt laekuv intressitulu esitatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis”.

Kasumi vahejaotus

Summa, mis võrdub tuluga, mille EKP saab ringluses olevatelt europangatähtedelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt, mis on ostetud i) väärtpaberituruprogrammi, ii) kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, iii) varaga tagatud väärtpaberite ostukava, iv) avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja v) pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, jaotatakse kasumi vahejaotuse käigus järgneva aasta jaanuaris, kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti.^[34] EKP nõukogu teeb selle otsuse, kui ta eeldab juhatuse koostatud põhjendatud prognoosi alusel, et EKP lõpetab aasta kahjumiga või et aasta puhaskasum on asjaomasest tulust väiksem. Samuti võib nõukogu otsustada kanda kogu see tulu või osa sellest finantsriskide katteks mõeldud eraldisse. EKP nõukogu võib ka otsustada, et jaanuaris jaotatavat osa ringluses olevatelt europangatähtedelt saadavast tulust vähendatakse kulude võrra, mida EKP kannab seoses europangatähtede väljaandmise ja käitlemisega.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Varade ja kohustuste väärtust korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja selle kuupäeva vahelisel ajal, mil EKP juhatus annab loa esitada raamatupidamise aastaaruanne EKP nõukogule heakskiidu saamiseks, kui need mõjutavad oluliselt varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval.

Olulised bilansipäevajärgsed sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval, avaldatakse lisas.

Arvestuspõhimõtete muudatused

EKP kohaldatavates arvestuspõhimõtetes 2023. aastal muudatusi ei tehtud.

Muud küsimused

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 27 ja EKP nõukogu soovitusel kiitis ELi nõukogu algselt heaks otsuse nimetada Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschaft, Düsseldorf (Saksamaa Liitvabariik) EKP välisaudiitoriks viieks aastaks kuni 2022. majandusaasta lõpuni. 2023. aastal kiitis ELi nõukogu EKP nõukogu soovituse põhjal heaks selle tähtaja pikendamise veel kahe aasta võrra kuni 2024. majandusaasta lõpuni.

2.4 Bilansi lisa

1 Kuld ja nõuded kullas

Kirje hõlmab EKP kullavarusid:

EKP kullavarude väärtus eurodes kasvas eeskätt kulla turuhinna (eurodes) tõusu tõttu (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning kirje 15 „Ümberhindluskontod”). Peale selle kandis Horvaatia keskpank pärast seda, kui Horvaatia võttis 1. jaanuaril 2023 kasutusele ühisraha, EKP-le üle 56 256 untsi puhast kulda väärtuses 96 miljonit eurot.

2 Nõuded välisvääringus euroalaväliste ja euroala residentide vastu

2.1 Nõuded IMFi vastu

See varade kirje kajastab EKP-le kuuluvaid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikuid (SDRid). 2023. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 2083 miljonit eurot (2022. aastal 1759 miljonit eurot). Nõuded tulenevad EKP ja IMFi vahelisest vabatahtlikust kahepoolsest arvestusühikute kauplemiskokkuleppest, mille kohaselt IMF võib EKP nimel korraldada SDRide müüki või ostu eurode eest vastavalt kindlaksmääratud miinimum- ja maksimumtasemetele. Raamatupidamises käsitletakse SDRe välisvääringuna (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). EKP-le kuuluvate arvestusühikute kirje maht suurenes 2023. aastal peamiselt eespool nimetatud vabatahtliku kauplemiskokkuleppe raames tehtud tehingu tulemusel.

2.2 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu

Need kaks kirjet hõlmavad pangakontode jääke ja laene välisvääringus ning USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides nomineeritud väärtpaberiinvesteeringuid.

Nende positsioonide koguväärtuse kasv 2023. aastal oli peamiselt tingitud aasta jooksul teenitud tulust, mida saadi eelkõige USA dollari portfellilt. Peale selle kandis Horvaatia keskpank seoses 1. jaanuaril 2023 ühisraha kasutuselevõtuga EKP-le üle USA dollarites nomineeritud välisvaluutareserve 544 miljoni euro väärtuses. Kogukasvu tasakaalustas aga peaaegu täielikult USA dollari ja Jaapani jeeni odavnemine euro suhtes.

EKP välisvaluutapositsioon (neto)^[35]:

2023. aastal valuutainterventsioone ei tehtud.

3 Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu

2023. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje arvelduskontode saldosid euroala residentide juures 17 miljoni euro väärtuses (2022. aastal 12 miljonit eurot).

4 Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid

4.1 Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid

2023. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje väärtpabereid, mille EKP on omandanud väärtpaberituruprogrammi, kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames.

Kuni 2023. aasta veebruari^[36] lõpuni jätkas eurosüsteem varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist^[37]. Seejärel vähenes varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos. Kuni 2023. aasta juuni lõpuni vähenes portfelli maht keskmiselt 15 miljardi euro võrra kuus, sest eurosüsteem ei reinvesteerinud kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. 2023. aasta juunis tegi EKP nõukogu otsuse^[38] peatada varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud alates sama aasta juulist. Seejärel vähenes varaostukava portfell seoses väärtpaberite tähtaegade möödumisega.

PEPPi^[39] puhul jätkas eurosüsteem aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist kogu aasta jooksul. EKP nõukogu kavatseb^[40] jätkata PEPPi raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist ka 2024. aasta esimesel poolel. Samuti kavatseb nõukogu 2024. aasta teisel poolel vähendada PEPPi portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus ja lõpetada reinvesteeringud sama aasta lõpus. Ühtlasi säilitab EKP nõukogu jätkuvalt paindlikkuse PEPPi portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiaga seotud riske, mis võivad ohustada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist.

Eespool nimetatud ostukavade raames omandatud väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse (vt teema „Väärtpaberid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

EKP hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumused ja turuväärtused^[41], mida ei kajastata bilansis või tulude ja kulude aruandes ning mis esitatakse üksnes võrdluse eesmärgil, olid järgmised:

EKP hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumus muutus aasta jooksul järgmiselt:

EKP nõukogu hindab regulaarselt finantsriske, mis on seotud kõigi kõnealuste kavade raames hoitavate väärtpaberitega.

