Pilguheit möödunud aastale

2022. aasta kujunes EKP rahapoliitikas pöördepunktiks. Inflatsiooniväljavaade muutus järsult, sest majandust vapustasid samal ajal kaks erinevat šokki. Esiteks tabasid euroala enneolematud negatiivsed tarnešokid, mille tõid kaasa pandeemiast tingitud häired tarneahelates. Sellele lisandus Venemaa põhjendamatu sissetung Ukrainasse ja kaasnenud energiakriis. See suurendas oluliselt sisendkulusid kõigis majandussektorites. Teiseks tekkis pärast pandeemiat majanduse taasavanemise tulemusel positiivne nõudlusšokk. See võimaldas ettevõtetel kanda kasvavad kulud üle hindadesse palju kiiremini ja jõulisemalt kui varasematel aegadel.

EKP oli juba 2021. aasta lõpus teatanud, et vähendab järk-järgult oma varaostukava raames tehtavaid netovaraoste ja lõpetab pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtavad ostud 2022. aasta märtsi lõpus. Kuid meie üldine rahapoliitika kurss oli siiski endiselt väga toetav, võttes arvesse möödunud kümnendi väga aeglast inflatsiooni ja pandeemia alguses tekkinud deflatsiooniriske. Seega oleme võtnud meetmeid, et seda kurssi normaliseerida ja inflatsiooni­probleemidele kiiresti reageerida.

Märtsis hakkasime varaostukava raames tehtavaid netooste hoogsamalt vähendama ning aprillis teatasime, et lõpetame need eeldatavasti kolmandas kvartalis. Juulis tõstis EKP nõukogu esimest korda 11 aasta jooksul EKP baasintressimäärasid ning järgmistel rahapoliitikaistungitel kergitati neid ulatuslikult veelgi. Rahapoliitika kohandamise tempo oli üldsusele oluline märguanne selle kohta, et EKP nõukogu on kindlalt otsustanud inflatsiooni aeglustada. See aitas stabiliseerida inflatsiooniootusi isegi siis, kui inflatsioonitempo kiirenes.

Samal ajal võttis EKP meetmeid tagamaks, et rahapoliitika normaliseerimise olukorras jätkub EKP rahapoliitika kursi mõju sujuv avaldumine finantsturgude kaudu kogu euroalal. See saavutati kahe olulise meetme abil. Esiteks otsustas EKP nõukogu kasutada paindlikkust pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava portfellis aegumistähtajani jõudnud väärtpaberite reinvesteerimisel, et maandada pandeemiast tingitud ohte rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisele. Teiseks võtsime uue vahendina kasutusele rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi.

Inflatsiooniväljavaate arenedes sai aga selgeks, et üldjoontes neutraalse rahapoliitikakursi saavutamisest üksi ei piisa. Prognoosid näitasid, et inflatsiooni­näitaja püsib meie keskpika aja eesmärgiks seatud 2% tasemest tunduvalt kõrgem liialt pika aja jooksul, ning nägime märke, et kiire inflatsioon muutub püsivamaks, samal ajal kui hinnasurve laieneb ja alusinflatsioon hoogustub. Selles olukorras oli vaja inflatsiooni baasintressimäärade kaudu piirata ja vähendada nõudlust.

Seega teatas EKP nõukogu detsembris pärast aasta viimast rahapoliitikaistungit, et intressimäärad peavad stabiilses tempos veelgi märkimisväärselt tõusma jõudmaks tasemele, mis on piisavalt piirav, et tagada inflatsiooni õigeaegne naasmine seatud eesmärgi juurde. Samal ajal märkisime, et ehkki EKP baasintressimäärad on meie peamine vahend rahapoliitika kursi kujundamisel, hakkame alates 2023. aasta märtsist mõõdukas ja prognoositavas tempos vähendama varaostukava väärtpaberiportfelli mahtu. Sellele eelnes ka oktoobris tehtud otsus kohandada kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tingimusi ning kõrvaldada vabatahtlike ennetähtaegsete tagasimaksete takistused. Ajavahemikus juuni lõpust (kui netovaraostud lõppesid) kuni detsembri lõpuni vähenesid rahapoliitika eesmärke teenivad varad meie bilansis ligikaudu 830 miljardi euro võrra, aidates kaasa bilansi normaliseerumisele.

Kiire inflatsiooni ohjeldamiseks võetud meetmete kõrval uurisime ja analüüsisime jätkuvalt, milliseid laiemaid ohte võivad meie volituste seisukohalt kaasa tuua kliimamuutused. 2022. aastal astusime täiendavaid samme, et kaasata kliimamuutustega seotud kaalutlused oma rahapoliitilistesse operatsioonidesse. Muu hulgas toimus esimene kliimariskide stressitest, mis hõlmas mitut meie bilansis olevat finantsriski. Samuti tehti edusamme kliimamuutuste mõju paremal kajastamisel meie makromajanduslikus modelleerimises. Alates oktoobrist hakkasime vähendama oma rahapoliitilistes portfellides hoitavate ettevõttevõlakirjade CO₂ heidet, eelistades väiksema kliimamõjuga emitente. Samuti otsustasime piirata suure CO₂ jalajäljega mittefinantsettevõtete emiteeritud selliste varade osakaalu, mida vastaspooled saavad eurosüsteemilt laenamisel kasutada tagatisena.

2022. aastal jätkasime jõupingutusi, et püsida esirinnas maksesüsteemide ja turutaristu tehnoloogia arendamisel. See hõlmas ettevalmistusi üleminekuks TARGET2 süsteemilt uuele ajakohastatud reaalajalisele brutoarveldussüsteemile, aga ka mitut meedet, mille eesmärk on tagada makseteenuste pakkujate üleeuroopaline kättesaadavus TARGETi välkmaksete arveldussüsteemis (TIPS). 2022. aastal tehti TIPSi kaudu välkmakseid 17 korda rohkem kui 2021. aastal.

Aasta 2022 tähistas ka europangatähtede ja -müntide – Euroopa lõimumise käegakatsutava sümboli – kasutuselevõtu 20. aastapäeva, mis on Euroopa ajaloo oluline verstapost. Eurosularaha on praegu eurooplaste seas endiselt kõige sagedamini kasutatav maksevahend, milles tehakse peaaegu 60% maksetest, ning ei ole kahtlust, et sularaha mängib inimeste elus olulist rolli ka edaspidi. Kuna aga majandus muutub üha digitaalsemaks, peame tagama, et eurooplastel oleks juurdepääs ka turvalistele, tõhusatele ja mugavatele digitaalsetele makseviisidele. Seepärast uurib eurosüsteem digitaalse euro kasutuselevõtu võimalust. Käimasoleva uurimisetapi raames leppis eurosüsteem 2022. aastal kokku digitaalse euro kasutuselevõtu peamistes funktsioonides ja tegi mitu olulist otsust selle ülesehituse kohta.

Aasta lõpus laienes euroala taas ja 1. jaanuaril 2023 sai Horvaatiast selle kõige uuem liige. See kinnitab, et euro on endiselt atraktiivne vääring, mis tagab tema kasutajatele stabiilsuse.

Ükski nimetatud saavutustest ei oleks olnud võimalik ilma EKP töötajate pühendunud jõupingutuste ja kollektiivse otsusekindluseta Euroopa kodanike huvide teenimisel.

Frankfurt Maini ääres, mai 2023

Christine Lagarde

EKP president

Aasta arvudes

1 Kiire inflatsioon suureneva ebakindluse ja majanduskasvu aeglustumise tingimustes

Maailmamajanduse kasv aeglustus 2022. aastal. Venemaa sissetung Ukrainasse, kiire inflatsioon ja karmimad rahastamistingimused rõhusid nii arenenud majandusega kui ka tärkava turumajandusega riike. Üleilmne inflatsioonisurve kasvas kõrgete ja volatiilsete toormehindade, üleilmsete tarneraskuste ning tööturu pingelise olukorra tõttu märkimisväärselt. Euro nõrgenes USA dollari, kuid kallines paljude teiste vääringute suhtes, ja seega oli euro nominaalne efektiivne vahetuskurss stabiilsem.

Euroala inflatsioon kiirenes 2021. aastal täheldatud 2,6%-lt 2022. aastal 8,4%-le. See tulenes enamasti energia ja toiduainete hinnatõusust, mille põhjustas sõda Ukrainas. Koroonaviiruse pandeemiast tingitud varasemad tarneraskused ja kuhjunud nõudlus ning energiahindade tõusu tagajärjel kasvanud tootmise sisendkulud suurendasid hinnasurvet paljudes majandussektorites. Pärast tugevat esimest poolaastat, kui pandeemiaga seotud piirangute leevendamisest lõikas kasu ennekõike teenuste sektor, hakkas euroala majanduskasv peamiselt Ukrainas toimuva sõja mõju tõttu pidurduma.

1.1 Majandustegevus aeglustus nii arenenud majandusega kui ka tärkava turumajandusega riikides

Ukrainas toimuvast Venemaa sõjast ja muudest geopoliitilistest teguritest tingitud ebakindluse, inflatsiooni hoogustumise ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu aeglustus üleilmne majanduskasv 2021. aasta 6,4%-lt 2022. aastal 3,4%-le. Aeglustumine oli nii arenenud majandusega kui ka tärkava turumajandusega riikides ulatuslik (joonise 1.1 osa a). Sellele eelnes 2021. aastal kiire taastumine, mis tulenes peamiselt pandeemiaga seotud piirangute leevendamisest ja sellele järgnenud üleilmse nõudluse suurenemisest. 2022. aasta alguses tabas maailmamajandust Ukrainas toimuva sõja tõttu taas suur vapustus. See põhjustas toormehindade järsu tõusu ja suure volatiilsuse ning vähendas toiduga kindlustatust, eriti tärkava turumajandusega riikides. Energia ja toiduainete hinnatõus võimendas terves maailmas inflatsioonisurvet, vähendas kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ning pani keskpangad kiirelt rahapoliitikat karmistama. Üleilmsed rahastamistingimused muutusid intressimäärade tõusu, aktsiaturgude languse ja suurema riskikartlikkuse tõttu palju rangemaks.

Joonis 1.1.

Üleilmne SKP ja kaubanduse areng

(aastane muutus protsentides)

Üleilmse kaubanduse kasv aeglustus 2022. aastal, kuid püsis ajaloolisest keskmisest kiirem (joonise 1.1 osa b). Aeglustumine oli peamiselt tingitud tootmistegevuse vähenemisest. Aasta esimeses pooles püsis maailmakaubandus suhteliselt vastupidav, kuna Ukrainas toimuvast Venemaa sõjast ja kestvatest üleilmsetest tarneraskustest tulenevaid probleeme korvas osaliselt reisimise ja veoteenuste taastumine pärast pandeemiaga seotud piirangumeetmete leevendamist. Aasta teises pooles aeglustus kaubandus aga märgatavalt. Seda põhjustas ennekõike tärkava turumajandusega riikidest pärineva impordi vähenemine. Kuigi üleilmse väärtusahela integreerimine on pärast globaalset finantskriisi takerdunud, on pandeemia ja geopoliitiline areng suurendanud ettevõtete motivatsiooni naasta omamaise tootmise juurde ning mitmekesistada tarnijate valikut, mis võib tulevikus viia üleilmsete väärtusahelate killustumiseni.

Üleilmne inflatsioonisurve, mis väljendub nii koguinflatsiooni kui ka energia ja toiduainete komponendita inflatsiooni näitajates, suurenes 2022. aastal tublisti (joonis 1.2). Inflatsioonisurve kasvas kõrgete ja volatiilsete toormehindade, üleilmsete tarneraskuste, pandeemia järel toimunud majanduse taasavamise kestva mõju ning tööturu pingelise olukorra tõttu. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvates riikides tipnes koguinflatsioon oktoobris 10,7% tasemel ning hakkas seejärel aeglustuma. Samal kuul saavutas 7,8% juures tipptaseme energia ja toiduainete komponendita arvestatav inflatsioon. Enamikus riikides kajastus inflatsiooni kiirenemine aasta esimesel poolel kõrgemates toormehindades. Energia ja toiduainete komponendita inflatsiooni hoogustumine aasta lõpu poole osutas sellele, et inflatsioonisurve oli nii arenenud majandusega kui ka tärkava turumajandusega riikides muutunud üha ulatuslikumaks. Alusinflatsiooni survet võimendas tugevnev palgasurve, kuna suuremate arenenud majandusega riikide tööturgude olukord püsis üleilmse majandustegevuse aeglustumisest hoolimata pingeline.

Joonis 1.2.

OECD inflatsioonimäärad

(aastamuutus protsentides; kuuandmed)

Energiahinnad tõusid 2022. aasta jooksul järsult, ent aasta lõpu poole tabas neid mõningane langus. Naftahind kerkis 6%. See oli tingitud tarneraskustest ja ennekõike Venemaa sissetungist Ukrainasse, mis põhjustas kevadel naftahinna hüppelise tõusu. Osaliselt tasakaalustasid tarneraskuseid üleilmse majanduskasvu aeglustumise tagajärjel vähenenud nõudlus ning Hiina liikumispiirangud. Venemaa sissetung Ukrainasse ja Euroopa gaasitarnete vähenemine põhjustas ka Euroopa gaasihinna enneolematu tõusu – see kerkis vahetult pärast sissetungi aasta algusega võrreldes üle 240%. Gaasihinna tõus avaldas Euroopa energiahindadele üldiselt suurt mõju ning põhjustas ka elektrienergia hulgimüügihinna tõusu. Gaasihind muutus viimases kvartalis mõõdukamaks, kuna veeldatud maagaasi suurenenud import ja gaasi kokkuhoiu meetmed aitasid ELil alustada küttehooaega suurte gaasivarudega, tänu millele oli gaasihind 2022. aasta lõpus enamjaolt sissetungile eelnenud taseme ligidal, kuid aasta algusega võrreldes sellegipoolest 14% kõrgem.

Euro nõrgenes 2022. aastal USA dollari suhtes 6%, kuid euro nominaalne efektiivne vahetuskurss oli aasta jooksul toimunud suurte kõikumiste kiuste stabiilsem (+0,8%). USA dollar kallines enamiku teiste vääringute suhtes, kuna USA Föderaalreserv karmistas rahapoliitikat ja üleilmne riskitaluvus oli tagasihoidlik. Eurole avaldasid survet ka kõrge energiahind ja euroala majandusväljavaate halvenemine. Euro kallines aga teiste oluliste vääringute, näiteks naelsterlingi, Jaapani jeeni ja Hiina jüaani suhtes.

Lisaks suurenenud ebakindlusele ohustasid üleilmse majanduskasvu väljavaadet 2022. aasta lõpus Ukrainas toimuva sõja ulatuslikud tagajärjed, Hiina majanduse märkimisväärse aeglustumise mõju ja karmistunud rahastamistingimused, arvestades rahapoliitiliste stiimulite kiiret lõpetamist suuremates arenenud majandusega riikides. Viimane asjaolu võib suurendada tärkava turumajandusega riikide kapitali väljavoolu ja tekitada tõrkeid finantsturgudel. Lisaks jäid üleilmsed toormeturud tarneriskide suhtes tundlikuks. Kõrged toormehinnad ja nende ulatuslikum ülekandumine tarbijahinnaindeksi inflatsiooni kahjustaks ostujõudu veel rohkem ning avaldaks survet üleilmsele nõudlusele. Uued pinged üleilmsetes tarneahelates ja globaalse kauplemissüsteemi üha suurem killustatus võivad samuti majanduskasvu pidurdada ja inflatsiooni hoogustada.

