EKP avaldab 2010. aasta lähenemisaruande

Täna avaldab Euroopa Keskpank (EKP) 2010. aasta lähenemisaruande, milles antakse hinnang üheksa Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi majanduslikule ja õiguslikule lähenemisele. Nendeks riikideks on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi. Lähenemisaruandes analüüsitakse, kas nimetatud riigid on saavutanud kõrge ja jätkusuutliku lähenemistaseme. Lisaks hinnatakse, kas liikmesriikide keskpangad järgivad õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mida tuleb täita, et saada eurosüsteemi lahutamatuks osaks (õiguslik lähenemine).

Aruandes leitakse, et paljudes riikides on varasemate ebakõlade ja nõrkustega seoses esile kerkinud olulised väljakutsed, mis on viimastel aastatel kaasa toonud ulatusliku kohandumisprotsessi. Enamikus vaatlusalustes riikides täheldati SKP reaalkasvu kokkukuivamist või suurt langust, mida süvendas veelgi üleilmne finants- ja majanduskriis. Ehkki majandustegevuse vähenemine ja välised mõjud aeglustasid inflatsioonitempot, halvenesid eelarvepositsioonid järsult ning pikaajalised intressimäärad näitavad, et riikide riskipreemiad suurenesid märgatavalt.

Lähenemiskriteeriumite kohta tehti 2010. aasta lähenemisaruandes järgmised järeldused.

Hinnastabiilsus

Vaatlusperioodil 2009. aasta aprillist 2010. aasta märtsini oli inflatsioon Euroopa Liidus väga madal. Selle põhjusteks olid üleilmsed negatiivsed hinnašokid ja majandustegevuse oluline vähenemine enamikus riikides. Seetõttu oli hinnastabiilsuse kriteeriumi kontrollväärtus 1,0%. Selle arvutamiseks lisati Portugali (–0,8%), Eesti (–0,7%) ja Belgia (–0,1%) vaatlusperioodi ÜTHI-inflatsiooni kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. Iirimaa ÜTHI-inflatsioon oli mitme riigispetsiifilise teguri tõttu märkimisväärselt madalam. Kooskõlas varasemates aruannetes järgitud põhimõtetega loetakse aga Iirimaa inflatsioonimäär võõrväärtuseks ja jäetakse seetõttu kontrollväärtuse arvutamisest välja. Vaatlusperioodil olid Tšehhi Vabariigi, Eesti ja Läti keskmised ÜTHI-inflatsioonimäärad kontrollväärtusest madalamad, ülejäänud kuue riigi ÜTHI-inflatsioonimäärad aga sellest kõrgemad, kusjuures suurimat kõrvalekallet täheldati Rumeenias, Ungaris ja Poolas.

Valitsussektori eelarvepositsioon

2008. aasta lähenemisaruandest alates on eelarveolukord enamikus riikides märgatavalt halvenenud, kajastades peamiselt väga ebasoodsaid makromajandustingimusi. Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Lätis, Leedus, Ungaris, Poolas ja Rumeenias ületas eelarve puudujäägi suhe SKPsse 2009. aastal 3%list kontrollväärtust. Euroopa Komisjon algatab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Bulgaaria suhtes, ülejäänud kuue riigi suhtes kehtib ELi Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. 2009. aastal olid vaid Eesti ja Rootsi eelarve puudujäägid kontrollväärtusest väiksemad.

Valitsussektori võla suhe SKPsse ületas 2009. aastal 60%list kontrollväärtust vaid Ungaris. Ülejäänud riikide võlakoormus oli sellest madalam, kuid suurenes siiski kõigis üheksas riigis, mõnel juhul märkimisväärselt.

Vahetuskurss

Käesolevas lähenemisaruandes hinnatud riikidest osalevad Eesti, Läti ja Leedu praegu vahetuskursimehhanismis ERM2. Need riigid on osalenud ERM2s rohkem kui kaks aastat enne lähenemise hindamist ja ühegi riigi vääringu keskkurssi ei ole vaatlusperioodil devalveeritud. Läti lati vahetuskursi puhul on ERM2s siiski esinenud mõningaid tõsiste turupingete perioode.