Varade väärtuse langust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse andmeid aasta lõpu seisuga; tulemused kiidab heaks EKP nõukogu. Seejuures hinnatakse varade väärtuse languse näitajaid iga ostukava puhul eraldi. Juhul kui täheldatakse väärtuse langust, tehakse täiendavaid analüüse kinnitamaks, et vastavate väärtpaberitega seotud sularahavood ei ole saanud väärtuse langusest mõjutatud. Sel aastal tehtud kontrollide tulemused näitavad, et rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul ei tuvastanud EKP 2023. aastal väärtuse langust.

Eurosüsteemi hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumus oli järgmine:

5 Eurosüsteemisisesed nõuded

5.1 Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

See kirje hõlmab EKP nõudeid euroala riikide keskpankade vastu seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2023. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 125 378 miljonit eurot (2022. aastal 125 763 miljonit eurot). Nõuetelt makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale (vt lisa kirje 23.2 „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis").

6 Muud varad

6.1 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

See vara hõlmas järgmisi kirjeid:

EKP peahoone ja kasutamisõiguse esemeks olevate kontorihoonete puhul kontrolliti varade väärtuse langust 2022. aasta lõpus; väärtuse langusest tulenenud kahjumit ei tuvastatud.

6.2 Muud finantsvarad

Valdavalt hõlmab see kirje EKP omavahendite portfelli, mis koosneb peamiselt EKP sissemakstud kapitali, üldreservis hoitavate summade ja finantsriskide katteks tehtud eraldise investeeringutest. Kirje hõlmab ka 3211 Rahvusvahelise Arvelduste Panga aktsiat soetusmaksumusega 42 miljonit eurot ning muid arvelduskontosid eurodes.

Selle kirje põhiosad olid järgmised:

Kirje varade netokasv 2023. aastal oli peamiselt tingitud i) EKP omavahendite portfellilt saadud intressitulu reinvesteerimisest ja ii) selles portfellis hoitavate eurodes nomineeritud väärtpaberite turuväärtuse suurenemisest.

6.3. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab eeskätt 2023. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 552 miljonit eurot (2022. aastal 783 miljonit eurot) ning need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute konverteerimisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

6.4 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

See kirje hõlmas järgmist:

2023. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas kirje ka euroala riikide keskpankade TARGETi saldodelt 2023. aasta detsembri eest saada olevat tekkepõhist intressi (vt lisa kirje 12.2 „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”) ja eurosüsteemis europangatähtede jaotamisega seotud EKP nõuetelt 2023. aasta viimase kvartali eest euroala pankadelt saada olevat tekkepõhist intressi (vt lisa kirje 5.1 „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”). Need summad arveldati 2024. aasta jaanuaris.

Kirje hõlmas ka väärtpaberitelt laekunud kupongiintresse, sh väärtpaberite soetamisel makstud intresse (vt lisa kirje 2.2 „Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”, kirje 4 „Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid” ja kirje 6.2 „Muu finantsvara”).

Järelevalveülesannetega seotud viitlaekumised vastavad 2023. aasta tasuperioodil saada olevatele järelevalvetasudele. See summa kuulub tasumisele 2024. aastal (vt lisa kirje 26 „Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu”).^[42]

Kirjes kajastatakse ka i) muudelt finantsinstrumentidelt saadud intressitulu, ii) EKPSi projektidelt ja teenustelt saadud tulu (vt lisa kirje 28 „Muu tulu”) ning iii) mitmesuguseid ettemakseid.

6.5 Mitmesugused muud kohustused

2023. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 88 miljonit eurot (2022. aastal 438 miljonit eurot). See sisaldas mitmesuguseid saldosid 60 miljoni euro väärtuses (2022. aastal 90 miljonit eurot), mis hõlmab peamiselt EKPSi projektide ja teenuste osutamisega seotud nõdeid (vt lisa kirje 28 „Muu tulu”) ning tagastatava lisandväärtusmaksu saldot.

Kirje hõlmas ka 2023. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 28 miljoni euro väärtuses (2022. aastal 349 miljonit eurot; vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud konverteeriti eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

7 Ringluses olevad pangatähed

See kirje kajastab EKP osa (8%) ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2023. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 125 378 miljonit eurot (2022. aastal 123 763 miljonit eurot).

8 Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees

Eurosüsteemi keskpangad võivad aktsepteerida avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja avaliku sektori PEPPi raames toimivate väärtpaberilaenuvõimaluste puhul tagatisena sularaha, ilma et nad peaksid seda reinvesteerima. EKP puhul teeb neid operatsioone spetsialiseerunud asutus.

2023. aasta 31. detsembri seisuga oli lõpetamata 4699 miljoni euro väärtuses (2022. aastal 17 734 miljonit eurot) sularahatagatisega laenutehinguid euroala krediidiasutustega. Saadud sularahatagatised kanti TARGETi kontodele. Kuna sularaha ei olnud aasta lõpu seisuga reinvesteeritud, kajastati need tehingud bilansis (vt teema „Pöördtehingud” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).^[43]

9 Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees

9.1 Valitsussektor

2023. aasta 31. detsembri seisuga oli selle kirje maht 143 miljonit eurot (2022. aastal 48 520 miljonit eurot). See hõlmas Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) hoiuseid. EKPSi põhikirja artikli 21 kohaselt võib EKP toimida liidu institutsioonide, organite või asutuste, liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike institutsioonide või riigi osalusega äriühingute fiskaalagendina.

9.2 Muud kohustused

Kirje hõlmab TARGET-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroala kõrvalsüsteemide^[44] saldosid. 2023. aasta 31. detsembri seisuga oli selle maht 20 479 miljonit eurot (2022. aastal 15 343 miljonit eurot).

10 Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees

See kirje hõlmas järgmist:

2023. aasta 31. detsembri seisuga olid selle kirje suurimaks komponendiks hoiused, mille EKP võttis vastu Euroopa Komisjoni fiskaalagendina seoses ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisega (vt lisa kirje 21 „Laenutehingute haldamine”).

Ühtlasi hõlmab kirje summasid, mis tulenevad avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames lõpetamata avaliku sektori väärtpaberilaenutehingutest euroalaväliste residentidega. Nende tehingute puhul esitati sularahatagatis, mis kanti TARGETi kontodele (vt lisa kirje 8 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees”).