1.2 Euroala majanduskasv aeglustus 2022. aasta jooksul märgatavalt

Euroala reaalne SKP, mis kasvas 2021. aastal tänu majanduse taastumisele pandeemiast tingitud langusest 5,3%, suurenes 2022. aastal 3,5% (joonis 1.3). 2022. aasta kasvu soodustas peamiselt sisenõudluse suurenemine. Aasta lõpuks oli euroala toodang pandeemiaeelsest tasemest, st 2019. aasta viimase kvartaliga võrreldes, 2,4% suurem. Kasv oli aga riigiti väga erinev. See oli tingitud erinevatest majandusstruktuuridest, aga ka sellest, kui palju üks või teine riik sai kasu teenuste sektori taasavamisest ja kui suurt mõju avaldas Venemaa sissetung Ukrainasse. Kui vahetut kontakti eeldavate teenuste nõudluse tugev taastumine aasta esimesel poolel nõrgenes, hakkasid tarbimine ja tootmine terves majanduses energiahindade hüppelise tõusu tõttu vähenema. Lisaks suurele majanduslikule ebakindlusele ning ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunde vähenemisele mõjutas euroala ka üleilmse nõudluse kahanemine ja paljude suurriikide karmim rahapoliitika.

Joonis 1.3.

Euroala reaalne SKP

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

2022. aastal tühistati rahapoliitilised toetusmeetmed, samas kui eelarvepoliitika keskendus energiahindade tõusu leevendamisele. Kuigi rahapoliitika kurss hakkas 2021. aasta detsembris normaliseeruma, püsis rahapoliitika üldjoontes soodne, eriti aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel tühistati aga rahapoliitilised toetusmeetmed kiirelt ja enneolematus ulatuses (peatükk 2.1). Euroala valitsused võtsid kasutusele eelarvepoliitilised meetmed, et leevendada kõrgete energiahindade mõju. Meetmed ei olnud sihitud, st mõeldud kõige haavatavamate kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmiseks, vaid olid enamasti üldised. Ligi pooled meetmed mõjutasid energiatarbimise piirkulu, selle asemel et keskenduda energiatarbimise vähendamisele. Samal ajal jätkati struktuuripoliitikast juhindumist, et suurendada euroala kasvupotentsiaali. Riiklike investeerimis- ja struktuurireformide kavade jätkuv rakendamine Euroopa Liidu taasterahastu „Next Generation EU“ alusel aitas nende eesmärkide saavutamisele märgatavalt kaasa.

Eratarbimise kasv oli 2022. aastal aga stabiilne, kuna palgatulu oli endiselt kindel ning varasemad säästud toetasid kuhjunud nõudlust (joonis 1.4). Kasvu toetas peamiselt teenuste tarbimine, mis suurenes pärast pandeemiast tingitud piirangute tühistamist järsult. Sellegipoolest aeglustus eratarbimine aasta jooksul kulukaupade vähese tarbimise, reaalse kasutatava tulu kahanemise ja ebakindluse püsimise tõttu. Üldiselt kasvasid kodumajapidamiste kulutused 2022. aastal 4,3%. Tänu tööhõive jõudsale kasvule ja järkjärgulisele palgatõusule panustas kasutatava tulu suurenemisse 2022. aastal peamiselt palgatulu, mida kiputakse teiste tuluallikatega võrreldes rohkem tarbimiseks kasutama. Kiire inflatsioon kahandas aga aasta lõpu poole üha enam reaalset kasutatavat tulu, kaaludes üles vastupidava tööturu ja eelarvepoliitilise toetuse soodsa mõju.

Joonis 1.4.

Euroala reaalne eratarbimine

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Ehitussektoriväliste investeeringute kasv – eluasemesektoriväliste erainvesteeringute võrdlusnäitaja – kõikus 2022. aastal tugevalt (joonis 1.5).^[1] Kui eriti volatiilne Iirimaa immateriaalsete investeeringute komponent välja jätta,^[2] aeglustus ehitussektoriväliste investeeringute kasv terve aasta jooksul. Aastat alustas see tugevalt tänu suurele nõudlusele, mis oli tingitud pandeemiapiirangute tühistamisest, ettevõtete tublile kasumile ja soodsatele rahastamistingimustele. Venemaa sõda Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriis ning rahapoliitiliste stiimulite vähendamine kergitasid aga ettevõtete energia- ja rahastamiskulusid. Arvestades veel ka aeglustuvat omamaist ja üleilmset nõudlust ning valitsevat suurt ebakindlust, vähendas see nende motivatsiooni investeeringuid teha. Ehitussektoriväliste investeeringute tase oli 2022. aasta lõpus tublisti madalam kui 2019. aasta neljandas kvartalis, mil taset tõstis immateriaalsete varade investeeringute märgatav suurenemine. Kui Iirimaa immateriaalsete varade investeeringud välja arvata, olid ehitussektorivälised investeeringud juba 2020. aasta lõpuks taastunud. Kokkuvõttes kasvasid need 2022. aastal 5,2%.

Joonis 1.5.

Euroala reaalsed investeeringud

(kvartalimuutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Eluasemeinvesteeringud kasvasid 2022. aasta esimeses kvartalis jõudsalt tänu soodsate rahastamistingimuste toel püsivale eluasemenõudlusele, säästude kuhjumisele ja sissetuleku toetusmeetmetele. Seevastu järgnevates kvartalites kasvuhoog rauges, kuna nõudlus hakkas hüpoteeklaenude intressimäärade tõusu ja Ukrainas toimuvast sõjast tingitud ebakindluse tõttu vähenema, samas kui uusi ehitusprojekte kimbutas materjali- ja tööjõupuuduse tagajärjel tekkinud hinnatõus. 2022. aasta lõpu seisuga olid eluasemeinvesteeringud pandeemiaeelsest tasemest umbes 3% kõrgemal, kasvades 2022. aastal kokku 1,1%.

Euroala kaubandusbilanss liikus 2022. aastal puudujäägi poole, mis oli enamjaolt tingitud energiaimpordi suurematest kuludest ja tagasihoidlikest eksporditulemustest. Import suurenes märkimisväärselt tänu energia varumisele ja vahekaupade impordi kasvule, ent sellega kaasnes kiire hinnatõus, eriti energia impordi valdkonnas. Kaupade eksporti pärssisid 2022. aasta esimesel poolel ilmnenud uued tarnehäired. Need jäid esialgu tagasihoidlikuks, kuna üleilmne nõudlus vähenes, samas kui tarneahelatega seotud probleemid lahenesid aeglaselt. Seevastu teenuste, eriti turismiteenuste eksport lõikas kasu pandeemiaga seotud piirangute leevendamisest ja järkjärgulisest tühistamisest. Kokkuvõttes oli kaubanduse panus euroala SKP kasvu 2022. aastal neutraalne.

Tööturg

Tööturg jätkas euroala majandustegevuse taastudes jõudsalt paranemist. 2022. aasta neljandaks kvartaliks oli kogutööhõive ja töötundide koguarv ületanud 2019. aasta neljanda kvartali taseme vastavalt 2,3% ja 0,6% (joonis 1.6). Tööjõus osalemise määr 15–74aastaste seas kasvas 2022. aasta kolmandas kvartalis 65,2%ni, olles 0,5 protsendipunkti suurem kui 2019. aasta neljandas kvartalis. Kooskõlas tööhõive kasvuga langes töötuse määr 2022. aasta jaanuaris täheldatud ajalooliselt madalalt 6,9% tasemelt 2022. aasta lõpuks 6,7%-le (joonis 1.7). Töökohtade säilitamise kavu, mis aitasid kriisi ajal koondamisi vähendada, kasutati kasinamalt ja selliste kavadega hõlmatud töötajad hakkasid taas töötama tavakoormusega.

Joonis 1.6.

Tööhõive, töötunnid ja tööjõus osalemise määr

(vasakul teljel: indeks, IV kv 2019 = 100; paremal teljel: protsent tööealisest elanikkonnast)

Joonis 1.7.

Töötus ja tööjõud

(vasakul teljel: kvartalimuutus protsentides, osakaal protsendipunktides; paremal teljel: protsent tööjõust)

Euroala tööturg püsis 2022. aastal Ukrainas toimuvast Venemaa sõjast hoolimata üldjoontes vastupidav, mis väljendus ka vabade töökohtade endiselt suures arvus aasta lõpus. Sellegipoolest olid nii tööturu areng kui ka tööjõunõudluse küsitlusnäitajad aasta teisel poolel tagasihoidlikud. Infokastis 1 on võrreldud USA ja euroala tööturu arengut, et paremini mõista pandeemiast taastumise erinevusi ja sarnasusi ning tööhõive ja palkadega seotud arenguväljavaateid.

1.3 Eelarvepoliitilised meetmed elukalliduse kriisi leevendamiseks

2022. aastal seisid euroala valitsused kolmandat aastat järjest silmitsi uute katsumustega, mis nõudsid eelarvepoliitilist reageerimist. Euroala valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes 2021. aasta 5,1%-lt 2022. aastal 3,5%-le SKPst (joonis 1.8), kuna pandeemiaga seotud toetusmeetmed lõpetati ja uued toetusmeetmed korvasid neid vaid osaliselt. Uued meetmed olid mõeldud energiahinna tõusu ja selle tagajärgede ehk kodumajapidamiste elukalliduse tõusu ja ettevõtete kasvavate kuludega toimetulemiseks. Väiksemal määral kaeti nende abil ka Venemaa-Ukraina sõjaga seotud kulutusi. Samad suundumused kajastuvad eelarvepoliitilises hoiakus, mis karmistus tasapisi 2022. aastal teist aastat järjest.^[3] Nagu allpool esitatud jooniselt näha, on siiani vaid kolmandik 2020. aasta eelarvepoliitika lõdvenemisest ümber pööratud.

Joonis 1.8.

Euroala valitsemissektori eelarvetasakaal ja eelarvepoliitika kurss

(protsentides SKPst)

Kui energiahinnad hakkasid 2021. aasta lõpus kiiremini tõusma, kehtestasid euroala valitsused toetusmeetmed, mis moodustasid umbes 0,2% SKPst. Need hõlmasid subsiidiume, kaudseid maksukärpeid ning toetusi kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Kui Venemaa 2022. aastal Ukrainasse tungis, laiendasid valitsused neid meetmeid kiirelt ligikaudu 1,9%ni SKPst (joonis 1.9), mis hõlmas ka kapitalisiirdeid energiat tootvatele ettevõtetele. Lisaks suurendati muu hulgas pagulastega seotud ja sõjaliste kulutuste tõttu valitsemissektori toetust 0,2% SKPst. Uued rahastusmeetmed, näiteks suure ootamatu kasumiga energiatootjate otseste maksude tõstmine, kompenseerisid energia ja inflatsiooniga seotud toetusmeetmeid vaid vähesel määral. See tähendas, et nende meetmete netomõju eelarvele oli endiselt märkimisväärne, ligi 1,7% SKPst. Kokkuvõttes oli kaalutlusõiguse alusel antav brutotoetus (energia ja inflatsiooniga seotud toetus ning pagulaste ja sõjaga seotud kulutused) 2,1% euroala SKPst ja uue rahastuse komponenti arvestamata 1,9% SKPst (joonis 1.10).

Joonis 1.9.

Kõrgete energiahindade ja kiire inflatsiooniga seotud eelarvelised toetusmeetmed euroalal

(protsendina SKPst; maht aastas)

Joonis 1.10.

Euroala eelarvepoliitilised toetusmeetmed seoses kõrgete energiahindade, kiire inflatsiooni ja Venemaa sõjaga Ukrainas

(protsendina 2022. aasta SKPst; maht aastas)

Toetusmeetmed peaksid olema ajutised, suunatud kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele ning kohandatud nii, et säiliksid stiimulid energiatarbimist vähendada. Eelarvepoliitilised meetmed, mis ei vasta nendele põhimõtetele, tõenäoliselt tugevdavad inflatsioonisurvet, mis eeldab jõulisemat rahapoliitilist reageerimist, ja avaldavad survet riigi rahandusele. Arvestades et ainult vähesed meetmed (eurosüsteemi ekspertide 2022. aasta detsembri ettevaate kohaselt 12%^[4]) olid sihipärased, on oluline, et valitsused kohandaksid meetmeid vastavalt.

Pandeemia, Venemaa sõda Ukrainas ja eelarvekulutused kiire inflatsiooni kompenseerimiseks põhjustasid riikide rahandusele mitu järjestikust šokki. Seejuures oli valitsemissektori võlg suhtena SKPsse juba niigi suur. Pandeemia on põhjustanud riikide rahandusele suuri kulutusi ja sõda Ukrainas on majanduskasvu väljavaadet ohustavaid riske võimendanud, kuid inflatsioonišoki netomõju valitsemissektori võlatasemele on ebaselgem. Kuigi suurenenud maksutulu vähendab valitsemissektori võlga mõnevõrra, on hoogne inflatsioon tinginud rahapoliitika normaliseerumise ja seega kasvatanud rahastamiskulusid. Lisaks kipuvad valitsemissektori kulutused lõpuks laekumistele järele jõudma, samas kui inflatsioon avaldab majanduskasvule negatiivset mõju.

Surve riikide rahandusele tõenäoliselt tugevneb. See tuleneb muu hulgas vajadusest kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist ning suurendada investeeringuid keskkonnahoidlikumasse ja digitaalsemasse majandusse, arvestades veel ka rahvastiku vananemisest tingitud eelarvekulutuste kasvuga. Seetõttu tuleb euroala riikide rahanduse suurenenud haavatavusega tegeleda majanduskasvu soodustavate reformide ja valitsemissektori võla järkjärgulise vähendamise abil. See eeldab lähiaastatel investeeringute ja struktuurireformide kavade kiiret rakendamist Euroopa Liidu taasterahastu „Next Generation EU“ alusel ning ettevaatlikku eelarvepoliitikat.

1.4 Euroala inflatsioon kiirenes järsult

2022. aastal oli koguinflatsioon euroalal (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) keskmiselt 8,4%, mis on võrreldes 2021. aastal täheldatud 2,6%ga järsk tõus. Inflatsioon kiirenes hüppeliselt terve aasta jooksul ja jõudis aasta lõpukuudel aastaarvestuses umbes 10%ni. Energiahinnad olid koguinflatsiooni kasvu põhiline komponent ja ka toiduainete hinnad tõusid üha rohkem, eriti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris. Lisaks panustasid inflatsioonisurvesse tööstuskaupade püsivad tarneraskused, pandeemiaga seotud piirangute leevendamisele järgnenud nõudluse taastumine (eriti teenuste sektoris) ning euro odavnemine (joonis 1.11). Üldiselt levib hinnasurve aina rohkematesse sektoritesse, mis osaliselt tulenes kõrgete energiahindade kaudsest mõjust kogumajandusele. Euroala riikide inflatsioonimäärade erinevused suurenesid samuti tuntavalt. See oli ennekõike tingitud nende erinevast avatusest toorme- ja energiahinnašokkidele. Enamik alusinflatsiooni näitajaid tõusis aasta jooksul märkimisväärselt. 2022. aasta lõpus oodati inflatsiooni kiirendavate tegurite mõju raugemist ja eeldati, et inflatsioon hakkab 2023. aasta jooksul aeglustuma.

Joonis 1.11.

Koguinflatsioon ja selle põhikomponendid

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Energiahindade komponendiga seotud areng moodustas otseselt 2022. aasta koguinflatsiooni kasvust ligi poole. Energiahindade inflatsioon oli juba aasta alguses tempokas ning kiirenes järsult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, mis põhjustas muret energiaga varustatuse pärast. Oktoobris oli energiahindade inflatsioon 41,5%, suuresti tingituna gaasi- ja elektrihindadest, mille puhul olid aluseks olevad hulgimüügihinnad naftahindadest lahti seotud. Valitsused võtsid mahukaid eelarvepoliitilisi meetmeid, mis aitasid kerkivate energiahindade lühiajalist mõju mõnevõrra leevendada (peatükk 1.3). Meetmete erinev ulatus tekitas euroala riikide energiahindade inflatsioonis erinevusi, sealjuures olid kõige kõrgemad inflatsioonimäärad Balti riikides. Energiakulude kasv kergitas märgatavalt ka toiduainete hindu, avaldades neile mõju erineva viitajaga. Ukrainas toimuval sõjal oli ka otsesem mõju toiduainete hindadele, kuna nii Venemaa kui ka Ukraina on olulised vilja ja väetistes kasutatavate mineraalide eksportijad.^[5] Toiduainehindade koguinflatsiooni panus ÜTHI-koguinflatsiooni küündis 2022. aasta detsembris 2,9 protsendipunktini, mis oli 2021. aasta tasemest märkimisväärselt kõrgem ja hõlmas nii töötlemata kui ka töödeldud komponentide kasvu.