Pikaajalised intressimäärad

2009. aasta aprillist 2010. aasta märtsini kestnud 12-kuulisel vaatlusperioodil oli pikaajaliste intressimäärade kontrollväärtus 6,0%. Kuna Eestis ühtlustatud pikaajalised intressimäärad puuduvad, siis lisati kontrollväärtuse saamiseks hinnastabiilsuse kontrollväärtuse arvutamisel osalenud kahe ühtlustatud pikaajaliste intressimääradega riigi (Belgia ja Portugal) pikaajaliste intressimäärade (vastavalt 3,8% ja 4,2%) kaalumata aritmeetilisele keskmisele 2 protsendipunkti. Vaatlusperioodil oli vaid Tšehhi Vabariigi ja Rootsi pikaajaliste intressimäärade keskmine tase kontrollväärtusest madalam.

Eesti

Käesolevas lähenemisaruandes hinnatakse Eestit mõnevõrra põhjalikumalt kui teisi riike, sest Eesti valitsus on väljendanud kavatsust võtta alates 1. jaanuarist 2011 kasutusele euro. EKP 2010. aasta lähenemisaruandes antakse Eestile järgmine hinnang.

Vaatlusperioodil 2009. aasta aprillist 2010. aasta märtsini oli Eesti 12 kuu keskmine ÜTHI-inflatsioonimäär –0,7%, s.t palju madalam kui hinnastabiilsuse kriteeriumi 1,0% kontrollväärtus. Värskeimate andmete alusel eeldatakse, et 12 kuu keskmine ÜTHI-inflatsioon tõuseb lähikuudel.

Praegused madalad inflatsioonimäärad Eestis tulenevad peamiselt ajutistest teguritest, sealhulgas majanduse ulatuslikust kohandumisprotsessist, mille tõttu alanes reaalne SKP pärast pikka makromajanduslike ebakõlade ja nõrkuste perioodi 2009. aastal 14,1% võrra. Lisaks viitab praegune inflatsioonisurve puudumine Eestis vajadusele taastada varem langenud konkurentsipositsioon fikseeritud vahetuskursiga majanduses. Arvestades rahapoliitika piiratud manööverdamisruumi, on madala inflatsioonimäära säilitamine pärast kohandumisprotsessi lõppu väga suureks väljakutseks. Lähiaastatel mõjutab inflatsiooni tõenäoliselt ka järelejõudmisprotsess, arvestades, et SKP elaniku kohta ja hinnatase on Eestis ikka veel euroala vastavatest näitajatest madalamad. Kui toodangu kasv taastub, on tõenäoline, et reaalne kohandumine väljendub fikseeritud vahetuskursi režiimi tõttu kiiremas inflatsioonis. Arvestades Eesti valuutakomitee süsteemi ning asjaolu, et tema käsutuses olevad alternatiivsed vastutsüklilised poliitikavahendid on piiratud, võib Eestil olla raske ära hoida oma makromajanduse tasakaalustamatuse taastekkimist, sealhulgas inflatsioonitempo taaskiirenemist. Möödunud aastate kiire majanduskasvu kogemus toob esile raskused, mis seisavad Eesti ametivõimude ees seoses hinnastabiilsuse saavutamisega olukorras, kus iseseisev rahapoliitika praktiliselt puudub. Kokkuvõttes valmistab inflatsiooni lähenemise jätkusuutlikkus muret.

Eesti suhtes ei kehti ELi Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Vaatlusaastal 2009 oli Eesti valitsussektori eelarve puudujääk 1,7% SKPst, mis on oluliselt allpool kontrollväärtust (3%). Valitsussektori võla ja SKP suhe oli 7,2%, s.t 60%lisest kontrollväärtusest oluliselt madalam.