Kirje hõlmas ka TARGETi saldosid, mis koosnevad euroalaväliste riikide keskpankade TARGETi saldodega seotud nõuetest EKP vastu (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3) ning TARGET2-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroalaväliste kõrvalsüsteemide TARGETi saldodest. Nende saldode vähenemine 2023. aastal vastab euroalaväliste kõrvalsüsteemide saldode kahanemisele.

Kirje ülejäänud osa moodustab saldo, mis tuleneb USA Föderaalreservi Süsteemiga sõlmitud alalisest vastastikusest valuutakokkuleppest. Selle raames varustab USA Föderaalreservi New Yorgi pank EKPd vahetustehingute kaudu USA dollaritega, et pakkuda eurosüsteemi vastaspooltele lühiajalisi vahendeid USA dollarites. Samal ajal teeb EKP pöördvahetustehinguid euroala riikide keskpankadega, kes kasutavad saadud vahendeid USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonide (pöördtehingud) teostamiseks eurosüsteemi vastaspooltega. Nende tehingute tulemuseks on EKP ja euroala riikide keskpankade vahelised eurosüsteemisisesed saldod. Pöördvahetustehingud USA Föderaalreservi New Yorgi panga ja euroala riikide keskpankadega toovad kaasa ka forvardnõuded ja -kohustused, mis kajastatakse bilansivälistes kirjetes (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”).

11 Välisvaluutas vääringustatud kohustused euroalaväliste residentide ees

11.1 Hoiused, kontojäägid ja muud kohustused

2023. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje 24 miljoni euro suurust kohustust välisvääringus euroalavälise residendi ees (2022. aastal see puudus), mis tekkis EKP välisvaluutareservide haldamisel.

12 Eurosüsteemisisesed kohustused

12.1 Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused

Kirje hõlmab eurosüsteemiga liitumisel EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest tulenevaid kohustusi euroala riikide keskpankade ees. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 30.2 määratakse välisvaluutareservide EKP-le ülekandmisel riikide keskpankade osamaksud proportsionaalselt nende osaga EKP märgitud kapitalis. Need kohustused suurenesid seoses Horvaatia keskpanga poolt ühisraha kasutuselevõtul üle kantud välisvaluutareservidega.

Horvaatia keskpanga nõude suuruseks määrati 327 miljonit eurot tagamaks, et selle nõude ja teiste euro kasutusele võtnud riikide keskpankade kogunõude suhtarv oleks võrdne suhtarvuga, mis väljendab EKP kapitali märkimise aluses Horvaatia keskpanga osakaalu teiste euroala riikide keskpankade koguosakaalu suhtes. Nõude ja ülekantud varade väärtuse vahet (vt lisa kirje 1 „Kuld ja nõuded kullas”, kirje 2.2 „Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad” ja „Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”) käsitleti osana Horvaatia keskpanga EKPSi põhikirja artikli 48.2 kohasest panusest reservidesse ja eraldistesse, mis on võrdväärsed 2022. aasta 31. detsembri seisuga olemas olnud EKP reservidega (vt lisa kirje 14 „Eraldised” ja kirje 15 „Ümberhindluskontod”).

Nendelt kohustustelt makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta (vt tulude ja kulude aruande lisa kirje 23.3 „Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress”).

12.2 Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused

2023. aastal hõlmas see kirje valdavalt euroala riikide keskpankade TARGETi saldodega seotud nõudeid EKP vastu (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

TARGETiga seotud netokohustuse kasv oli peamiselt seotud raha väljavooluga, mis tulenes i) Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) hoiuste kahanemisest (vt lisa kirje 9.1 „Valitsussektor”); ii) TARGET-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroalaväliste kõrvalsüsteemide saldode vähenemisest (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”) ning iii) avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames avaliku sektori väärtpaberilaenude katteks antud sularahatagatiste vähenemisest (vt lisa kirje 8 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees” ja kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”). Nende tegurite mõju tasakaalustasid osaliselt eeskätt rahavood, mis tulenesid varaostukava ja PEPPi raames soetatud ning TARGETi kontode kaudu arveldatud väärtpaberite tähtaegade möödumisest (vt lisa kirje 4 „Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid”).

Euroala keskpankade poolt EKPga seoses hoitavatelt TARGETi positsioonidelt (v.a USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonidega seoses teostatud pöördvahetustehingutest tulenevad saldod) makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale.

Muud eurosüsteemisisesed kohustused hõlmasid peamiselt hoiuseid, mille EKP võttis vastu Euroopa Komisjoni fiskaalagendina seoses ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisega (vt lisa kirje 21 „Laenutehingute haldamine”).

13 Muud kohustused

13.1. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab eeskätt 2023. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid"). Muutuste suurus oli 68 miljonit eurot (2022. aastal 430 miljonit eurot) ning need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute konverteerimisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

13.2 Viitvõlad ja ettemakstud tulud

See kirje hõlmas järgmist:

2023. aasta 31. detsembri seisuga olid selles kirjes kaks põhilist komponenti: TARGETi saldodelt 2023. aasta detsembri eest makstav intress riikide keskpankadele (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees” ja lisa kirje 12.2 „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”) ning euroala riikide keskpankadele 2023. aasta eest makstav intress seoses EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega (vt lisa kirje 12.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”). Need summad arveldati 2024. aasta jaanuaris.

Samuti hõlmas kirje EKP poolt fiskaalagendina vastu võetud hoiustelt makstavat intressi (vt lisa kirje 9.1 „Valitsussektor”, kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees” ja lisa kirje 12.2 „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”).

Ülejäänud osas hõlmab kirje peamiselt i) TARGET-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroala kõrvalsüsteemide saldodelt kogunenud intressi (vt lisa kirje 9.2 „Muud kohustused”), ii) muid viitvõlgu ja ettemakstud tulu ning iii) EKP väärtpaberilaenutehingute raames tagatisena saadud sularahalt makstavat tekkepõhist intressi (vt lisa kirje 8 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees” ja lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”).