Alusinflatsiooni näitajad hakkasid 2022. aasta jooksul märkimisväärselt kerkima, olgugi et aasta lõpus oli näha stabiliseerumise märke. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) oli 2,3%, olles juba aasta alguses EKP inflatsioonieesmärgist kõrgemal, ja jõudis detsembris 5,2%ni. Tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsioon kiirenes 2022. aastal keskmiselt 4,6%, samas kui teenuste hindade inflatsioon küündis 3,5%ni. Hinnasurvet põhjustasid enamjaolt samad tegurid: sisendkulude äärmiselt kiire kasv, mis oli osaliselt seotud energiatoormehindade tõusuga, ning pandeemiaga seotud tegurid, näiteks üleilmsed tarneraskused ja majanduse taasavamise mõju. Inflatsioonisurvet tugevdas ka euro odavnemine suurema osa aastast. Tarneraskuste järkjärguline leevenemine 2022. aasta teisel poolel ja toormehindade langus vähendas pärast suve survet hinnaahela varajastes etappides. Viitajaga ilmnenud ülekandumise mõju hoidis aga inflatsiooni tempokana. Pärast pandeemiapiirangute tühistamist aitas kuhjunud nõudlus luua ettevõtetele soodsa hinnakujunduskeskkonna, eriti vahetut kontakti eeldavate teenuste puhul. Üldiselt muutus hinnasurve üha püsivamaks ja ulatuslikumaks. See kergitas kõiki alusinflatsiooni näitajaid.

Euroalasisene kulusurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna suurenes 2022. aastal keskmiselt 4,7%, järgides 2021. aastal alanud suundumust (joonis 1.12). Palgasurve püsis aasta esimesel poolel mõõdukas, kuid süvenes aasta lõpu poole. Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv kiirenes 2022. aastal keskmiselt 4,5%ni (2021. aastal oli kasv 3,9% ja enne pandeemiat ehk aastatel 2015–2019 keskmiselt 1,7%). Võrreldes eelneva aastaga oli kasv osaliselt tingitud keskmiste töötundide arvu suurenemisest, kuna töökohtade säilitamise kavade mõju hakkas raugema. Valitsemissektori meetmetest vähem mõjutatud, kollektiivlepinguga määratud palkade keskmine aastakasv oli 2022. aastal 2,8%, jäädes tegelikule palgakasvule pisut alla ja andes märku palgasurve tugevnemisest aasta lõpus. Inflatsiooni kompenseerimine muutus 2022. aasta palgaläbirääkimistel oluliseks aspektiks, eriti arvestades tööturu tugevat seisu. Kasvanud tööjõukulusid tasakaalustas mõningal määral tööjõu tootlikkuse suurenemine. Kasum ühiku kohta andis kõikides sektorites aasta jooksul positiivse panuse SKP deflaatorisse. See näitab, et ettevõtted suutsid kanda sisendkulude kasvu üle müügihindadesse.

Joonis 1.12.

SKP deflaatori jaotus

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Kutseliste prognoosijate pikemaajalised inflatsiooniootused, mis olid 2021. aasta lõpus 1,9% juures, kasvasid 2022. aasta jooksul ja küündisid neljandas kvartalis 2,2%ni (joonis 1.13). Ka muud küsitlusandmed, näiteks EKP rahandusanalüütikute küsitluse ja Consensus Economicsi andmed viitasid sellele, et pikemaajalised inflatsiooniootused püsivad 2% juures või sellest pisut kõrgemal, olgugi et lühikeses perspektiivis on ootused suuremad. Pikemaajaliste turupõhiste inflatsiooniootuste näitajad, eriti inflatsiooniga seotud viieaastaste vahetustehingute intressimäär viieks aastaks, olid aasta alguses rahapoliitika karmistumise ootuses languses, kuid hakkasid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tasapisi suurenema, ulatudes detsembri lõpus 2,38%ni. Oluline on aga see, et turupõhised inflatsiooniootuste näitajad ei väljenda otseselt turuosaliste tegelikke inflatsiooniootusi, kuna need hõlmavad riskipreemiaid, et korvata inflatsiooniga seotud ebakindlust.

Joonis 1.13.

Küsitlus- ja turupõhised inflatsiooniootused

(aastane muutus protsentides)

1.5 Laenu- ja rahastamistingimused hakkasid rahapoliitika normaliseerudes karmistuma

Inflatsioonisurve kasvas terves majanduses (peatükk 1.4), mistõttu võttis EKP 2022. aastal otsustavaid meetmeid, et normaliseerida rahapoliitikat ja takistada pikemaajaliste inflatsiooniootuste tõusu üle 2% eesmärgi (peatükk 2.1). Riskivabad pikaajalised intressimäärad olid volatiilsemad kui 2021. aastal. See oli osaliselt tingitud inflatsiooniga seotud väga suurest ebakindlusest ja maailma (sh euroala) rahandusasutuste reaktsioonist. Pikaajaline tootlus oli üldiselt tõusuteel. Euroala kümneaastaste riigivõlakirjade SKPga kaalutud keskmine tootlus oli väga sarnane riskivabade intressimäärade arenguga (joonis 1.14). Riikide tasandil oli riigivõlakirjade tootluse vahe mõningatest erinevustest hoolimata üldjoontes väike, osaliselt tänu EKP nõukogu juunikuisele teadaandele, et nõukogu säilitab pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel paindlikkuse, ja juulis heaks kiidetud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendile (peatükk 2.1). Euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade SKPga kaalutud keskmine nominaalne tootlus oli 2022. aasta 31. detsembri seisuga 3,26% ehk ligi 300 baaspunkti võrra kõrgemal tasemel kui 2021. aasta lõpus.

Joonis 1.14.

Pikaajalised intressimäärad ning ettevõtetele antud laenude ja kodumajapidamistele antud eluasemelaenude kulu

(protsentides aasta kohta)

Kõrgemate intressimäärade ja väiksema pikaajalise tulu ootused viisid aktsiahinnad langusesse. Euroala aktsiahinnad olid 2022. aastal üldjoontes väga ebastabiilsed ja alanesid. Euroala mittefinantsettevõtete ja pankade aktsiahindade laiapõhjalised indeksid (joonis 1.15) püsisid 16% ja 4,4% juures, olles 31. detsembril 2022 oma vastavatest 2021. aasta lõpu tasemetest madalamal. Kuna ka ettevõtete võlakirjade tootlus kasvas märkimisväärselt nii investeerimisjärgu kui ka suure tootlusega võlakirjade kategoorias, muutusid euroala rahastamistingimused palju karmimaks.

Joonis 1.15.

Aktsiaturuindeksid euroalal ja USAs

(indeks: 1. jaanuar 2021 = 100)

Pankade rahastamiskulud ja pangalaenude intressimäärad kasvasid rahapoliitika normaliseerumise ja üldise turuarengu taustal 2022. aastal järsult. Pangavõlakirjade tootluse üldine kasv, kliendihoiuste intressimäärade järkjärguline tõus ning kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimuste muutmine aasta lõpu poole panustasid kõik pankade rahastamiskulude kasvu. Selle tagajärjel tõusid pangalaenude nominaalsed intressimäärad 2022. aastal tasemeni, mida nähti viimati 2014. aastal. Samuti nähtus euroala pankade laenutegevuse küsitlusest, et pankade laenustandardid ettevõtetele ja kodumajapidamistele laenude andmiseks (st sisesuunised või laenu heakskiitmise kriteeriumid) muutusid palju karmimaks. Kodumajapidamistele antavate eluasemelaenude koondintressimäär püsis 2022. aasta lõpus 2,94% juures (kogukasv 163 baaspunkti alates 2021. aasta lõpust) ning mittefinantsettevõtetele antavate laenude koondintressimäär 3,41% juures (kasv 205 baaspunkti) (joonis 1.14). EKP peamiste intressimäärade muudatusi arvestades olid need suundumused üldiselt kooskõlas varasemate rahapoliitika karmistamise perioodidega ning pangalaenude intressimäärade riigipõhised erinevused püsisid väiksed. See näitab, et EKP rahapoliitika muudatused kandusid sujuvalt üle tervele euroalale.

Laenumahu kasv oli 2022. aasta esimesel poolel tõusuteel, kuid uute laenude maht kasvas pärast suve rangemate laenutingimuste tõttu tagasihoidlikumalt (joonis 1.16). Kodumajapidamistele antavate pangalaenude aastakasv aeglustus 3,8%ni, mis oli tingitud intressimäärade tõusust, rangematest laenustandarditest ja tarbijate vähenenud kindlustundest. Ettevõtetele antavate pangalaenude aastakasv kiirenes ka 2022. aastal, 6,3%ni, kuigi aasta jooksul kasv kõikus. Nominaalkasv oli enamiku aasta jooksul kiire, peegeldades ettevõtete vajadust rahastada jätkuvate tarneraskuste ja suurenenud kulude tõttu käibekapitali ja varusid. Aasta viimastel kuudel hakkas aga ettevõtetele antavate pangalaenude maht järsult vähenema, arvestades karmimate laenutingimuste mõju pakkumise ja nõudluse teguritele. Aasta jooksul kahanes ka võlaväärtpaberite netoemiteerimine, mis oli ettevõtete jaoks kallinenud. Kokkuvõttes vähenesid mittefinantsettevõtete välisrahastamise netovood 2022. aastal peamiselt ettevõtetevaheliste laenude kui rahastamisvõimaluse vähenemise tõttu (joonis 1.17). Ka EKP küsitlusest ettevõtete juurdepääsu kohta rahastamisvõimalustele nähtus, et ettevõtted olid enamiku välisrahastuse allikate edasise kättesaadavuse suhtes üha pessimistlikumad.

Joonis 1.16.

M3 kasv ning mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude kasv

(aastane muutus protsentides)

Joonis 1.17.

Mittefinantsettevõtete välisrahastamise netovood

(aastased vood miljardites eurodes)

Hoiuste kogumise tempo aeglustus pandeemia ajal täheldatud rekordtasemetega võrreldes, enamasti tänu kulutuste suurenemisele, mis oli tingitud hinnatõusust ja alternatiivsete säästmisvõimaluste suuremast tootlusest, mis oli kooskõlas rahapoliitika normaliseerumisega. Laia rahapakkumise (M3) aastakasv aeglustus 2022. aastal veelgi, 4,1%ni (joonis 1.16), mis oli tingitud eurosüsteemi netovaraostude lõpetamisest juulis, väiksemast krediidiloomest 2022. aasta viimases kvartalis ning raha netoväljavoolust mujale maailma seoses euroala suuremate energiakuludega.

Infokast 1
Tööturu areng euroalal ja USAs 2022. aastal

Tööturu analüüsidel oli 2022. aastal valitsenud suurt ebakindlust arvestades majanduse olukorra ja loiduse hindamisel oluline osa. Selles infokastis analüüsitakse euroala ja USA tööturu sarnasusi ning erinevusi pandeemiast taastumisel.

Muutused töötundide koguarvus

2022. aastal taastus töötundide koguarv nii euroalal kui ka USAs pandeemiaeelsele tasemele, kuid see hõlmas tööjõupakkumise ja -nõudluse komponentide erinevat arengut. Kuigi töötuse määr oli 2022. aastal USAs tagasi kriisieelsel tasemel ja isegi madalam kui euroalal, paistis tööturu jäikuse määr, mida mõõdetakse vabade töökohtade ja töötuse suhtarvu abil, olevat USAs kõrgem.^[6] Selle põhjuseks võib pidada nii mõlema majanduspiirkonna erinevaid poliitilisi meetmeid pandeemiale reageerimisel kui ka tööjõupakkumise ja -nõudluse struktuurseid erinevusi.

Muutused tööjõunõudluses

Euroala ja USA olid 2022. aastal majandustsükli eri etappides. Tsükliline tööjõunõudlus oli USAs suurem ja see põhjustas osaliselt tööturu suuremat jäikust. Majandusaktiivsus taastus euroalal pandeemiaaegsest madalseisust hiljem kui USAs. Reaalne SKP saavutas euroalal kriisieelse taseme 2021. aasta viimases kvartalis, USAs aga juba 2021. aasta esimeses kvartalis. See oli mõningal määral tingitud sellest, et paljudes euroala riikides kehtestati pandeemia teise laine ajal karmimad ja ulatuslikumad piirangumeetmed kui USAs, samuti erinevast vaktsineerimistempost. Palju tähtsam tegur oli aga eelarvepoliitiliste toetusmeetmete erinev ulatus ja fookus. Euroalal keskendusid meetmed tööhõive vähenemise leevendamisele, toetades ettevõtteid ja lastes automaatsetel tasakaalustusmehhanismidel toimida. USA eelarvepoliitiline toetus oli ulatuslikum ja keskendus otsesemalt kodumajapidamiste sissetulekute ning seega tarbimise toetamisele rahatšekkide ja suuremate töötushüvitiste kujul. Seetõttu jõudis euroala eratarbimine tagasi kriisieelsele tasemele üldisest majandusaktiivsusest hiljem ehk alles 2022. aasta teises kvartalis.

Lisaks kipub USA tööturg struktuurses mõttes reageerima majandustsüklile tugevamalt kui euroala tööturg. Tööjõu voolavuse näitajatest nähtub, et USA tööturg on struktuurselt dünaamilisem. Termin „tööjõu voolavus“ osutab töötajate lahkumise ja nende asendamise määrale ettevõttes või organisatsioonis teatava ajavahemiku jooksul. Tööjõu voolavuse ligikaudne näitaja osutab, et alates 2000. aastate algusest vahetas kuus töökohti ligi 4% USA töötajatest. Euroala kohta ei ole voolavuse näitajad saadaval. Võrdluseks sobivas statistikas käsitletakse hiljuti töölt lahkunud ja tööd alustanud töötajaid (kuigi see hõlmab ka inimesi, kes liiguvad tegevusetusest/töötusest tööle ja vastupidi). Need andmed osutavad ennekõike tööd alustavate inimeste arvu kasvule 2022. aastal, kuid see jäi USAga võrreldes tagasihoidlikumaks. Niisugune dünaamika kajastub ka kahe majanduspiirkonna vabade töökohtade tasemes: USAs oli see 2022. aastal kõrgem kui euroalal (varieerudes sealjuures euroala riikides märgatavalt^[7]), kus keskenduti ennekõike alles hoitud töötajate tavapäraste töötundide taastamisele (joonis A).

Kokkuvõttes avaldas USA tööturu struktuurne dünaamilisus niigi suurele tööjõunõudlusele lisasurvet.

Joonis A.

Euroala ja USA tööturu jäikus

(vabade töökohtade ja töötuse suhtarv)

Muutused tööjõupakkumises

Tööjõupakkumine vähenes pandeemiakriisi ajal enamal määral ja taastus madalseisust 2020. aasta teises kvartalis USAs aeglasemalt kui euroalal. Tööjõupakkumise taastumise erinev tempo oli osaliselt seotud kehtestatud poliitikameetmete erinevustest. Esiteks taastus tööjõus osalemise määr USAs aeglasemalt. See on osaliselt põhjustatud asjaolust, et USA suuremad koondamised panid osa töötajaid tööturult lahkuma, samas kui suhteliselt helde sissetulekutoetus võimaldas inimestel jääda tööturult kauemaks eemale või isegi suurendada ootusi seoses palgaga, mille eest nad oleksid valmis taas tööle minema. USA tööjõus osalemise määr oli kogu 2022. aasta vältel endiselt pandeemiaeelsest tasemest allpool. Seevastu euroalal ületas osalusmäär pandeemiaeelse taseme. Teiseks kujundavad tööjõus osalemise määra hiljutisi trende mõningal määral ka pikaajalised suundumused. Aja jooksul on mõlemas majanduspiirkonnas suurenenud vanemaealiste töötajate osakaal, keda on tööturul tavaliselt vähem kui nooremaealisi töötajaid. Euroopas kaasnes selle muutusega naiste tööhõives osalemise määra tõus ja oma rolli mängisid selles ka pensionireformid. See trend jätkus pandeemia ajal ja vanemaealised töötajad panustasid kogu 2022. aasta jooksul tööjõus osalemise määra tõusu. Seevastu USAs avaldasid demograafilised tegurid 2022. aastal survet üldisele tööjõus osalemise määrale. Kuigi pandeemia mõjutas mõlemas piirkonnas võõrtöötajate netosissevoolu negatiivses suunas, hakkas see USAs pärast sisserändepoliitika karmistamist ajavahemikus 2017–2020 vähenema varem. Viimasel ajal on võõrtöötajate netosissevool aga mõlemas piirkonnas tugevalt taastunud.