Eesti kroon on osalenud vahetuskursimehhanismis ERM2 rohkem kui kaks aastat enne lähenemise hindamist. ERM2ga ühinemisel säilitas Eesti ühepoolse kohustusena oma toimiva valuutakomitee süsteemi. Vaatlusperioodil oli krooni-euro vahetuskurss jätkuvalt stabiilne ega kaldunud oma ERM2 keskkursist kõrvale, mis näitab, et Eesti vahetuskursipoliitika on valuutakomitee süsteemis jäänud muutumatuks. Samuti ei ole Eesti ERM2 raames ise oma vääringu keskkurssi euro suhtes devalveerinud.

Eesti finantssüsteemi iseloomustab Eesti kroonides nomineeritud pikaajaliste võlakirjade väljaarenenud turu puudumine, mis kajastab valitsussektori madalat võlataset, ning väga ulatuslik euro kasutamine. Seetõttu ei ole võimalik leida näitajat, mis oleks võrreldav pikaajalise riigivõlakirjade intressimääraga või asendaks seda. See muudab Eesti lähenemise jätkusuutlikkuse hindamise keeruliseks. Seetõttu viidi läbi finantsturgude laiapõhjaline analüüs, arvestades mitut asjakohast näitajat. Kokkuvõttes võib finantsturgude arengu põhjal vaatlusperioodil anda erisuguseid hinnanguid. Mitmed näitajad kinnitavad, et turuosaliste mure Eesti lähenemise jätkusuutlikkuse pärast oli suur. See mure kasvas eriti suureks üleilmse kriisi tippajal. Alates 2009. aasta lõpust aitasid turusurvet leevendada riskikartlikkuse vähenemine rahvusvahelistel turgudel, riigirahanduse areng ja turuosaliste ootused seoses Eesti väljavaadetega võtta kasutusele euro.

Jätkusuutlikku lähenemist toetava keskkonna saavutamiseks on vajalik, et Eesti viiks ellu majanduspoliitikat, mis on suunatud üldise makromajandusliku stabiilsuse, sealhulgas jätkusuutliku hinnastabiilsuse saavutamisele. Arvestades, et Eestil on valuutakomitee süsteemis vähe rahapoliitilist manööverdamisruumi, on äärmiselt tähtis, et muudes poliitikavaldkondades loodaks majandusele võimalusi, et tulla toime riigispetsiifiliste šokkidega ning vältida makromajandusliku tasakaalustamatuse taastekkimist.

Õiguslik lähenemine

EKP 2010. aasta lähenemisaruandes hinnatavate õigusaktide muutmise tähtajaks, 12. märtsiks 2010 ei vastanud käesolevas aruandes hinnatud üheksa riigi õiguslikud raamistikud täielikult kõigile nõuetele euro kasutuselevõtuks, mis on sätestatud aluslepingutes ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas. 22. aprillil 2010 võttis Eesti Vabariigi parlament vastu euro kasutusele võtmise seaduse, millega likvideeriti mittevastavused Eesti õigusaktides. Ülejäänud riikide puhul püsivad keskpanga sõltumatusega seotud mittevastavused. Eelkõige puudutavad need keskpankade institutsioonilist, isiku- ja finantssõltumatust. Lisaks ei vasta vaatlusalused riigid (välja arvatud Leedu) kõigile keskpankade laenukeelu ja eurosüsteemiga õigusliku lõimumise nõuetele.

***

Aruande esitamisega täidab EKP Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 140 sätestatud nõuet anda aru Euroopa Liidu Nõukogule vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud erand, „liikmesriikide edusammudest, mida liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, on saavutanud majandus- ja rahaliiduga seotud kohustuste täitmisel".

Praegu ei ole majandus- ja rahaliidu täisliikmed 11 ELi liikmesriiki. Neist kahel, Taanil ja Ühendkuningriigil on eristaatus kooskõlas aluslepingutele lisatud protokollide sätetega. Sellest tulenevalt koostatakse kõnealuse kahe riigi kohta lähenemisaruanded üksnes nende taotluse korral.

EKP lähenemisaruanne on kättesaadav EKP kodulehel Euroopa Liidu 21 ametlikus keeles.