13.3 Mitmesugused muud kohustused

2023. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 1401 miljonit eurot (2022. aastal 1562 miljonit eurot). Kirje hõlmas 2023. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 635 miljoni euro väärtuses (2022. aastal 974 miljonit eurot; vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud konverteeriti eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Kirje hõlmab ka 117 miljoni euro suurust rendikohustist (2022. aastal 141 miljonit eurot; vt teema „Rendiarvestus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Ühtlasi hõlmab kirje EKP määratud väljamaksega netokohustust, mis on seotud EKP töötajate^[45], juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega. Kirje hõlmab ka EKP töötajatele makstud töösuhte lõpetamise hüvitisi.

EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised

Bilanss
Bilansi kirje „Mitmesugused muud kohustused” hõlmab järgmisi summasid, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitiste, muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitistega^[46]:

2023. aastal hõlmas töötajatega seotud määratud väljamaksega kohustuste nüüdisväärtus (2458 miljonit eurot; 2022. aastal 1947 miljonit eurot) pensionihüvitistega (v.a pensionid) ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud jooksvalt kaetavaid hüvitisi 278 miljoni euro ulatuses (2022. aastal 233 miljonit eurot). EKP juhatuse liikmete ja järelevalvenõukogu liikmetega seotud määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus (35 miljonit eurot; 2022. aastal 31 miljonit eurot) on seotud ainult jooksvalt kaetavate töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega.

EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega, kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes „Ümberhindluskontod”. 2023. aastal oli ümberhindamisest tulenenud kasum selles kirjes 238 miljonit eurot (2022. aastal 369 miljonit eurot; vt lisa kirje 15 „Ümberhindluskontod”).

Määratud väljamaksega kohustustes, pensionisüsteemi varades ja ümberhindamistes tehtud muudatused
Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus muutus järgmiselt:

Määratud väljamaksega kohustuse ümberhindlusest tingitud 331 miljoni euro suurune kogukahjum 2023. aastal tulenes peamiselt kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutatud diskontomäära langusest 3,9%-lt 2022. aastal 3,4%-le 2023. aastal.

Töötajate pensionisüsteemi määratud väljamakse samba varade õiglane väärtus muutus järgmiselt:

2023. aastal pensionisüsteemi varade ümberhindamisest tulenenud kasum näitab, et fondiosakute tegelik tootlus oli suurem kui eeldatud intressitulu pensionisüsteemi varadelt (mis põhines 3,9% diskontomäära eeldusel).

Ümberhindamistes tehtud muudatused olid järgmised:

Tulude ja kulude aruanne
Tulude ja kulude aruandes on kajastatud järgmised summad:

Jooksva tööalase teenistuse kulutuste, kohustusega seotud intressikulu ja pensionisüsteemi varadega seotud intressitulu kohta kasumiaruandes kajastatud summad arvutatakse eelnenud aastal kohaldatud määrade alusel. Kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutatud diskontomäär tõusis 1,3%-lt 2021. aastal 3,9%-le 2022. aastal, mille tulemusena 2023. aastal i) vähenesid jooksva tööalase teenistusega seotud kulud, ii) suurenesid kohustusega seotud intressikulud ja iii) suurenes pensionisüsteemi varadega seotud intressitulu.

Muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitiste ümberhindamised kajastatakse jooksva aasta tulude ja kulude aruandes, lähtudes hindamisel kohaldatavatest määradest. Seetõttu tõi 2023. aasta lõpus kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutatud madalam 3,4% diskontomäär kaasa ümberhindamisest tulenenud kahjumi, mida kajastatakse käesoleval aastal.

Peamised eeldused
Käesolevas lisas nimetatud hinnangute koostamisel on sõltumatud kindlustusmatemaatikud kasutanud eeldusi, mille juhatus on raamatupidamisarvestuse ja andmete avaldamise eesmärgil heaks kiitnud. Järgnevalt on esitatud peamised eeldused, mida kasutati töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud kohustuse arvutamisel.

14 Eraldised

2023. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 67 miljonit eurot (2022. aastal 69 miljonit eurot). 2022. aasta lõpus hõlmas see kirje ka finantsriskide katteks ettenähtud eraldist summas 6566 miljonit eurot. Pärast ühisraha kasutuselevõttu Horvaatias maksis Horvaatia keskpank 1. jaanuaril 2023^[47] sellesse eraldisse 53 miljonit eurot, suurendades selle mahtu 6620 miljoni euroni.

Finantsriskide katteks ettenähtud eraldise suurust ja jätkuvat vajadust kontrollitakse igal aastal eespool nimetatud riskidele EKP poolt antud hinnangu alusel, võttes arvesse mitmeid tegureid. Eraldis koos kõigi üldreservfondis hoitavate summadega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis. Eraldist kasutatakse finantsriskidest tuleneva kahjumi katmiseks määral, mida EKP nõukogu peab vajalikuks. 2023. aasta lõpus vabastati eraldis täielikult finantsriskidega seotud kahjude katmiseks ning selle tulemusel ulatus EKP aasta kahjum 1266 miljoni euroni. Kahjum tulenes peamiselt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära tõusust, mille tõttu tekkis EKP TARGETi netokohustuselt märkimisväärne intressikulu (vt lisa kirje 23.4 „Muu intressitulu ja muu intressikulu”).

Finantsriskide katteks moodustatud eraldise täieliku vabastamise tulemusena oli selle suurus 2023. aasta 31. detsembri seisuga null. EKP nõukogu võib oma iga-aastase läbivaatamise käigus teha otsuse taastada finantsriskide katteks ettenähtud eraldis pärast seda, kui EKP hakkab taas kasumit teenima.

15 Ümberhindluskontod

See kirje hõlmab peamiselt varade, kohustuste ja bilansiväliste instrumentidega seotud realiseerimata kasumist tulenevaid ümberhindlusreserve (vt teemad „Tulude kajastamine”, „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused”, „Väärtpaberid” ning „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). Kirje hõlmab ka EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega (vt teema „EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 13.3 „Mitmesugused muud kohustused”).

Ümberhindluskontode mahu suurenemine 2023. aastal tulenes peamiselt kulla turuhinna tõusust eurodes. Seoses Horvaatias ühisraha kasutuselevõtuga kandis Horvaatia keskpank 2023. aasta 1. jaanuari seisuga nendele kontodele 296 miljonit eurot. Seda kasvu tasakaalustas osaliselt välisvaluuta ümberhindluskontode mahu vähenemine peamiselt USA dollari ja Jaapani jeeni odavnemise tõttu euro suhtes.