Palgaareng

USA ja euroala palgakasvu vahe on viimastel aastatel suurenenud ja see oli eriti ilmne 2022. aastal. Põhjuseks on enamasti tööjõupakkumise ja -nõudluse erinev areng, nagu eespool selgitatud. Alates 2020. aasta teisest kvartalist suurenes USA nominaalpalga kasv märkimisväärselt, küündides 2022. aasta teises kvartalis tööjõukulude indeksina mõõdetuna 5,5%ni (eratööstus). Pärast seda on kasv olnud küll mõõdukam, kuid siiski kiire. Euroala palgakasvu suurenemine oli sel perioodil järkjärgulisem ja piiratum, sealjuures oli kollektiivlepinguga määratud palkade kasv (mida töökohtade säilitamise kavad mõjutavad vähem kui töötaja või töötunni kohta makstav hüvitis) 2022. aasta kolmandas kvartalis 2,9% (joonis B). USA struktuurselt dünaamilisem tööturg võib tugevdada ka palkade reaktsiooni tööturu jäikusele, mis kajastub töökohta vahetavate inimeste kiiremas palgakasvus.

Joonis B.

Euroala ja USA palgakasvu näitajad

(aastane muutus protsentides)

2 Rahapoliitika on normaliseerumas

EKP jätkas 2022. aastal Ukrainas toimuva sõja ja pandeemia kestva mõju tingimustes rahapoliitika normaliseerimist, et võidelda erakordselt kiire inflatsiooniga. Normaliseerimise esimeses etapis peatas EKP nõukogu märtsi alguses pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava ja juuli alguses varaostukava alusel tehtavad netovaraostud. Teises etapis tõsteti esimest korda rohkem kui kümne aasta jooksul EKP baasintressimäärasid ning hoiustamise püsivõimaluse määr muutus esimest korda pärast 2014. aastat positiivseks. Baasintressimäärasid kergitati aasta viimasel neljal nõukogu istungil kokku 250 baaspunkti võrra, sealhulgas tehti aegade suurimad individuaalsed intressimäära tõstmised (joonis 2.1). EKP nõukogu kiitis heaks ka rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi, et toetada rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist euroalal. Lisaks toimis erakorralise varaostukava reinvesteerimise paindlikkus esimese kaitseliinina pandeemiast tulenevate rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavate riskide ohjeldamisel. Detsembris otsustas nõukogu vähendada mõõdukas ja prognoositavas tempos alates 2023. aasta märtsist eurosüsteemi varaostukava alusel hangitud, rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavat väärtpaberiportfelli. Eurosüsteemi bilansimaht küündis 2022. aasta juunis 8,8 triljoni euro juures aegade kõrgeimale tasemele, vähenedes aasta lõpuks 8,0 triljoni euroni. Vähenemine oli peamiselt tingitud kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) aegumistähtaegadest ja enneaegsetest tagasimaksetest. Enneaegseid tagasimakseid toetas EKP nõukogu oktoobrikuine otsus muuta TLTRO-III operatsioonide tingimusi. Kooskõlas rahapoliitika normaliseerimisega hakkas EKP järk-järgult kaotama ka pandeemiale reageerimiseks kehtestatud tagatisnõuete leevendamise meetmeid, taastades nii samm-sammult eurosüsteemi laenuoperatsioonide pandeemiaeelsed riskitaluvustasemed.

2.1 Rahapoliitika toetavast kursist eemaldumine

Poliitika normaliseerimise esimene etapp: varaostude järkjärguline vähendamine ja intressimäärade tõstmise eeltingimused

2022. aasta alguses jätkas euroala majandus pandeemiast taastumist ja tööturg paranemist, enamasti tänu valitsuste toetusmeetmele. Majanduskasvu lähiaja väljavaade püsis aga omikrontüvest tingitud uute koroonaviirusesse nakatumiste hüppelise kasvu tõttu tagasihoidlik. Mõne tööstussektori tootmismaht oli ikka veel kesine, kuna materjale, seadmeid ja tööjõudu nappis, ning kõrged energiahinnad kahjustasid juba reaalseid sissetulekuid. Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi inflatsioon oli eelnevatel kuudel järsult hoogustunud ja jaanuaris taas prognoositust kiirem. Selle tingisid eelkõige suuremad energiakulud, mis kergitasid hindu mitmes sektoris, ja kallimad toiduainehinnad. Aasta alguse andmete põhjal leidis EKP nõukogu veebruaris, et inflatsioon jääb kõrgele tasemele tõenäoliselt pikemaks ajaks, kui varem eeldati, kuid aeglustub aasta jooksul.

Nõukogu kinnitas 2021. aasta detsembri rahapoliitikaistungil tehtud otsust jätkata järgmistel kvartalitel varaostude järkjärgulist vähendamist. 2022. aasta märtsi lõpus otsustati lõpetada erakorralise varaostukava alusel tehtavad netoostud ja reinvesteerida selle alusel saadud, aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt 2024. aasta lõpuni. EKP nõukogu rõhutas, et kui turg peaks pandeemiaga seoses uuesti killustuma, saab erakorralise varaostukava reinvesteeringuid aja jooksul ning varaklasside ja jurisdiktsioonide kaupa paindlikult kohandada iga kord, kui rahapoliitika ülekandumist ähvardavad ohud takistavad hinnastabiilsuse saavutamist. See võib hõlmata Kreeka Vabariigi emiteeritud võlakirjade oste lisaks lunastamistähtaegade pikendamisele, et vältida ostude katkemist selles jurisdiktsioonis. Ostude katkemine võib häirida rahapoliitika ülekandumist Kreeka majandusse ajal, kui see ei ole veel pandeemia tagajärgedest taastunud.

Veebruaris aset leidnud Venemaa sissetung Ukrainasse oli Euroopa jaoks pöördepunkt. Alusetu sõda mõjutas 2022. aastal märkimisväärselt majandusaktiivsust ja inflatsiooni, sealhulgas euroalal, kõrgemate energia- ja toormehindade kaudu ning häiris rahvusvahelist kaubandust ja vähendas kindlustunnet. Märtsis hindas EKP nõukogu, et selle mõju ulatus sõltub sõja arengust, sanktsioonide mõjust ja võimalikest uutest meetmetest. Suurele ebakindlusele reageerimiseks kaalus nõukogu EKP ekspertide tavapäraste euroala makromajanduslike ettevaadete kõrval mitmesuguseid stsenaariume. Sõja mõju hinnati laekuvate andmete kontekstis. Need kinnitasid, et euroala majanduse alustingimused on endiselt kindlad ja sellele aitab kaasa ka märkimisväärne poliitiline toetus. Majanduse jätkuvat elavnemist hoogustas koroonaviiruse omikrontüve mõju taandumine. Tarneraskused ilmutasid leevenemise märke ja tööturu olukord paranes veelgi. EKP ekspertide märtsikuise ettevaate põhistsenaariumis, mis hõlmas esimest hinnangut sõja mõju kohta, korrigeeriti siiski SKP lähiaja kasvuprognoosi allapoole. Enne nõukogu märtsikuist rahapoliitikaistungit oli inflatsioon ikka peaasjalikult ootamatult kõrgete energiahindade tõttu prognoositust tempokam. Ka hinnatõus oli sektoriti ulatuslikum. Võrreldes eurosüsteemi ekspertide 2021. aasta detsembri ettevaatega korrigeeriti ÜTHI-inflatsiooni lähtepunkti märtsi ettevaates olulisel määral ülespoole. Samal ajal olid pikemaajalised inflatsiooniootused eri näitajate kohaselt kooskõlas EKP keskpika perioodi 2% inflatsioonieesmärgiga.

Nõukogu vaatas ajakohastatud hinnangu alusel ja ebakindlust arvesse võttes märtsikuisel rahapoliitikaistungil üle varaostukava alusel tehtavate ostude ajakava ning otsustas, et varaostukava igakuiste netoostude maht on aprillis 40 miljardit eurot, mais 30 miljardit eurot ja juunis 20 miljardit eurot. Kolmanda kvartali netoostude mahtu plaaniti kohandada laekuvate andmete põhjal. Nõukogu kinnitas ka oma varasemat otsust, et EKP baasintressimäärasid kohandatakse mõne aja jooksul pärast varaostukava raames tehtavate netoostude lõpetamist. Euroopa Keskpanga baasintressimäärade areng juhindus jätkuvalt EKP nõukogu eelkommunikatsioonist, mis väljendab nõukogu võetud strateegilist kohustust stabiliseerida inflatsioon keskmise aja jooksul 2% tasemel.

Inflatsioon hoogustus mais taas märkimisväärselt, ennekõike sõja mõju ning energia- ja toiduainehindade jätkuva tõusu tõttu. Samal ajal on inflatsioonisurve laienenud ja tugevnenud ning paljude kaupade ja teenuste hinnad tõusevad kiiresti. Selle ja eurosüsteemi ekspertide juunikuise põhiprognoosi kontekstis, milles prognoositi, et inflatsioon on ettevaateperioodi lõpuks 2% eesmärgist kõrgem, otsustas EKP nõukogu 9. juunil astuda lisasamme rahapoliitika normaliseerimiseks, järgides valikulist, andmepõhist, järkjärgulist ja paindlikku lähenemisviisi.

Esiteks otsustas EKP nõukogu lõpetada varaostukava raames tehtavad netovaraostud alates 1. juulist 2022. EKP nõukogu sõnul kavatseti jätkata varaostukava raames ostetud ja aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkas tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik küllaldaste likviidsustingimuste ja asjakohase rahapoliitilise kursi hoidmiseks.

Teiseks leidis nõukogu juunis, et EKP baasintressimäärade tõstmist käsitleva eelkommunikatsiooni tingimused on täidetud. Sellest tulenevalt ja kooskõlas varem teatatud poliitikameetmete võtmise järjekorraga teatas nõukogu, et kavatseb tõsta juulikuisel rahapoliitikaistungil EKP baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra ja seejärel uuesti septembris.

Kolmandaks eeldas nõukogu juunikuise hinnangu põhjal, et pärast septembrit on asjakohane tagada järkjärguline, kuid pidev intressimäärade tõstmine sõltuvalt laekuvatest andmetest ja keskpika perioodi inflatsiooniarengu hinnangust.

9. juunil tehtud otsused olid oluline samm rahapoliitilise hoiaku normaliseerimise poole. 15. juunil toimunud erakorralisel istungil hindas nõukogu finantsturu olukorda ja võimalikke killustumise riske ning kinnitas oma pühendumust, tagamaks rahapoliitika mõju sujuv ülekandumine kogu euroalal. Ennekõike leidis nõukogu, et pandeemia on euroala majandust püsivalt kahjustanud ning EKP rahapoliitika normaliseerumise ülekandumine jurisdiktsioonidesse on ebaühtlane.

Selle hinnangu põhjal otsustas nõukogu säilitada paindlikkuse pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et tagada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimine. Lisaks andis see asjaomastele eurosüsteemi komiteedele ja EKP teenistustele loa kiirendada uue killustumisvastase instrumendi väljatöötamist.

Poliitika normaliseerimise teine etapp: rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument ja baasintressimäärade tõstmine

EKP nõukogu kiitis 21. juulil toimunud istungil heaks uue rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi (TPI). EKP nõukogu pidas asjakohaseks võtta kasutusele uus instrument, et toetada rahapoliitika sujuvat ülekandumist, eriti poliitika normaliseerimise käigus. Instrument võimaldab tagada rahapoliitika sujuvat ülekandumist kõikidesse euroala riikidesse. See instrument täiendab EKP kasutatavaid olemasolevaid instrumente ning võimaldab ohjeldada põhjendamatut ja/või korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast suurt ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. Kui kehtestatud kriteeriumid on täidetud, saab eurosüsteem osta järelturul väärtpabereid, mis on emiteeritud riikides, kus rahastamistingimused halvenevad muul põhjusel kui riigispetsiifilised alustingimused, et võidelda vajalikul määral ülekandemehhanismi ohustavate riskidega. Instrumendi kasutamise korral oleneb selle raames tehtavate ostude maht sellest, kui tõsised on rahapoliitika mõju ülekandumist ohustavad riskid. Ostudele ei kehtestata eelnevalt piiranguid. EKP nõukogu rõhutas juulis veel kord, et paindlikkus jääb igal juhul pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel endiselt esimeseks kaitseliiniks pandeemiast tulenevate rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavate riskide ohjeldamisel. Samuti toonitas nõukogu juulis, et säilitas nõuded täitnud riikide puhul rahapoliitiliste otsetehingute tegemisel kaalutlusõiguse. Kuigi rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi eesmärk on kaitsta rahapoliitika sujuvat ülekandumist euroala riikidesse, võib rahapoliitilised otsetehingud aktiveerida, kui riigivõlakirjade turgudel toimuvad suured moonutused, mis on tingitud ennekõike investorite põhjendamatust kartusest, et eurost loobutakse.

EKP nõukogu otsustas juulis ka tõsta esimest korda alates 2011. aastast kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Nõukogu pidas asjakohaseks teha baasintressimäärade normaliseerimise alguses suurem samm, kui möödunud istungil väljendati. Otsus põhineb nõukogu ajakohastatud hinnangul inflatsiooniriskide kohta ning selles on arvesse võetud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi pakutavat suuremat toetust rahapoliitika mõju sujuvale ülekandumisele. Nõukogu andis ka märku, et intressimäärasid on asjakohane järgnevatel kuudel täiendavalt normaliseerida.

Juulikuine otsus negatiivsetest intressimääradest loobumise kohta võimaldas nõukogul hakata eelkommunikatsiooni kasutamise asemel edaspidi tegema intressimääraotsuseid igal istungil. See üleminek paistis olevat inflatsiooni- ja majandusväljavaatega seotud ebakindluse tingimustes vajalik.

Septembris otsustas EKP nõukogu tõsta EKP baasintressimäärasid veel 75 baaspunkti võrra, mis oli läbi aegade suurim tõus. See otsus tehti, kuna inflatsioon oli liiga kiire ja laekuvad andmed osutasid, et see jääb eesmärgiks seatud tasemest kõrgemale pikemaks ajaks. Inflatsiooni, mis küündis augustis 9,1%ni, hoogustavad endiselt energia- ja toiduainehindade kiire tõus, majanduse taasavamisest tulenev nõudlussurve mõnes sektoris ning tarneraskused. Hinnasurve tugevnes ja laienes majanduses tervikuna, nagu ka eelmistel kuudel. EKP eksperdid korrigeerisid oma inflatsiooniprognoosi septembris juuni omaga võrreldes märgatavalt ülespoole; sealjuures oli ÜTHI-inflatsioon ettevaateperioodil languses, kuid püsis viimasel aastal 2% eesmärgist endiselt kõrgem. Lisaks näitasid laekuvad andmed, et euroala majanduskasv võib tunduvalt aeglustuda ning aasta lõpu poole ja 2023. aasta esimeses kvartalis seiskuda. Väga kõrged energiahinnad vähendasid inimeste sissetulekute ostujõudu veelgi ning tarneraskused pärssisid jätkuvalt majandusaktiivsust. Peale selle vähendab ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet geopoliitiline olukord, eriti Venemaa sõda Ukrainas. Selle taustal korrigeeriti ekspertide septembrikuist majanduskasvu ettevaadet ülejäänud 2022. aastaks ja 2023. aastaks tunduvalt allapoole.

EKP põhiintressimäärade tõstmine 75 baaspunkti võrra septembris kiirendas üleminekut väga toetavatelt intressimääradelt tasemele, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti EKP keskpikaks ajaks seatud 2% eesmärgi juurde. Nõukogu sõnul kavatsetakse ajakohastatud hinnangu põhjal baasintressimäärasid järgnevate istungite jooksul veelgi tõsta, et pärssida nõudlust ja pakkuda kaitset inflatsiooniootuste pideva suurenemise ohu vastu. Lisaks ei ole enam pärast hoiustamise püsivõimaluse intressimäära tõstmist nullist kõrgemale vaja kasutada ülereservidelt makstavate intresside kaheastmelist süsteemi. Seetõttu otsustas EKP nõukogu selle süsteemi peatada, kehtestades kordajaks nulli. Et säilitada rahapoliitika mõju sujuv ülekandumine ja tagada turu nõuetekohane toimimine, otsustas EKP nõukogu lisaks kaotada ajutiselt valitsemissektori hoiuste 0% intressimäära ülempiiri. Ülempiiriks seati ajutiselt kas eurosüsteemi hoiustamise püsivõimaluse intressimäär või euro lühiajaline intressimäär (€STR) olenevalt sellest, kumb on madalam, ning seda ka juhul, kui hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on positiivne. See meede pidi jääma kehtima 30. aprillini 2023, et hoida ära ulatuslik hoiuste väljavool turule ajal, mil mõnes euroala repotehingute turgude segmendis on märke tagatiste ebapiisavuse kohta, ning võimaldada põhjalikult hinnata, kuidas rahaturud positiivsete intressimäärade taastumisega kohanduvad.

Poliitika normaliseerimise kolmas etapp: uued intressimäärade tõusud ja bilansimahu vähendamine

Inflatsioon kiirenes septembris 9,9%ni ja oktoobris 10,6%ni, mis on ühisraha ajaloo kõrgeim näit. Suvel laiendasid hinnasurvet ja hoogustasid inflatsiooni järsult kerkivad energia- ja toiduainehinnad, tarneraskused ning nõudluse pandeemiajärgne taastumine. Seetõttu otsustas nõukogu tõsta kolme EKP baasintressimäära taas 75 baaspunkti võrra, rõhutades, et kolmanda järjestikuse ulatusliku intressimäärade tõstmisega on tehtud olulisi edusamme rahapoliitika toetavast kursist eemaldumisel.

EKP nõukogu otsustas oktoobris ka muuta TLTRO-III tingimusi. Nõukogu kohandas alates 23. novembrist operatsioonide intressimäärasid, indekseerides makstava intressi keskmiste kehtivate EKP intressimäärade järgi, ja pakkus pankadele täiendavaid ennetähtaegse tagasimakse kuupäevi. Pandeemia akuutses etapis aitas see instrument märgatavalt ohjeldada hinnastabiilsust ohustavaid langusriske. Inflatsiooni ootamatu ja erakordse hoogustumise tingimustes tuli instrumendis teha kohandusi, et tagada järjepidevus rahapoliitika normaliseerimise laiema protsessiga ja tugevdada baasintressimäärade tõusu mõju ülekandumist pangalaenutingimustele. Nõukogu eeldas, et TLTRO-III tingimuste muutmine aitab viia pankade rahastamiskulud tavapärasemale tasemele. Sellega kaasnev rahastamistingimuste normaliseerumine avaldab omakorda inflatsioonile langussurvet, soodustades keskmise aja jooksul hinnastabiilsuse taastumist. Tingimuste muutmine kõrvaldas ka tegurid, mis võivad pidurdada TLTRO-III vahendite vabatahtlikke ennetähtaegseid tagasimakseid. Need tagasimaksed vähendaksid eurosüsteemi bilanssi ja kiirendaksid rahapoliitika üldist normaliseerumist. TLTRO-III tingimuste muutmine ja sellele järgnenud tagasimaksed kahandasid märkimisväärselt ülelikviidsust.

Lisaks otsustas EKP nõukogu kehtestada krediidiasutuste poolt eurosüsteemis hoitavatelt kohustuslikelt reservidelt makstavaks intressimääraks hoiustamise püsivõimaluse intressimäära, et viia kohustusliku reservi tasustamispõhimõtted paremini kooskõlla rahaturul valitsevate tingimustega.

Detsembris tõstis nõukogu intressimäärasid neljandat korda järjest – sel korral 50 baaspunkti võrra –, sest inflatsioon oli endiselt liiga kiire ja prognoositi, et see jääb liiga kauaks EKP eesmärgist kõrgemaks. EKP nõukogu leidis ka, et intressimäärad peavad stabiilses tempos veelgi oluliselt tõusma, jõudmaks piisavalt piirava tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti eesmärgiks seatud taseme juurde. Intressimäärade hoidmine piiraval tasemel aeglustab aja jooksul inflatsiooni, vähendades nõudlust, ning hoiab ära ka inflatsiooniootuste pideva suurenemise ohu. Inflatsioonimäär oli novembris 10,1% ehk veidi madalam kui oktoobris registreeritud 10,6%. Langus tulenes peamiselt energiahindade aeglasemast inflatsioonist. Toiduainehindade inflatsioon ja hinnasurve kogu majanduses oli tugevnenud ning prognoositi, et need jäävad mõneks ajaks püsima. Erakordse ebakindluse tingimustes olid eurosüsteemi eksperdid detsembris inflatsiooniväljavaadet palju kõrgemale korrigeerinud ning nende kohaselt peaks inflatsioon ulatuma 2022. aastal keskmiselt 8,4%ni ning aeglustuma siis 2023. aastal 6,3%-le, kusjuures aasta jooksul peaks inflatsioonimäär märkimisväärselt alanema. Seejärel peaks inflatsioon veelgi aeglustuma: 2024. aastal 3,4%-le ja 2025. aastal 2,3%-le. Ettevaates osutati, et euroala majanduskasv võib energiakriisi, suure ebakindluse, üleilmse majandusaktiivsuse raugemise ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu 2022. aasta lõpu ja 2023. aasta alguse paiku aeglustuda. Samas prognoositi, et majanduslangus on suhteliselt lühiajaline ja leebe, kuid 2023. aasta kasvuväljavaadet korrigeeriti sellegipoolest varasematega võrreldes märkimisväärselt allapoole.

Nõukogu arutas detsembris ka varaostukava alusel hoitavate väärtpaberite vähendamise põhimõtteid. Otsustati, et alates 2023. aasta märtsi algusest hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul. 2023. aasta lõpuks vaatab nõukogu läbi ka lühiajaliste intressimäärade juhtimise tegevusraamistiku, mis annab asjakohast teavet bilansi normaliseerimise protsessi lõppeesmärkide kohta.

Joonis 2.1.

EKP baasintressimäärade muutused

(protsendipunktides)

2.2 Eurosüsteemi bilansi areng rahapoliitika normaliseerumise taustal

2022. aasta esimesel poolel aeglustus eurosüsteemi bilansi kasv varaostukava ja erakorralise varaostukava raames tehtavate varaostude järkjärgulise lõpetamise tõttu. Aasta teisel poolel panustas rahapoliitika käimasolev normaliseerimine bilansi järkjärgulisse vähendamisse. Bilanss ulatus juunis enne 1. juulil varaostukava raames tehtavate ostude lõpetamist 8,8 triljoni euro juures enneolematult kõrgele tasemele (joonis 2.2). Aasta lõpuks oli see vähenenud 8,0 triljoni euroni, peamiselt tänu TLTRO-III aegumistähtaegadele, aga ka märkimisväärsetele ennetähtaegsetele tagasimaksetele, eriti pärast TLTRO-III tingimuste kohandamist, et need oleksid kooskõlas rahapoliitika normaliseerimise laiema protsessiga.

2022. aasta lõpus ulatusid eurosüsteemi bilansi rahapoliitikaga seotud varad 6,3 triljoni euroni (0,7 triljonit eurot vähem kui 2021. aasta lõpus). Euroala krediidiasutustele antud laenud moodustasid 17% koguvaradest (2021. aasta lõpus 26%) ning rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud varad 62% koguvaradest (2021. aasta lõpus 55%). Muud bilansi finantsvarad koosnesid peamiselt eurosüsteemi välisvaluuta- ja kullavarudest ning eurodes nomineeritud mitterahapoliitilistest portfellidest.

Kohustuste poolel suurenes 2022. aasta lõpuks krediidiasutuste reservihoiuste ja vastaspoolte hoiustamise püsivõimaluse kasutamine kokku 4,0 triljoni euroni (2021. aasta lõpus 4,3 triljonit eurot) ning moodustas kogukohustustest 50% (nagu ka 2021. aasta lõpus). Ringluses olevate pangatähtede maht suurenes 1,6 triljoni euroni (2021. aasta lõpus 1,5 triljonit eurot) ning moodustas kogukohustustest 20% (varem 18%).

Joonis 2.2.

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi areng

(miljardites eurodes)

Varaostukava ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise ostukava portfellide jaotus varade ja riikide kaupa

Varaostukava koosneb neljast varaostukavast: pandikirjade kolmas ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava. Pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorraline ostukava võeti kasutusele 2020. aastal, et reageerida pandeemiale. Kõik varaostukava alusel kõlblikud varakategooriad on kõlblikud ka erakorralise varaostukava alusel; Kreeka Vabariigi väljastatud võlaväärtpaberitega seoses otsustati loobuda kõlblikkusnõuetest. Eurosüsteem lõpetas netovaraostud erakorralise ostukava raames 2022. aasta märtsis ja varaostukava raames 1. juulil 2022, kuid jätkas samas mõlema kava raames aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täielikku reinvesteerimist. Oste tehti endiselt sujuvalt ja kooskõlas kehtivate turutingimustega.

2022. aasta lõpus oli varaostukava varade maht 3,3 triljonit eurot (amortiseeritud soetusmaksumuses). Suurima osa varaostukavast moodustas avaliku sektori väärtpaberite ostukava, mis hõlmas aasta lõpus 2,6 triljonit eurot ehk 79% varaostukava koguvaradest. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames määras ostude jaotuse euroala riikide kaupa EKP kapitali märkimise alus bilansiseisu järgi. Lisaks ostsid EKP ja mõne riigi keskpangad ka ELi riigiüleste institutsioonide emiteeritud väärtpabereid. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade kaalutud keskmine tähtaeg oli 2022. aasta lõpus 7,2 aastat, kuid riigiti oli mõningaid erinevusi. Varaga tagatud väärtpaberite ostukava moodustas aasta lõpu seisuga vähem kui 1% (23 miljardit eurot), pandikirjade kolmas ostukava 9% (302 miljardit eurot) ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava 11% (344 miljardit eurot) varaostukava koguvaradest. Erasektori ostukavadest oli 2022. aastal varaostukava varade kasvus suurim osakaal ettevõtlussektori väärtpaberite ostukaval, mille ostude netomaht ulatus 34 miljardi euroni. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ja pandikirjade kolmanda ostukava ostude tegemisel tugineti võrdlusalustele, mis kajastavad kõikide kõlblike kehtivate äriühingute ja pandikirjade turukapitalisatsiooni. 2022. aasta oktoobris kaasati ettevõtlussektori võrdlusalusesse kliimamuutustega seotud kaalutlused (lisateave on leitav peatükis 11.5).^[8]

2022. aasta lõpus oli erakorralise varaostukava varade maht 1,7 triljonit eurot (amortiseeritud soetusmaksumuses). Pandikirjade ostukava varad moodustasid sellest alla 1% (6 miljardit eurot), ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava varad 3% (46 miljardit eurot) ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava varad 97% (1629 miljardit eurot).

Erakorralise varaostukava alusel tehtavate avaliku sektori väärtpaberite ostude puhul on riikidevahelise jaotuse võrdlusaluseks EKP kapitali märkimise alus bilansiseisu järgi. Samal ajal tehti oste paindlikult, mis võimaldas ostuvoogude jaotumise ajalist kõikumist nii varaklassiti kui ka riigiti. Erakorralise ostukava avaliku sektori väärtpaberite kaalutud keskmine tähtaeg oli 2022. aasta lõpus 7,6 aastat, kuid riigiti oli mõningaid erinevusi.

Eurosüsteem reinvesteeris varaostukava ja erakorralise varaostukava portfellides hoitavatelt ja aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava alusel tehtud tagasimaksed ulatusid 2022. aastal 77 miljardi euroni, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja erakorralise ostukava alusel tehtud tagasimaksed aga 446 miljardi euroni. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava, ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava, pandivõlakirjade kolmanda ostukava ja erakorralise ostukava alusel ostetud varad tehti jätkuvalt väärtpaberite väljalaenamiseks kättesaadavaks, et toetada võlakirjaturu ja repotehingute turu likviidsust. Tänu väärtpaberite nõudluse suurenemisele repoturgude tagatiste puuduse tõttu otsustas nõukogu 2022. aasta novembris suurendada eurosüsteemi väärtpaberite sularahatagatise vastu laenamise limiiti 250 miljardi euroni.

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jääk oli 2022. aasta lõpus 1,3 triljonit eurot ehk 878 miljardit eurot väiksem kui 2021. aasta lõpus. See muutus on ennekõike tingitud vabatahtlikest ennetähtaegsetest tagasimaksetest (826 miljardit eurot) ja TLTRO-III aegumistähtaegadest (54 miljardit eurot). Ennetähtaegseid tagasimakseid tehti 744 miljardi ulatuses pärast TLTRO-III tingimuste muudatusi, mis jõustusid 23. novembril 2022. Lisaks olid pandeemia majandusmõju ohjeldamiseks mõeldud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tähtajad 2022. aasta lõpuks enamasti saabunud, sealjuures oli jääk 2021. aasta lõpu 3,4 miljardiga võrreldes vaid 1 miljard eurot. Eurosüsteemi lõpetamata refinantseerimisoperatsioonide kaalutud keskmine tähtaeg lühenes umbes 1,7 aastalt 2021. aasta lõpus 0,9 aastani 2022. aasta lõpus.

Pandeemiaaegsete tagatisnõuete leevendamise meetmete järkjärguline lõpetamine

2022. aasta märtsis teatas EKP pandeemiaga seotud tagatisnõuete leevendamise meetmete järkjärgulisest lõpetamisest. Need meetmed olid keskne osa EKP rahapoliitilisest reaktsioonist pandeemiale ning lihtsustasid pankade juurdepääsu eurosüsteemi krediidioperatsioonidele ja suurendasid kõlblike tagatiste mahtu. EKP ekspertide hinnangul tulenes umbes 10% 2022. aasta veebruari lõpuks kasutatud tagatiste kogumahust leevendusmeetmetest.^[9] See oli valdavalt tingitud tagatise väärtuskärbete ajutisest fikseeritud 20% vähendamisest kõikide varaklasside lõikes ja mõne riigi keskpanga täiendavate krediidinõuete raamistike pikendamisest.

2022. aasta juulis alanud järkjärgulise lõpetamise esimese sammuna vähendati tagatise väärtuskärbete ajutist vähendamist 20%-lt 10%-le. Peale selle lõpetati järk-järgult mitu meedet, mille mõju ja ulatus oli piiratum. See hõlmas mõningate langetatud reitingutega turukõlblike varade ja nende varade emitentide, kes vastasid 7. aprillil 2020 krediidikvaliteedi nõuetele, nõuetele vastavuse säilitamise lõpetamist ning krediidiinstitutsiooni koondtagatise hulka kuuluva mis tahes üksiku pangagrupi tagamata võlainstrumentide 2,5% piirmäära taastamist.