Aasta lõpu ümberhindlusel kasutatud vahetuskursid olid järgmised:

16 Kapital ja reservid

16.1 Kapital

EKP märgitud kapitali maht on 10 825 miljonit eurot.

1. jaanuaril 2023 võeti Horvaatias kasutusele ühisraha. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 48.1 maksis Horvaatia keskpank 2023. aasta 1. jaanuari seisuga^[48] 69 miljonit eurot ehk oma järelejäänud osa EKP kapitalist. Selle tulemusel kasvas EKP sissemakstud kapital 8880 miljonilt eurolt seisuga 2022. aasta 31. detsember 8948 miljoni euroni seisuga 1. jaanuar 2023 (vt tabel).

Euroala riikide keskpangad on oma EKP kapitali osamaksed täielikult tasunud.

Euroalavälised liikmesriigid peavad tasuma 3,75% oma osast märgitud kapitalis EKP tegevuskulude katteks. Euroalaväliste riikide keskpankadel ei ole õigust saada osa EKP jaotatavast kasumist ja nad ei ole kohustatud katma EKP võimalikku kahjumit.

2.5 Bilansivälised instrumendid

17 Väärtpaberilaenuandmise programmid

EKP on omavahendite haldamisega seoses sõlminud väärtpaberilaenuandmise programmi käsitleva kokkuleppe, mille kohaselt spetsialiseerunud asutus teeb EKP nimel väärtpaberilaenutehinguid.

Peale selle on EKP kooskõlas EKP nõukogu otsustega teinud laenuandmise otstarbel kättesaadavaks rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid.^[49]

Väärtpaberilaenutehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel, välja arvatud juhul, kui neis tehingutes kasutatakse sularahatagatisi, mis jäävad sama aasta lõpu seisuga investeerimata.^[50] 2023. aasta 31. detsembri seisuga oli selliseid lõpetamata väärtpaberilaenutehinguid 32 791 miljoni euro väärtuses (2022. aastal 11 569 miljonit eurot). Sellest summast 26 577 miljonit eurot (2022. aastal 6637 miljonit eurot) oli seotud rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite laenudega.

18 Intressimäära futuurid

Lõpetamata jäid järgmised välisvaluutatehingud (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

Neid tehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel.

19 Väärtpaberite forvardtehingud

Lõpetamata jäid järgmised välisvaluutatehingud (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

Neid tehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel.

20 Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid

Välisvaluutareservide haldamine
Valuutavahetustehinguid ja valuutaforvardeid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel. Aasta lõpu seisuga olid täitmata järgmised kõnealuste tehingutega seotud nõuded ja kohustused (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

Likviidsust lisavad vahetustehingute kokkulepped
EKP kuulub keskpankade vahetustehinguliinide võrgustikku ning tal on sõlmitud vastastikused vahetustehingute kokkulepped Kanada keskpanga, Inglise keskpanga, Jaapani keskpanga, USA Föderaalreservi Süsteemi ja Šveitsi keskpangaga. Samuti on tal vastastikune vahetustehingute liin Hiina keskpangaga. Need kokkulepped võimaldavad pakkuda i) euroala pankadele likviidsust eespool nimetatud keskpankade vastavates vääringutes või ii) kõnealuste keskpankade jurisdiktsioonis tegutsevatele finantsasutustele likviidsust eurodes. Vahetustehingute kokkulepped on sõlmitud ka Taani keskpanga, Poola keskpanga ja Rootsi keskpangaga eurodes likviidsuse pakkumiseks nende keskpankade jurisdiktsioonis tegutsevatele finantsasutustele. Kokkulepete eesmärk on täita potentsiaalset likviidsusvajadust võimalike turuhäirete ennetamiseks ning minimeerida seeläbi ohtu, et ebasoodne mõju kandub euroala finantsturgudele ja majandusse.^[51]

USA dollarites nomineeritud nõuded ja kohustused, mille lõpptähtaeg on 2024. aastal, tekkisid seoses USA dollarites likviidsuse pakkumisega eurosüsteemi vastaspooltele (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”).

21 Laenutehingute haldamine

EKP jätkas 2023. aastal ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevusega seotud kontode haldamist ja maksete töötlemist keskpika tähtajaga rahalise abi süsteemi, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja Kreeka krediidikorralduse lepingu raames.

Peale selle andis Euroopa Liit (EL) COVID-19 pandeemiaga seoses liikmesriikidele laene tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) kaudu. Selle instrumendi kättesaadavus lõppes 31. detsembril 2022, kuid seonduvad emissioonid hõlmasid võlakirju, mille lunastustähtaeg on 5–30 aastat. Samuti jätkas EL 2023. aastal liikmesriikidele tagastamatu rahalise toetuse ja laenutoetuste andmist taasterahastu „NextGenerationEU”(NGEU) raames, mis loodi selleks, et toetada ELi majanduse elavdamist ning hõlbustada samal ajal liidu majanduse rohe- ja digipööret. 2023. aastal andis EL laenudena toetust ka Ukrainale uue makromajandusliku finantsabi vahendi („MFA +”) kaudu. EKP toetas Euroopa Komisjoni eespool nimetatud instrumentidega seotud operatsioonide haldamisel.

2023. aastal töötles EKP kõigi asjaomaste operatsioonidega seotud makseid.

22 Pooleliolevate kohtuasjadega seotud tingimuslikud kohustused

EKP vastu on algatatud kohtuasjad seoses tema järelevalveülesannete täitmisega Banca Carige S.p.A. (Banca Carige) üle. Ühes neist kohtuasjadest nõuavad Banca Carige aktsionärid EKP-lt rahalist hüvitist kahju eest, mis väidetavalt tekitati EKP mitmesuguste toimingutega. Need puudutasid tema järelevalveülesannete täitmist Banca Carige üle ning seisnesid nii väidetavas tegevusetuses kui ka kahju tekitamises. Selle juhtumi üle otsustamisel võetakse muu hulgas arvesse teiste seonduvate juhtumite lõpptulemusi. Ühes neist leidis Euroopa Liidu Üldkohus oma 2022. aasta 12. oktoobri otsuses, et EKP otsusel määrata Banca Carige jaoks ajutine haldur ei olnud Itaalia õiguses asjakohast õiguslikku alust. Sellest tulenevalt tühistas Üldkohus EKP otsuse Banca Carige ajutise halduri kohta ja panga ajutise haldamise perioodi esimese pikenduse 2019. aastal. EKP kaebas Üldkohtu otsuse edasi Euroopa Liidu Kohtusse, kes võib selle otsuse veel tühistada. EKP on teinud veel kaks otsust ajutise haldamise pikendamise kohta. Need on praegu vaidlustatud tühistamishagi raames, mis on veel menetluses.