Kaks järgmist järkjärgulise lõpetamise etappi toimuvad 2023. aasta juunis ja 2024. aasta märtsis. Teise sammuna jõustub 29. juunil 2023 tagatise väärtuskärbete astmete muudatus, mis hõlmab väärtuskärbete ajutise vähendamise täielikku järkjärgulist lõpetamist; astmete muudatust on lähemalt kirjeldatud peatükis 2.3. Ülejäänud pandeemiaga seotud tagatisnõuete leevendamise meetmed lõpetatakse põhimõtteliselt järk-järgult kolmandas etapis 2024. aasta märtsis pärast täiendavate krediidinõuete raamistike põhjalikku läbivaatamist. Kreeka Vabariigi emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite miinimumreitingu nõude tühistamine jääb kehtima senikaua, kuni jätkub Kreeka riigivõlakirjadesse erakorralise varaostukava alusel investeerimine.

Kõlblike turukõlblike varade ja kasutatud tagatiste areng

Kõlblike turukõlblike varade maht suurenes 2022. aastal 759 miljardi võrra ja oli aasta lõpus 17,1 triljonit eurot (joonis 2.3). Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad olid endiselt suurim varaklass (9,3 triljonit). Muud varaklassid hõlmasid ettevõtete võlakirju (1,9 triljonit eurot), tagatud pangavõlakirju (1,7 triljonit eurot) ja tagamata pangavõlakirju (1,7 triljonit eurot). Piirkondlike omavalitsuste võlakirjad (595 miljardit eurot), varadega tagatud väärtpaberid (562 miljardit eurot) ja muud turukõlblikud varad (1,3 triljonit eurot) moodustasid kõlblikest varadest võrdlemisi väikese osa.

Joonis 2.3.

Kõlblike turukõlblike varade muutused

(miljardites eurodes)

Kasutatud tagatiste maht kasvas 2022. aasta lõpuks 314 miljardi euro võrra, küündides 2,5 triljoni euroni (joonis 2.4). Krediidinõuded (sh täiendavad krediidinõuded), mille puhul oli kasutatud maht 881 miljardit eurot, olid endiselt varaklasside hulgas tähtsuselt esimesel kohal. Tagatud pangavõlakirju (640 miljardit eurot), varaga tagatud väärtpabereid (392 miljardit eurot) ja keskvalitsuse emiteeritud võlakirju (330 miljardit eurot) kasutati samuti märkimisväärses ulatuses. Tagamata pangavõlakirju, piirkondlike omavalitsuste väärtpabereid ja ettevõtete võlakirju kasutati vähem, vastavalt 113, 62 ja 55 miljardi euro ulatuses.

Joonis 2.4.

Kasutatud tagatiste muutused

(miljardites eurodes)

2.3 Finantsriskid rahapoliitika normaliseerimise ajal

Kõik rahapoliitika instrumendid hõlmavad finantsriske, mida eurosüsteem juhib ja kontrollib konkreetsete riskijuhtimisraamistike abil, et saavutada oma rahapoliitilisi eesmärke. Kui poliitika rakendamiseks on mitu võimalust, püüab eurosüsteemi riskijuhtimisfunktsioon tagada riskitõhususe: saavutada poliitikaeesmärgid, mis tekitavad eurosüsteemi jaoks võimalikult väikese riski.^[10]

2022. aastal tegi eurosüsteem rahapoliitika järkjärgulist normaliseerimist silmas pidades ja kooskõlas nõukogu kehtestatud kliimamuutuste tegevuskavaga oma riskijuhtimisraamistikes muudatusi. EKP nõukogu otsustas kaotada järk-järgult pandeemiale reageerimiseks kehtestatud tagatisnõuete leevendamise meetmed ja taastada eurosüsteemi laenuoperatsioonide pandeemiaeelsed riskitaluvustasemed. Samuti hakati ettevõtlussektori väärtpaberite ostukavas arvestama kliimamuutustega seotud kaalutlusi. Tõusvad intressimäärad vähendavad lähitulevikus eurosüsteemi kasumlikkust.

Laenuoperatsioonide riskikontrolliraamistike regulaarne läbivaatamine

2022. aastal tegi EKP regulaarse rahapoliitiliste laenuoperatsioonide riskikontrolliraamistiku läbivaatuse, mille tulemusena ajakohastati väärtuskärbete astmeid. Läbivaatuse tulemused rakendatakse 2023. aasta juunis tagatisnõuete meetmete leevendamise järkjärgulise peatamise teise sammuna. Peatamisprotsessi on kirjeldatud peatükis 2.2. See lähenemisviis taastab sammhaaval eurosüsteemi laenuoperatsioonide pandeemiaeelsed riskitaluvustasemed, aidates ühtlasi vältida tagatiste kättesaadavuse võimalikku järsku kadu.

Väärtuskärbete astmete põhimuudatused saab kokku võtta järgmiselt: 1) ELi võlakirjad (Euroopa Liidu emiteeritud võlainstrumendid) liigutatakse väärtuskärpe liigist I liiki II ja seega käsitletakse neid samamoodi nagu keskvalitsuste emiteeritud võlainstrumente; 2) kõikide seaduses sätestatud pandikirjade ja multi-cédula'de väärtuskärpe liik on edaspidi II, mille tulemusel ei eristata enam jumbo-tüüpi ja muid pandikirju; 3) nii muutuva kui ka fikseeritud kupongimääraga turukõlblike võlainstrumentide puhul tehakse samad väärtuskärped; 4) pikima järelejäänud tähtajaga liik (üle 10 aasta) jagatakse kolmeks, et maandada paremini pikaajaliste võlakirjadega kaasnevaid riske; 5) 5% teoreetiline kindlasummaline allahindlus asendatakse allahindlusega, mis muutub lähtuvalt lunastustähtajast, ja selle kohaldamist laiendatakse kõikidele teoreetiliselt hinnatavatele turukõlblikele varadele, välja arvatud need, mille väärtuskärpe liik on I.

Kokkuvõttes tagab väärtuskärbete ajutise vähendamise täielik järkjärguline lõpetamine ajakohastatud väärtuskärbete astmete põhjal piisava riskikaitse, parandab raamistiku ühtsust ja suurendab varade riskide samaväärsust, tagades ühtlasi tagatiste kättesaadavuse.

Varaostukava ja erakorralise varaostukava raames tehtavate varaostude riskide maandamine

2022. aastal jätkusid rahapoliitilisel eesmärgil tehtavad varaostud varaostukava ja erakorralise varaostukava raames, mille jaoks on kehtestatud konkreetsed finantsriski kontrolliraamistikud. Nendes võetakse arvesse kavade poliitikaeesmärke, aga ka ostetud eri liiki varade omadusi ja riskiprofiile. Raamistikud koosnevad kõlblikkuskriteeriumidest, krediidiriski hindamise ja nõuetekohase hoolsuse menetlustest, hinnakujundusraamistikest, võrdlusalustest ning limiitidest. Raamistikud kehtivad netovaraostude, aegumistähtajani jõudnud varadelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimise ning varade kohta senikaua, kuni need jäävad eurosüsteemi bilanssi. Tabelis 2.1 on esitatud raamistike praeguste põhielementide kokkuvõte, mis kajastab 2022. aastal tehtud muudatusi.

Eurosüsteem ostis pandeemiale reageerimiseks erakorralise varaostukava alusel märkimisväärse hulga kommertsväärtpabereid. Erakorralise varaostukava ja varaostukava alusel tehtavate netoostude lõpetamise kontekstis eeldatakse, et edaspidised kommertsväärtpaberite ostud on üldiselt piiratud. Võimalike tulevaste kommertsväärtpaberite ostude tegemisel keskendutakse varaostukavale ja need tehakse kaitsemeetmel põhinevatel hinnatasemetel.^[11]

Alates 2022. aasta oktoobrist hakkas eurosüsteem aegumistähtajani jõudnud ettevõtlussektori väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimisel eelistama parema kliimamõjuga emitente. Seda meedet selgitatakse üksikasjalikumalt peatükis 11.5.^[12]

Tabel 2.1.

Varaostukava ja erakorralise varaostukava riskikontrolliraamistike põhielemendid

Intressimäärade tõusud võivad mõjutada eurosüsteemi kasumit

EKP tõstis 2022. aastal mitu korda baasintressimäärasid, et reageerida inflatsiooniväljavaatega seotud erakordselt ulatuslikele šokkidele. Kõrgemad intressimäärad mõjutavad omakorda EKP ja euroala riikide keskpankade kasumit ning võivad põhjustada isegi kahjumit. Selle põhjus on asjaolu, et lühikeses ja keskpikas perspektiivis on keskpankade bilansi kohustuste kulu intressimäärade suhtes tundlikum kui nende varadest saadav tulu. Eelduste kohaselt suureneb aja jooksul ka eurosüsteemi varadelt teenitud tulu, mis parandab kasumlikkust.

Varasematel aastatel on loodud finantspuhvreid, mida saab kasutada võimaliku kahjumi katteks. Kui neid puhvreid kasutatakse täiel määral, saab võimalikud ülejäänud kahjumisummad kanda bilanssi ja katta tulevase kasumi arvelt, ilma et see mõjutaks otseselt eurosüsteemi keskpankade suutlikkust tõhusalt toimida.^[13]

3 Euroopa finantssektor: finantsstabiilsuse olukord halveneb

Euroala finantsstabiilsuse olukord halvenes 2022. aasta jooksul kiire inflatsiooni, karmimate finantstingimuste ja nõrgemate kasvuväljavaadete tõttu. Peamised haavatavused suurenesid terve aasta jooksul. Need hõlmasid järgmist: 1) võla jätkusuutlikkust puudutavad mured seoses mõningate ettevõtete, kodumajapidamiste ja riikidega; 2) finantsvarade hindamised, mis ei pruukinud kajastada negatiivsemat kasvuväljavaadet, inflatsiooni ja finantstingimusi; 3) kinnisvaraturu ülehindamised; 4) pankade suurem krediidirisk ning 5) mittepangast finantsasutuste avatus krediidi- ja likviidsusriskile. Nendest haavatavustest tulenevate riskidega tegelemiseks karmistasid makrotasandi usaldatavusjärelevalveasutused kapitalipõhiseid ja/või laenuvõtjapõhiseid poliitikameetmeid. Lisaks tugevdati pankade õigusraamistikku ja makrotasandi usaldatavusjärelevalvet seoses mittepangast finantsasutustega, et suurendada finantssüsteemi pikaajalist vastupidavust.

3.1 Finantsstabiilsus 2022. aastal

Euroala finantsstabiilsuse olukord halvenes 2022. aasta jooksul kiire inflatsiooni, karmimate rahastamistingimuste ja nõrgemate kasvuväljavaadete tõttu. Venemaa sissetung Ukrainasse põhjustas ulatusliku toorme- ja energiahindade tõusu, mis tugevdas koos üleilmsele tarneahelale avalduva survega inflatsioonisurvet. See pani suuremad keskpangad oma rahapoliitilist hoiakut korrigeerima, mis omakorda karmistas üleilmseid rahastamistingimusi, põhjustas finantsturgudel suurt volatiilsust ja tõi kaasa varade hinnakorrektsioonid. Ulatuslik eelarvepoliitiline toetus riigivõlakirjade tootluse kasvamise ajal põhjustas kopsakamaid laenu teenindamise kulusid, eriti suurema võlatasemega riikides, kus hoogne inflatsioon avaldas survet kodumajapidamiste reaalsetele sissetulekutele ja ettevõtete kuludele. Kuigi euroala pangad lõikasid kasu kõrgematest intressimääradest, tekitas see muret nende varade kvaliteedi pärast. Mittepangast finantsasutused seisid endiselt silmitsi suurema krediidi- ja likviidsusriskiga, olgugi et nad astusid samme, et portfellide riskitasemeid mõnevõrra alandada.

Kiire inflatsioon ja karmistuvad rahastamistingimused avaldasid 2022. aastal riikide, ettevõtete ja kodumajapidamiste finantsseisundile survet. Kuigi võlatase oli pandeemia tagajärjel juba niigi kõrge, pakkusid euroala valitsused ulatuslikku täiendavat eelarvetoetust, et leevendada kasvavate energiahindade ja inflatsiooni mõju. Samal ajal suurenes järsult riigivõlakirjade tootlus, mis tekitas muret euroala riigivõlakirjaturgude killustumise pärast. Seda vähendasid mõningal määral poliitikameetmed, näiteks EKP rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument. Ettevõtlussektoris tekitasid kõrgemad energia- ja toormehinnad probleeme ennekõike nendele energiamahukatele tööstusharudele, mis ei saanud kasvanud kulusid kuigi suures ulatuses klientidele üle kanda, näiteks mõned kommunaalteenuste osutajad ja ehitusettevõtted. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted said pandeemiajärgsest majandustegevuse taastumisest vähem kasu kui suuremad ettevõtted ning olid majanduse aeglustumise ja ulatuslikumate laenukulude suhtes eriti haavatavad. Kodumajapidamiste laenude tasumise võimet kahjustas reaalse kasutatava tulu ja säästude kahanemine kiire inflatsiooni ja kõrgete intressimäärade tõttu, eriti riikides, kus kodumajapidamiste võlakoormus on suurem. Kuigi euroala kinnisvarahindade kasv oli endiselt kiire, esines märke selle kohta, et viimastel aastatel täheldatud aktiivsus kinnisvaraturul võib raugeda tulenevalt üha rohkem levinud hinnangutest varade ülehindamise kohta, uute hüpoteeklaenude intressimäärade tõusust ja hüpoteeklaenude kasvu aeglustumisest. Pööre kinnisvaraturu tsüklis võib suurendada euroala kodumajapidamiste sissetulekute ja finantsolukorra haavatavust.

Euroala finantsturge tabas 2022. aastal ulatuslik hinnalangus, ennekõike kõrgemate intressimäärade otsese mõju tõttu. Kuigi korrektsioonid olid üldjuhul korrakohased, toimus mitmesuguste varaklasside arvestuses ebatavaliselt suur hindade koosliikumine, mis muutis riskide hajutamise strateegiad keerukamaks. 2022. aasta teisel poolel ja eriti pärast septembrit hakkasid aktsiaturuindeksid võlakirjaturu tootlusest lahknema ning kerkisid terves Euroopas tõusvate pangandusindeksite tõttu. Esmaste turgude aktiivsus – sealhulgas aktsiate esmapakkumised ja suure tootlusega ettevõtete võlakirjade emiteerimine – vähenes eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt. Turukorrektsioonidest hoolimata paistsid mõned riskantsed varad olevat üle hinnatud ega peegeldanud negatiivset kasvuväljavaadet, inflatsiooni ja rahastamistingimusi. Lisaks tekitasid toormehindade volatiilsus ja nendega seotud marginaalinõuded mõningatele tuletisinstrumentide turu osalistele probleeme likviidsuse juhtimisel.

Euroala pangad säilitasid 2022. aastal korralikud kasumid tänu väiksematele tegevuskuludele, jätkuvalt väikestele laenukahjumi eraldistele ning suuremast marginaalist ja laenumahust tingitud tegevustulu kasvule. Kuigi majandusväljavaade halvenes tuntavalt, ei ilmutanud euroala pankade varad üldiselt halvenemise märke, kuivõrd viivislaenude suhtarv vähenes veelgi. Sellegipoolest osutas viivislaenude areng (IFRS 9 rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite kolme kategooria 2. etapp) krediidiriski mõningasele suurenemisele. Kõrgemad intressimäärad võivad süvendada pankade krediidiriske, mis tulenevad nende avatusest haavatavatele sektoritele ja mis on viimastel aastatel kasvanud, ennekõike eluasemekinnisvara turgudel. Kohustuste poolel suurenesid 2022. aastal märgatavalt pankade võlakirjade rahastamiskulud, ennekõike oodatava rahapoliitika muutmise valguses. Lisaks hakkasid uute hoiuste intressimäärade tõus ja kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide aegumistähtajani jõudnud vahendid kergitama pankade keskmisi rahastamiskulusid. Seda kasvavat tsüklilist mõju võimendasid pikaajalised probleemid, mis tulenevad väiksest kulutõhususest, tulude mitmekesistamise piiratud võimalustest ja euroala pangandussektori mõningate segmentide liigsest ületootlusest.