2.6 Tulude ja kulude aruande lisa

23 Puhas intressitulu

23.1 Intressitulu välisvaluutareservidelt

Kirje hõlmab EKP välisvaluutareservidega seotud intressitulu, millest on maha arvatud intressikulu.

Netointressitulu/-kulu instrumentide lõikes:

Netointressitulu/-kulu välisvääringute lõikes:

23.2 Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis

See kirje kajastab intressitulu, mis on seotud EKP osaga (8%) emiteeritud europangatähtede koguväärtusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 5.1 „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”). 2023. aastal oli intressitulu 4817 miljonit eurot (2022. aastal 736 miljonit eurot). Intressitulu kasv oli tingitud asjaolust, et 2023. aastal oli põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmine intressimäär kõrgem (3,8%) kui 2022. aastal (0,6%).

23.3 Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress

Selles kirjes esitatakse euroala riikide keskpankadele makstud intress välisvaluutareservidelt, mille nad on EKP-le üle kandnud (vt lisa kirje 12.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”). 2023. aastal oli intressikulu 1335 miljonit eurot (2022. aastal 201 miljonit eurot). Intressitulu kasv oli tingitud asjaolust, et 2023. aastal oli põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmine intressimäär kõrgem (3,8%) kui 2022. aastal (0,6%).

23.4 Muu intressitulu ja muu intressikulu

Muud intressitulud ja -kulud olid järgmised:

24 Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest

Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest oli järgmine:

Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjum hõlmab väärtpaberite ja intressimäära futuuride hinnavahest saadud realiseeritud kasumit ja kahjumit. Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjum 2023. aastal tulenes peamiselt preemiate ja diskontode amortisatsiooni arvestuslikust käsitlusest seoses varaga tagatud väärtpaberite ostukavas hoitavate väärtpaberite tagasimaksetega.^[52]

Realiseeritud kasum ja kahjum finantsoperatsioonidest vääringute ja kvartalite lõikes:

25 Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused olid järgmised:

Mitmete USA dollari portfellis ja omavahendite portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtus 2023. aastal langes, samal ajal kui nende turutootlus suurenes. See tõi kõnealuse aasta lõpu seisuga kaasa hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumi. 2022. aastal oli see kahjum oluliselt suurem, kuna vastav tulusus oli märkimisväärselt suurenenud, tuues kaasa omavahendite ja USA dollari portfellides hoitavate enamiku väärtpaberite turuväärtuse ulatusliku vähenemise sama aasta lõpus.

26 Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu

Selles kirjes kajastatud tulu hõlmab peamiselt järelevalvetasusid. Kulud on valdavalt seotud hoiutasudega.

Järelevalveülesannetega seotud tulud ja kulud
Pangandusjärelevalvega seotud tulu koosneb peamiselt järelevalvetasudest saadud tulust. Järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katmiseks on EKP kehtestanud järelevalve alla kuuluvatele üksustele iga-aastase järelevalvetasu. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude põhjal oli järelevalvetasudega seotud tulu 2023. aastal 654 miljonit eurot (2022. aastal 594 miljonit eurot).

Järelevalvetasude suuruse kindlaksmääramiseks kohandatakse tegelikke aastakulusid, et võtta arvesse konkreetsetele pankadele eelnenud tasuperioodidel tagasi makstud või neilt saada olevaid summasid ning muid kohandusi, sealhulgas viiviseid hilinenud maksete eest.^[53] Võttes arvesse kohandust, mis vastab hilinenud maksetelt saadud intressidele ja eelmiste tasuperioodide eest konkreetsetele pankadele makstud netohüvitistele, on järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt 2023. aasta tasuperioodi eest nõutavate iga-aastaste järelevalvetasude summa peaaegu vastavuses tegelike aastakuludega (654 miljonit eurot^[54]; vt lisa kirje 6.4 „Viitlaekumised ja ettemakstud kulud”). Järelevalvetasud kogutakse pankadelt 2024. aasta teises kvartalis.^[55]

Peale selle on EKP-l õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi usaldatavusnõudeid käsitlevatest kehtivatest ELi pangandusõiguse sätetest (sh EKP järelevalveotsused) tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Neist laekuvat tulu ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel, samuti ei võeta arvesse halduskaristuste hüvitamist juhul, kui varasemaid sanktsioone käsitlevaid otsuseid muudetakse või need tühistatakse. Selle asemel kajastatakse seonduvad summad EKP tulude ja kulude aruandes. 2023. aastal laekus järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud halduskaristustest 18 miljonit eurot (2022. aastal 12 miljonit eurot).

Seega oli EKP järelevalveülesannetega seonduv tulu järgmine:

Pangandusjärelevalvega seotud kulud tulenevad oluliste üksuste otsesest järelevalvest, vähem oluliste üksuste järelevalve kontrollimisest ning horisontaalsetest ülesannetest ja eriteenustest. Need hõlmavad EKP järelevalvefunktsiooniga seotud otseseid kulusid. Samuti on hõlmatud kulud, mis on seotud EKP järelevalveülesannete täitmiseks vajalike tugistruktuuridega (sh tööruumid ja vahendid, personalijuhtimine, IT-teenused, õigusteenused, audit ja haldusteenused, avalikud suhted ja tõlketeenused ning muu tegevus).

2023. aastal olid EKP järelevalveülesannetega seotud ja iga-aastastest järelevalvetasudest kaetud tegelikud kogukulud 654 miljonit eurot (2022. aastal 594 miljonit eurot). Kulude üldine kasv oli tingitud suurematest personalikuludest 2023. aastal. Eelmisel aastal vähendas personalikulusid kindlustusmatemaatiline kasum, mida võeti arvesse seoses muude pikaajaliste hüvitistega, kuna 2022. aasta lõpus kasutati kindlustusmatemaatilisel hindamisel märkimisväärselt kõrgemat diskontomäära^[56]. 2023. aastal suurenesid personalikulud ka EKP pangandusjärelevalve töötajate keskmise arvu tõusu ja palkade korrigeerimise tulemusel. Järelevalvekulude üldist kasvu toetas ka asjaolu, et pangandusjärelevalve tööalane aktiivsus on pärast pandeemia lõppu täielikult taastunud.

27 Tulu aktsiatelt ja osalustest

Selles kirjes esitatakse EKP-le kuuluvatelt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga aktsiatelt saadud dividendid (vt lisa kirje 6.2 „Muu finantsvara”). 2023. aastal oli dividendide suurus 1 miljon eurot (2022. aastal samuti 1 miljon eurot).

28 Muu tulu

2023. aasta jooksul saadi 72 miljonit eurot (2022. aastal 61 miljonit eurot) muud tulu peamiselt maksetest, mida osalevate riikide keskpangad tegid EKP-le EKPSi projektide ja teenustega seotud kulude katmiseks.

29 Personalikulu

Personalikulud olid järgmised:

Töötajate keskmine arv täistööajale taandatuna^[57] oli 4222 (2022. aastal 4136), sh 380 juhtival kohal töötavat isikut (2022. aastal 373).

Palgad ja muud tasud suurenesid seoses EKP töötajate keskmise arvu tõusuga (peamiselt pangandusjärelevalves) ning töötasude kohandamise tulemusel. Seda kasvu tasakaalustasid osaliselt töösuhtejärgsete hüvitistega seotud väiksemad kulud, mis tulenesid peamiselt kindlustusmatemaatilises hinnangus kasutatud kõrgemast diskontomäärast 2023. aastal jooksva tööalase teenistuse kulu arvutamiseks^[58] (vt lisa kirje 13.3 „Mitmesugused muud kohustused”).

EKP juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstavad tasud
EKP juhatuse liikmetele ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmetele makstakse põhipalka ja elamiskulude hüvitist. EKP presidendile on elamiskulude hüvitise asemel ette nähtud ametlik residents. EKP juhatuse liikmetele ja järelevalvenõukogu esimehele makstakse ka esindustasu. Kooskõlas Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimustega võib juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetel olenevalt isiklikest asjaoludest olla õigus saada majapidamis-, lapse- ja õppetoetust ning muid toetusi. Palkadelt makstakse tulumaksu Euroopa Liidu eelarvesse ja nendest arvatakse maha pensionimaksed ning maksed ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks. Muid tasusid ei maksustata ega võeta arvesse pensionide määramisel.

Juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete (v.a riiklike järelevalveasutuste esindajad) põhipalgad 2023. aastal olid järgmised:^[59]

Juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstud lisatasud ning EKP poolt nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks tehtud maksed ulatusid 1 169 703 euroni (2022. aastal 1 110 618 eurot).

Juhatuse ja järelevalvenõukogu endistele liikmetele võidakse pärast nende ametiaja lõppu maksta piiratud üleminekuaja jooksul ettenähtud tasusid. 2023. aastal ulatusid need tasud, seonduvad toetused ning EKP maksed juhatuse ja järelevalvenõukogu endiste liikmete ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks kokku 365 864 euroni (2022. aastal 742 892 eurot). Nende maksete vähenemine oli peamiselt tingitud sellest, et 2023. aastal sai neid 2022. aastaga võrreldes vähem endiseid juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmeid.

Juhatuse endiste liikmete või nende ülalpeetavate pensionidega seotud maksed (sh töösuhtejärgsed tasud) ning maksed nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks moodustasid kokku 2 670 313 eurot (2022. aastal 1 095 737 eurot).^[60] 2023. aastal hõlmas see endise juhatuse liikme pensionilejäämisest tulenenud kindlasummalist makset seoses tulevaste pensionimaksetega.

30 Halduskulu

Halduskulud olid järgmised:

Halduskulude üldine kasv 2023. aastal oli peamiselt tingitud i) suurematest kuludest väliskonsultantide tugiteenustele seoses IT-hooldustegevuse ja eurosüsteemi projektidega („Sisseostetavad teenused”), ii) tööalase aktiivsuse täielikust taastumisest pärast pandeemiat, seda eelkõige pangandusjärelevalves, ning iii) inflatsiooni mõjust. Viimased kaks tegurit mõjutasid erinevaid selles kirjes kajastatud kulusid.

31 Pangatähtede tootmisteenused

2023. aastal olid selle kirje kulud 9 miljonit eurot (2022. aastal 9 miljonit eurot). Need on valdavalt seotud europangatähtede piiriülese transpordi kuludega, mis tekkisid pangatähtede vedamisel trükikodade ja keskpankade vahel (uute pangatähtede tarned) ning riikide keskpankade vahel (ühe keskpanga puuduvate varude täiendamiseks teise keskpanga varude ülejäägist). Need kulud kannab EKP.

2.7 Bilansipäevajärgsed sündmused

32 EKP kapitali märkimise aluse kohandamine iga viie aasta järel

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 29 kohandatakse liikmesriikide keskpankade osakaalusid EKP kapitali märkimise aluses iga viie aasta järel.^[61] Viiendat korda pärast EKP asutamist tehti seda 1. jaanuaril 2024 järgmiselt:

Mõju EKP sissemakstud kapitalile
EKP sissemakstud kapital vähenes 1. jaanuari 2024. aasta seisuga 23 miljoni euro võrra. Selle tingis euroala riikide keskpankade osakaalu (täielikult tasutud osamaksed) vähenemine EKP märgitud kapitalis (10 825 miljonit eurot) kokku 0,2200 protsendipunkti võrra ning euroalaväliste keskpankade (kes tasuvad üksnes 3,75% enda osast märgitud kapitalis) osakaalu samaväärne suurenemine.