Mittepangast finantsasutused seisid ka 2022. aastal silmitsi krediidiriskiga, mis võib neile kaasa tuua märkimisväärse krediidikahju, kui ettevõtlussektori seisukord peaks tuntavalt halvenema, eriti energiamahukates tööstusharudes. Lisaks investorite osakute tagasivõtmisest, kindlustuspoliiside aegumisest ja lisatagatise nõuetest tulenevatele likviidsusvajadustele vähendas pangandusvälise finantssektori varade koguväärtust finantsvarade hindade laialdane langus. Kuigi investeerimisfondide sularahavarud suurenesid 2022. aasta alguses, püsis nende likviidsete varade maht suhteliselt väike, mis võib suurendada protsüklilist müüki ja seega võimendada turukorrektsiooni, kui negatiivne stsenaarium peaks tooma kaasa suuremahulised väljamaksed. Mittepangast finantsasutuste kestusrisk püsis samuti suur ja suurendas nende haavatavust võlakirjaportfelli täiendavast ümberhindlusest tuleneva kahju riski suhtes. Kõrgematest intressimääradest saavad aga kasu ennekõike elukindlustus- ja pensionifondid tänu oma struktuursetele negatiivsetele kestuse vahedele. Sellegipoolest reageerisid mittepangast finantsasutused kasvavale tootlusele ja halvenevale majandusväljavaatele madalama reitinguga ettevõtete ja riigivõlakirjade positsioonide vähendamisega, et oma portfellides riski maandada.

Lisaks üksikutes sektorites esinevatele riskidele ohustasid euroala finantsstabiilsust 2022. aastal ka kliimamuutused. Euroala pangad, fondid ja kindlustusandjad peavad tegelema rohepöörde mõjuga, sealhulgas kliimaga seotud positsioonidest tingitud kontsentratsiooniriskiga. Samuti ohustasid euroala finantssüsteemi üha suurenevad küberriskid. See eeldab finantsasutustelt pidevaid investeeringuid kübertaristutesse ja turvalisusesse ning ametiasutustelt ulatuslikumat järelevalvet.

3.2 Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikameetmed finantssektori vastupanuvõime suurendamiseks kuhjunud nõrkuste vastu

EKP ülesanne on hinnata Euroopa pangandusjärelevalves ehk ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riikide ametiasutuste plaanitavaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalimeetmeid pankadele. Ennekõike on EKP-l volitus kohaldada vajaduse korral rangemaid kapitalimeetmeid.^[14] See roll oli 2022. aastal eriti oluline, arvestades viimastel aastatel, sealhulgas pandeemia ajal kuhjunud makromajanduse ja finantssektori haavatavust.

Finantssüsteemi vastupanuvõime edendamine ja regulatiivse reformi prioriteetide määratlemine

Kuigi euroala makromajanduslik väljavaade ja finantsstabiilsuse olukord halvenes 2022. aastal, olid Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvad pangad tekkivate majandusprobleemidega toime tulemiseks heas seisus. Tänu õigusraamistiku arendamisele ja usaldatavusjärelevalve põhimõtete aktiivsele rakendamisele olid pankade bilansid ja kapitalipositsioonid tugevamad. Samal ajal tekitasid keskpika perioodi riske kuhjunud haavatavused, mis olid ennekõike seotud eluasemekinnisvara arenguga, aga laiemalt ka laenumahu kiire kasvu ja finantssektorivälise erasektori üha suureneva võlakoormusega. Venemaa sissetung Ukrainasse muutis makromajanduse ja finantssektori olukorra keerulisemaks, suurendades haavatavust ja riskide lähiajal realiseerumise tõenäosust.

Keskpika perioodi riskidega tegelemiseks otsustas märkimisväärne hulk Euroopa pangandusjärelevalves osalevaid riike karmistada kapitalipõhiseid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid. 2022. aasta lõpuks oli 11 riiki teatanud vastutsüklilise kapitalipuhvri suurendamisest ja kolm riiki võtnud kasutusele (sektoripõhise) süsteemse riski puhvri või teatanud selle suurendamisest.^[15] EKP vahetas seisukohti riikide ametiasutustega, hindas võetud meetmeid ega esitanud vastuväiteid otsuste kohta, mida EKP pidas enda pangandussektori vastupanuvõime säilitamise vajaduse hinnanguga kooskõlas olevaks. 2022. aasta lõpuks olid 15 riiki kohaldanud ka laenuvõtjapõhiseid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid.

2022. aasta novembris tegi EKP nõukogu avalduse, milles tõstis esile makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalipuhvrite olulisust pangandussektori vastupanuvõime säilitamisel ja tugevdamisel, arvestades makromajanduse ja finantssektori keerulist olukorda.^[16] Kapitalipuhvrite suurendamine, isegi kui see toimub majandus- või finantstsükli hilises etapis, tagab protsüklilise mõju vältimise, kaitseb kuhjunud haavatavuste eest ja aitab vajaduse korral suurendada kapitali kättesaadavust, kuna puhvreid on võimalik negatiivse arengu korral vabastada. See omakorda suurendab pankade võimet kahjuga toime tulla ja jätkata peamiste finantsteenuste pakkumist. Avalduses märgiti ära regulatiivseid nõudeid ületava kapitaliga seotud manööverdamisruum ning tõsteti esile vajadust vältida laenutingimuste liigse karmistamise protsüklilist mõju, milleks tuleb ennekõike kohandada makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid lähtuvalt iga riigi eripäradest. Samuti osutati pangandusvälise finantssektori finantsstabiilsuse riskidega tegelemise olulisusele süsteemse riski seisukohast. 2022. aasta detsembris teatas EKP nõukogu, et oli uuendanud muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kapitalipuhvrite alammäära metoodikat. Uuendatud metoodika teeb süsteemselt olulised pangad vastupanuvõimelisemaks ja hakkab kehtima 1. jaanuaril 2024.

EKP jätkas teabe jagamist oma analüüside ja seisukohtade kohta seoses 2022. aasta makrotasandi usaldatavusjärelevalve teemadega. EKP sõnul tugevdatakse keskpika aja jooksul finantssüsteemi vastupanuvõimet makrotasandi usaldatavusjärelevalve manööverdamisruumi laiendamise teel, suurendades vabastatavate puhvrite hulka ja olemasolevate vastutsükliliste kapitalipuhvrite tõhusust.^[17] Lisaks selgitati EKP 2022. aasta mai ja novembri finantsstabiilsuse ülevaate makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika peatükkides, miks on vaja aegsasti suurendada pangandussüsteemi vastupanuvõimet ja ühtlasi kohandada usaldatavusmeetmete ajastust ja tempot, arvestades suurenenud ebakindlust ja riikide eripärasid.^[18] Kuna viimastel aastatel kinnisvaraturgudel kuhjunud haavatavusele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama, keskendus EKP 2022. aasta oktoobri makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaates kinnisvaraturgude, finantsstabiilsuse ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika vastastikuse mõju analüüsimisele.

Koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

EKP pakkus ka 2022. aastal analüütilist, statistilist, logistilist ja administratiivset tuge Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) sekretariaadile.^[19] Täpsemalt kaasjuhtis EKP ESRNi rühma, mis koostas vastuse Euroopa Komisjoni nõuandetaotlusele seoses ELi makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku ülevaatamisega.^[20] EKP toetas ESRNi tööd ka järgmistes valdkondades: 1) makrotasandi usaldatavusjärelevalve strateegia küberintsidentidest tulenevate finantsstabiilsuse riskide kohta;^[21] 2) poliitikareformid, mille eesmärk on suurendada rahaturufondide vastupanuvõimet;^[22] 3) pangandusvälise finantsvahendusega seotud haavatavuste jälgimine;^[23] 4) ELi finantsstabiilsust ohustavate kliimariskide mõõtmine ja modelleerimine^[24] ning 5) Euroopa Majanduspiirkonna ärikinnisvarasektori haavatavuste analüüsimine.^[25]

2022. aastal andis ESRN mitu hoiatust ja soovitust. Jaanuaris ja veebruaris avaldati soovitused rahaturufondide vastupanuvõime suurendamise ja süsteemsete küberintsidentide koordineerimisraamistiku loomise kohta^[26] ning viis hoiatust ja kaks soovitust eluasemekinnisvara sektoriga seotud haavatavuste kohta.^[27] 2022. aasta septembris avaldas ESRN finantsstabiilsust ohustavate riskide suurenemise valguses esimese üldise hoiatuse.^[28] Lisaks avaldas ESRN 2022. aasta detsembris ärikinnisvarasektori haavatavusi käsitleva soovituse.^[29]

Üksikasjalikumat teavet leiab ESRNi veebisaidilt ja aruannetest.

3.3 Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alane tegevus üksikute pankade usaldusväärsuse tagamiseks

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tegi EKP haavatavuse analüüsi, mis kinnitas, et euroala pangandussektor on sõja makromajanduslik ja finantstagajärgede suhtes üldiselt vastupidav. Sanktsioonide kehtestamise tagajärjel lahkus aga mõni pank turult. EKP veebruarikuises hinnangus leiti, et Sberbank Europe AG ja selle kaks pangandusliidus olevat tütarettevõtet Sberbank d.d. Horvaatias ja Sberbank banka d.d. Sloveenias olid jäämas või oleksid tõenäoliselt jäämas oma likviidsusolukorra halvenemise tõttu maksejõuetuks. Lisaks tegi EKP otsused seoses RCB Banki pangandustegevuse järkjärgulise lõpetamisega.

2022. aastal keskendus EKP oma sihipärastes analüüsides ja kohapealsetes kontrollides sõjast kõige otsesemalt mõjutatud riskidele: energiaga seotud riskipositsioonidele, pangaportfelli intressiriskile, kinnisvarasektori riskipositsioonidele ja vastaspoole krediidiriskile. Need riskikogumid, suur ebakindlus seoses makromajandusliku väljavaatega ning jätkuv mure pankade juhtimise ja asutusesisese riskikontrolli üle tähendasid, et pankade 2022. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldtulemused ei paranenud, olgugi et varade kvaliteet ja kasumlikkuse näitajad olid tõusnud. Et arvestada sõja ja rahapoliitika normaliseerimise võimalikku mõju, lisati aastate 2023–2025 järelevalveprioriteetide hulka geopoliitilised ja rahastamisriskid.

EKP liikus oma kliimariskide tegevuskavaga jõudsalt edasi. Esimese järelevalvelise kliimariski stressitesti raames hinnati pankade valmisolekut kliimariskist tulenevate finants- ja majandusšokkide ettenägemiseks ja maandamiseks. Juulis avaldatud tulemustest nähtus, et pangad ei kaasanud kliimariski veel piisavalt oma stressitestiraamistikesse ega sisemudelitesse, olgugi et alates 2020. aastast on toimunud mõningane areng. 2022. aasta novembris avaldas EKP kliima- ja keskkonnariskide temaatilise hindamise tulemused, mis näitasid, et enamik panku peab veel riskitavasid parandama, et vastata EKP kliima- ja keskkonnariskide juhendis sätestatud järelevalveootustele. Kaks aruannet, milles tehti kokkuvõte läbivaatuse ja stressitesti käigus täheldatud headest tavadest, avaldati novembris ja detsembris.

Läbipaistvuse ja aruandekohustuse pideva suurendamisega seoses algatas EKP 28. septembril 2022 avaliku konsultatsiooni olulise osaluse menetluste juhendi eelnõu kohta. EKP täpsustas pärast 30. augustil 2021 lõppenud avalikku konsultatsiooni ka pankade järelevalve raames valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise poliitikat. 2022. aasta juunis tegi EKP avalduse metoodika kohta, mille alusel kasutatakse järelevalvealast kaalutlusõigust seoses pangandusliidusiseste piiriüleste riskipositsioonidega globaalsete süsteemselt oluliste pankade hindamisraamistikus.

2022. aastal kehtestas EKP sanktsioonid kolme panga suhtes.^[30]

Samuti avaldas EKP kaks järelevalvealast vastastikuse mõistmise memorandumit (vastavalt Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja Commissione Nazionale per le Società e la Borsaga), mis vaadati 2022. aastal läbi. Euroopa pangandusjärelevalve tegi ka nende rahvusvaheliste pankade põhjaliku läbivaatuse, kes otsustasid viia pärast Brexitit äritegevuse Londonist mujale, Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate riikide tütarettevõtetesse, tagamaks, et kõikidel ühtse järelevalvemehhanismi alla kuuluvatel üksustel on usaldatavusnõuete kohased riskihalduskorrad ning kohapealne esindatus, mis võimaldab läbi viia tõhusat järelevalvet ja vastab nendest tulenevatele riskidele.

Üksikasjalikum teave EKP pangandusjärelevalve kohta on kättesaadav pangandusjärelevalve veebisaidil ja EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2022. aasta aruandes.

3.4 EKP panus Euroopa finantssektori poliitikaalgatustesse

2022. aastal tehti finantssektori õigusraamistiku täiendamisel olulisi edusamme. Samal ajal tuleb jätkata lõplike Basel III reformide rakendamise, pangandusliidu lõpuleviimise, makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku täiendamise ning kliimariskidega tegelemisega, samuti krüptoraha, kapitaliturgude ja mittepangast finantsasutuste reguleerimisega.

Pankade õigusraamistiku täiendamine

Euroopa Komisjon avaldas 27. oktoobril 2021 ettepanekud Basel III reformide rakendamiseks ELis. Sellest saati on EKP õigusloomeprotsessi aktiivselt toetanud. 2022. aastal avaldati arvamused kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi muudatusettepanekute kohta.^[31] Samuti väljendas EKP korduvalt oma seisukohti seoses panganduspaketiga.^[32]

2022. aastal jätkusid pangandusliidu lõpuleviimisega seotud arutelud, milles osales aktiivselt ka EKP. Eurorühma juunikuise kokkuleppe kohaselt keskendutakse nüüd pankade kriisiohjeraamistiku tugevdamisele ning juulis avaldas EKP oma panuse Euroopa Komisjoni raskustes olevate pankade riigiabi eeskirjade hindamist käsitlevasse sihipärasesse konsultatsiooni.

2022. aastal oli EKP üks olulistest töövaldkondadest ELi makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku läbivaatamine, mille eesmärk on tagada, et asjaomased ametiasutused saavad tegeleda süsteemsete riskidega aegsasti, järjepidevalt ja põhjalikult kõigis jurisdiktsioonides. EKP tuvastas oma vastuses Euroopa Komisjoni nõuandetaotlusele ELi makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku läbivaatamise kohta mitu prioriteetset valdkonda, kus tuleb võtta seadusandlikke meetmeid, et suurendada ELi makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite tõhusust ja tulemuslikkust.

Üldise kliimaalase tegevuskava raames jälgis EKP järjepidevalt kliimaga seotud finantsriske ning panustas Euroopa ja rahvusvahelistesse poliitikaaruteludesse. Koos ESRNiga avaldati aruanne, milles kirjeldati, kuidas kliimaga seotud šokid võivad finantssüsteemi mõjutada. Aruandes hinnati makrotasandi usaldatavusjärelevalve rolli laiema poliitilise reaktsiooni osana, täiendamaks makrotasandi usaldatavusjärelevalve pingutusi kliimamuutuste finantsmõjuga tegelemisel. Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve poolel tegi EKP pankade avalikustamiskohustuse hindamise ning kliima- ja keskkonnariskide temaatilise läbivaatuse, samuti kliimaalase stressitesti (peatükk 3.3). Lisaks osales EKP Baseli pangajärelevalve komitee kliimaga seotud finantsriskide töörühmas, mis avaldas vastused korduma kippuvatele küsimustele, milles täpsustati, kuidas tegeleda kliimaga seotud finantsriskidega olemasolevate regulatiivsete standardite kaudu, samuti kliimaga seotud finantsriskide tõhusa juhtimise ja järelevalve põhimõtted. ELi tasandil panustas EKP Euroopa Pangandusjärelevalve analüüsi, milles käsitleti keskkonnariskide rolli usaldatavusraamistikus.