Mõju liikmesriikide keskpankade nõuetele, mis on samaväärsed EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega
Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 30.2 määratakse välisvaluutareservide EKP-le üle kandmisel iga riigi keskpanga osamaksud proportsionaalselt tema osaga EKP märgitud kapitalis. Arvestades EKP-le välisvaluutareserve üle kandnud euroala riikide keskpankade osakaalu vähenemist EKP märgitud kapitalis, tehti vastavad kohandused ka ülekantud välisvaluutareservidega samaväärses nõudes. Selle tulemusel vähenes nõue 1. jaanuaril 2024 109 miljoni euro võrra, mis maksti euroala riikide keskpankadele tagasi.

2.8 Finantsaruanded aastatel 2019–2023

2.8.1 Bilanss

2.8.2 Tulude ja kulude aruanne

3 Sõltumatu audiitori järeldusotsus

Euroopa Keskpanga presidendile ja nõukogule
Frankfurt Maini ääres

Audiitori järeldusotsus EKP 2023. aasta finantsaruande kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud Euroopa Keskpanga (EKP) finantsaruande 2023. aasta 31. detsembril lõppenud aasta kohta. Finantsaruanne on EKP raamatupidamise aastaaruande osa ning selle moodustavad bilansiaruanne, tulude ja kulude aruanne, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõte ja muud selgitavad märkused.

Oleme seisukohal, et käesolev finantsaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt EKP finantsolukorda seisuga 31. detsember 2023 ja sellel kuupäeval lõppenud aruandeaasta finantstegevuse tulemust kooskõlas EKP nõukogu kehtestatud arvestuspõhimõtetega, mis on sätestatud EKP 3. novembri 2016. aasta otsuses (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; koos muudatustega), mis põhineb EKP 3. novembri 2016. aasta suunisel (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; koos muudatustega).

Arvamuse alus

Käesolev audit on tehtud kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Meie kohustusi, mis tulenevad nendest standarditest, kirjeldatakse käesoleva järeldusotsuse osas „Audiitori kohustused seoses finantsaruande auditiga”. Me tegutseme EKPst sõltumatult ja kooskõlas Saksamaal kehtivate auditi puhul asjassepuutuvate eetikanõuetega, mis vastavad rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksile (IESBA koodeks). Oleme täitnud enda muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Usume, et meie hangitud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu teave

EKP raamatupidamise aastaaruandes sisalduva muu teabe eest vastutab EKP juhatus. Muu teave hõlmab kogu EKP raamatupidamise aastaaruandes esitatud teavet, kuid mitte EKP finantsaruannet ega audiitori järeldusotsust.

Meie arvamus finantsaruande kohta ei hõlma muud teavet, samuti ei tee me selle kohta mingeid järeldusi.

Seoses finantsaruande auditiga on meie kohus tutvuda muu teabega ja kaaluda, kas muu teave on olulises osas vastuolus finantsaruandega või auditi käigus saadud teadmistega või seda on muul viisil oluliselt väärkajastatud.

EKP juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses finantsaruandega

Käesoleva finantsaruande ettevalmistamise ja õiglase esitamise eest vastutab EKP juhatus kooskõlas nõukogu kehtestatud põhimõtetega, mis on sätestatud EKP 3. novembri 2016. aasta otsuses (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; koos muudatustega), mis põhineb EKP 3. novembri 2016. aasta suunisel (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; koos muudatustega). Ühtlasi vastutab juhatus sisekontrollide eest, mida ta peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta finantsaruannete koostamist.

Finantsaruande koostamisel lähtub EKP juhatus tegevuse jätkuvuse põhimõttest ja hindab EKP suutlikkust tegevust jätkata, avalikustades vajaduse korral sellega seotud küsimused.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad EKP finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses finantsaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas finantsaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja välja anda audiitori järeldusotsus, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et võimalikud olulised väärkajastamised rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaselt läbi viidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad finantsaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohase auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi kavandamise ja läbiviimise käigus. Me teeme ka järgmist:

• Teeme kindlaks ja hindame finantsaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditimenetlused vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist.
• Omandame arusaamise auditi puhul asjakohasest sisekontrollist, et sellest lähtuvalt kavandada sobivad auditimenetlused, kuid mitte avaldada arvamust EKP sisekontrolli tulemuslikkuse kohta.
• Hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud teabe põhjendatust.
• Teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse aluspõhimõtte kasutamise asjakohasuse kohta, ning saadud auditi tõendusmaterjali põhjal ka selle kohta, kas sündmuste või tingimuste suhtes esineb olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust EKP suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui jõuame järeldusele, et oluline ebakindlus eksisteerib, oleme kohustatud juhtima audiitori järeldusotsuses tähelepanu teabele, mis on finantsaruandes selle kohta avalikustatud, või kui avalikustatud teave on ebapiisav, siis muutma oma arvamust. Meie järeldused põhinevad audiitori järeldusotsuse kuupäevani saadud tõendusmaterjalil.
• Hindame finantsaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud teavet, ning seda, kas finantsaruandes esitatakse aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Meie kohus on vahetada nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, teavet muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete audititähelepanekute kohta, sealhulgas sisekontrolli mis tahes märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme auditi käigus tuvastanud.

Frankfurt Maini ääres, 14. veebruar 2024

Baker Tilly GmbH & Co. KG
Wirtschaftsprüfungsgesellschaft
(Düsseldorf)

Dr. Stefan Wolfgang Fischer Wirtschaftsprüfer

Maria Brück Wirtschaftsprüferin

4 Selgitus kasumi ja kahjumi jaotamise kohta

Käesolev selgitus ei ole EKP 2023. aasta finantsaruande osa.

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 kantakse EKP puhaskasum üle järgmiselt:

1. summa, mille määrab EKP nõukogu ja mis ei või ületada 20% puhaskasumist, kantakse üle üldreservfondi piiranguga, et see ei ole suurem kui 100% kapitalist;
2. ülejäänud puhaskasum jaotatakse EKP osanike vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega.^[62]

Kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt proportsionaalselt nende summadega ja nende summade piires, mis on jaotatud riikide keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.5.^[63]

Finantsriskide katteks moodustatud eraldise täieliku vabastamise järel oli EKP 2023. aasta kahjum 1266 miljonit eurot (2022. aastal oli kahjum null). EKP nõukogu otsuse kohaselt kantakse kahjum üle EKP bilanssi ja see tasaarveldatakse tulevikus saadava kasumiga.