Kapitaliturgude ja mittepangast finantsasutuste reguleerimise tugevdamine ja krüptoraha reguleeriva raamistiku väljatöötamine

EKP rõhutas ka 2022. aastal kapitaliturgude liidu lõpuleviimise olulisust.^[33] EKP avaldas mitu arvamust seadusandlike ettepanekute, sealhulgas järgmise kohta: 1) turu läbipaistvuse suurendamine, 2) Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomine ja toimimine, 3) väärtpaberite keskdepositooriumid ning 4) alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv. EKP rõhutas ka vajadust rakendada täielikult ja viivitamata Euroopa Komisjoni 2020. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskava, avaldades toetust 2022. aasta novembris avaldatud seadusandlikele ettepanekutele. Nendes ettepanekutes käsitletakse ELi kapitaliturgude integreerimise struktuurseid takistusi, näiteks maksejõuetusega seotud eeskirjade riiklikke erinevusi. Samuti lihtsustatakse ettevõtete jaoks väärtpaberite noteerimist ja kapitali kaasamist avalikel börsidel ning tugevdatakse ELi keskset kliiringsüsteemi. EKP kutsus üles tegema täiendavaid edusamme investorite kaitsmisel ja maksustamise ühtlustamisel, parandama kapitaliturgude piiriülest järelevalvet ning ühtlustama riskikapitali raamistikke tervel euroalal, et toetada omakapitali ja riskikapitali turge ning soodustada innovatsiooni rahastamist.

EKP rõhutas jätkuvalt pangandusvälise finantssektori struktuursete haavatavustega tegelemise ja asjaomase poliitikaraamistiku parandamise olulisust makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast. EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaates vaadati läbi poliitikaettepanekud rahaturufondide sektori likviidsuspuudujääkidega tegelemiseks. Lisaks andis EKP panuse 2022. aasta jaanuaris avaldatud ESRNi rahaturufondide reformimist käsitlevaid soovitusi toetavatesse majanduslikesse kaalutlustusse.^[34] EKP rõhutab jätkuvalt, et nende reformide rakendamist ei tohi edasi lükata. Avatud investeerimisfondide vallas osales EKP finantsstabiilsuse nõukogu poolt 2017. aastal avaldatud investeerimisfondide struktuurse likviidsuspuudujäägiga seotud soovituste tõhususe hindamises.^[35] Finantsstabiilsuse nõukogu vaatab nüüd soovitused üle, et likviidsuspuudujäägiga tõhusamalt tegeleda.^[36]

EKP osales ka aktiivselt krüptoraha reguleerivat raamistikku käsitlevates aruteludes rahvusvahelistel foorumitel, näiteks finantsstabiilsuse nõukogus, Baseli pangajärelevalve komitees ning makse- ja arveldussüsteemide komitees.^[37] Selles vallas tehti olulisi edusamme: edaspidi hakatakse kogu krüptorahaga seonduvat, mis ohustab finantsstabiilsust, põhjalikult, üleilmselt ja koordineeritult reguleerima, jälgima ja kontrollima ning samuti on üleilmselt kokku lepitud pankade krüptoraha riskipositsioonide usaldatavusjärelevalve alases käsitluses.

Infokast 2
Tugevad reeglid, tugevad pangad – panganduspakett

2022. aastal avaldas EKP arvamused Euroopa Komisjoni kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi muudatusettepanekute kohta, mis on ELi viimase panganduspaketi kaks põhielementi.^[38] Nende ettepanekute eesmärk on rakendada ELis puuduvaid Basel III eeskirju ning tugevdada veelgi ELi usaldatavusraamistikku, näiteks ühtlustamise suurendamise ja regulatiivsete lünkade kõrvaldamise teel ning keskendudes rohkem keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele. EKP on nende eesmärkide suur toetaja. Rangemad eeskirjad teevad pangad tugevamaks ja aitavad seega suurendada ELi pangandussüsteemi vastupanuvõimet.

Puuduvate Basel III eeskirjade rakendamine

Basel III standardite puuduvate elementide rakendamine on üleilmsele finantskriisile reageerimiseks mõeldud finantsvaldkonna globaalse reguleerimise ümberkorraldamise viimane samm. Keskpangad ja pankade järelevalveasutused töötasid need reeglid välja ja leppisid need kokku rahvusvaheliselt vastuseks kriisist saadud õppetundidele. Need hõlmavad ka Baseli komitee Euroopa esindajate ettepanekuid ja väljapakutud kohandusi.

EKP on järjepidevalt pooldanud Basel III standardite täielikku, õigeaegset ja usaldusväärset rakendamist ELis. See on ELi pangandussüsteemi edaspidise turvalisuse ja kindluse tagamise oluline osa. Euroopa Komisjoni 2021. aasta oktoobri seadusandlik ettepanek hõlmab mitut kõrvalekallet kokkulepitud Basel III eeskirjadest, millega seoses väljendas EKP oma arvamustes muret. Täpsemalt tõi EKP esile, et kapitalinõuete määruse ettepanek hõlmab üleminekukordi kinnisvaraga seotud nõuete ja reitinguta äriühingute vastu esitatud nõuete kohta, mis kalduvad Basel III standarditest kõrvale. Need kõrvalekalded ei ole usaldatavusjärelevalve ja finantsstabiilsuse seisukohast põhjendatud ja võivad jätta osa riskidest tähelepanuta. EKP arvamuse kohaselt tuleks kõik kõrvalekalded kõrvaldada või allesjätmise korral neid piirata ja muuta need rangelt ajutisteks. Käimasoleva seadusandliku protsessi ajal on aga kaasseadusandjad teinud ettepanekuid ja üleskutseid teha Basel III standarditest veel rohkem kõrvalekaldeid, kui Euroopa Komisjon välja pakkus. Sellised lisakõrvalekalded kahjustaksid veelgi Basel III turvaabinõusid ning suurendaksid ELi reguleerimise ja nende oluliste rahvusvaheliste miinimumstandardite erinevusi. Need muudaksid ka õigusraamistiku keerukamaks, suurendaksid pankade nõuete täitmisega seotud kulusid ja raskendaksid järelevalveorganite tööd. Kokkuvõttes seaks reguleerivate standardite muutmine rahvusvahelistest miinimumist leebemaks ohtu ELi pangandussektori turvalisuse ja konkurentsivõime ning suurendaks rahastamiskulusid.

Lisaks võivad liigsed kõrvalekalded Basel III standarditest seada kahtluse alla ELi Basel III raamistikule vastavuse. Basel III järgimata jätmine võib kahjustada ELi mainet ja seada ohtu selle positsiooni tulevastes rahvusvahelistes läbirääkimistes. Lisaks võib standardite rakendamise käigus rahvusvahelise järjepidevuse eiramine algatada jurisdiktsioonide seas võidujooksu finantsvaldkonna reguleerimise madalaima taseme saavutamise poole. See võib olla kahjulik, sest nagu pandeemiast nähtus, on tugevad pangad vastupanuvõime alus.^[39] See pangandussektori vastupanuvõime suurenemine tuleneb üldiselt juba rakendatud Baseli standarditest ja seda tuleks ülejäänud reeglite tõhusa rakendamise teel säilitada.

Panganduseeskirjade tugevdamine: suurem ühtlustatus ja lünkade kõrvaldamine

Teatavad järelevalve-eeskirjad ja volitused pole veel ELis ühtlustatud. Panganduspaketis osutatakse täiendavale ühtlustamisele, et eeskirju ja volitusi saaks kohaldada pankade suhtes järjepidevalt, olenemata sellest, millises riigis nende peakorter asub. Teiste muudatuste hulgas tehakse panganduspaketis ettepanek järgmiste meetmete kohta.

• Kolmandate riikide filiaalide, st nende pankade ELi filiaalid, mille peakorter asub väljaspool ELi, järelevalvetavad ühtlustatakse. ELi liikmesriigid kohaldavad praegu eri järelevalvetavasid, mis muudab tingimused ebavõrdseks ja takistab EKP-l saamast selget ülevaadet kolmandate riikide kontsernide tegevusest. Väljapakutud muudatused tagavad ELis tegutsevatele kolmandate riikide kontsernidele ja ELi krediidiasutustele võrdsed tingimused ning tõhustavad järelevalvet.
• Sobivat ja nõuetele vastavat^[40] järelevalvemenetlust ühtlustatakse. Kuigi EKP-l on sellega seoses juba juurdepääsu kontrollija roll, on tööd takistanud riiklike eeskirjade paljusus. EKP tervitab seega selle valdkonna ühtlustamist, olles samas nõus Euroopa Komisjoniga, et tagada tuleb proportsionaalsus, näiteks keskendudes Euroopa suurimate pankade direktoritele.
• Euroopa riikide erinevused seoses teiste järelevalvevolituste, nagu sanktsioneerimisvolitustega, kõrvaldatakse. Näiteks antakse panganduspaketiga EKP-le volitus kehtestada kõikide Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate riikide pankade suhtes perioodilisi karistusmakseid.

Järelevalve-eeskirjade ja volituste ühtlustamine muudab EKP pangandusjärelevalve tõhusamaks ning suurendab pangandussektori lõimitust ja vastupanuvõimet.

Keskendumine keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele

Keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid on olulised nii üksikute pankade kui ka finantssüsteemi kui terviku stabiilsuse seisukohast, eriti kui arvestada kliimamuutusi. Seega tervitab EKP pankadele kehtestatava kõigi oluliste riskide, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide maandamise nõude kaasamist panganduspaketti.

Panganduspakett hõlmab uut õigusnõuet, et pangad koostaksid konkreetse kava lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis tekkivate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide jälgimiseks ning nendega tegelemiseks. See tagab, et pangad hindavad põhjalikult võimalikke muutusi tööstusharudes, millele need avatud on, lähtudes ELi õigusraamistikus määratletud üleminekuviisidest.^[41]

Joonis A.

Panganduspaketi seadusandliku protsessi ajakava

4 Turutaristu ja maksete sujuv toimimine

Eurosüsteemil on keskne osa selliste turutaristu ja kokkulepete arendamises, käitamises ja järelevaatamises, mis tagavad maksete, väärtpaberite ning tagatiste turvalise ja tõhusa liikumise kogu euroalal. Lisaks tegutseb eurosüsteem makse- ja väärtpaberituru edendajana, suunates osalisi koostööle ja uuendustele. 2022. aastal vaatas eurosüsteem läbi ja uuendas olemasolevat turutaristut, põhimõtteid ja strateegiaid ning uuris uusi tehnoloogiaid ja digitaalse euro võimalikkust.

4.1 TARGETi teenused ja innovatsioon ning turutaristu ja maksete lõimimine

Eurosüsteemi TARGETi teenused koosnevad kolmest arveldusteenusest: TARGET2 ehk eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonidega seotud eurodes maksetehingute, samuti pankadevaheliste ülekannete ja kommertsmaksete reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem; TARGET2-Securities (T2S) ehk Euroopa-ülene mitut vääringut toetav ühtne väärtpaberiarvelduste platvorm ning TARGET Instant Payment Settlement (TIPS), mille abil tehakse välkmakseid keskpangarahas.

TARGET2 kasutab umbes 1000 panka, et algatada eurodes tehinguid enda või oma klientide nimel. Kui arvestada ka filiaale ja tütarettevõtjaid, on TARGET2 kaudu kättesaadavad rohkem kui 41 000 panka üle maailma. 2022. aastal töötles TARGET2 keskmiselt 399 653 makset päevas ja keskmine päevamaht oli 2,219 triljonit eurot. Seega kasvas maksete päevamaht 2021. aastaga võrreldes 7%. Esimest korda töötles TARGET2 kalendriaastas rohkem kui 100 miljonit makset.

2022. aastal oli TARGET2 tehniline kättesaadavus 100%. Lisaks rakendas eurosüsteem suures osas 2020. aastal toimunud TARGETi teenustega seotud intsidentide lahendamise tegevuskava.^[42]

Et kontrollida TARGET2 kõrget küberturvalisuse taset, tehti 2022. aastal ELi TIBER-raamistiku^[43] test. ELi TIBER-raamistiku testides jäljendatakse päriseluliste küberründajate taktikat, meetodeid ja võtteid, lähtudes eriotstarbelisest ohuteabest. Testide tegemine annab parema arusaama TARGET2 võimest tulla toime küberrünnakutega.

Pärast ametlikku heakskiitmist, et Horvaatia liitub euroalaga 1. jaanuaril 2023, tehti 2022. aasta jooksul Hrvatska narodna banka ja Horvaatia finantskogukonnaga ettevalmistav testimine ning nõutud koordineerimistoimingud, et minna riiklikult RTGSi süsteemilt üle TARGET2-le.

Lähtudes tehnoloogia arengust, uutest regulatiivsetest nõuetest ja kasutajate muutunud nõudmistest, on eurosüsteem töötanud T2 rakendamise kallal. See on uus RTGSi süsteem ja keskne likviidsuse juhtimise funktsioon, mis optimeerib likviidsuse juhtimist kõikides TARGETi teenustes. Algselt 2022. aasta novembris käivituma pidanud T2 kasutuselevõtt lükkus 2023. aasta märtsikuusse.

T2Si platvorm ühendab 19 väärtpaberite keskdepositooriumi 20-lt Euroopa turult ning võimaldab teha väärtpaberiarveldusi eurodes ja Taani kroonides. 2022. aastal töötles T2S päevas keskmiselt 707 879 tehingut koguväärtusega 716,67 miljardit eurot. Lisaks sõlmisid Horvaatia väärtpaberite keskdepositoorium (SKDD), Bulgaaria väärtpaberite keskdepositoorium (CDAD) ja Bulgaaria keskpanga valitsuse väärtpaberiarveldussüsteem 2022. aastal T2Si raamlepingu ning hindavad sobivaid üleminekukuupäevi. Uute väärtpaberite keskdepositooriumide T2Siga ühinemisega seotud testimistegevus jätkub 2023. aastal.

2022. aastal tehti T2Sis kaks suurt täiendust. Esiteks lõpetati karistusmehhanismi funktsiooni prooviperiood ja see võeti kasutusele, et toetada väärtpaberite keskdepositooriume neile väärtpaberite keskdepositooriumide määruses sätestatud arveldusdistsipliinist tulenevate kohustuste täitmisel. Teiseks võimaldas T2Si platvormi tarkvaraversiooni 6.0 juurutamine võtta T2Sis kasutusele TARGETi teenuste ühised komponendid.

Eurosüsteem viis lõpule meetmete rakendamise, et toetada euroalal välkmaksete kasutuselevõttu ja tagada TIPSi kaudu üleeuroopaline juurdepääsetavus. Kuna TIPSiga liitusid uued pangad ja rahvuslikud kogukonnad, suurenes tehingute maht 2021. aastaga võrreldes 17,1 korda, küündides 2022. aasta detsembris 18,7 miljoni tehinguni (2021. aasta detsembris 1,6 miljonit). Kuna Euroopa Komisjon on teinud seadusandliku ettepaneku kohustada ELi makseteenuse osutajaid, kes juba pakuvad eurodes kreeditkorraldusi, pakkuma kindlaksmääratud perioodil ka nende välkversiooni, kiireneb eurodes välkmaksete kasutuselevõtt eeldatavasti veelgi.

TIPS võimaldab arveldada eri valuutades ja see on tekitanud huvi euroalavälistes keskpankades. 2022. aasta mais viis Sveriges Riksbank edukalt lõpule TIPSi ülemineku esimese etapi, sillutades teed Rootsi kroonides tehtavate välkmaksete arveldamisele TIPSis. Danmarks Nationalbank hakkab pakkuma Taani kroonides arveldusi TARGETi teenuste, sealhulgas TIPSi kaudu 2025. aasta teises kvartalis. Ka Norges Bank on näidanud üles huvi oma vääringu TIPSiga liitmise vastu. Uuritakse eri vääringute ülest funktsiooni, mis võimaldaks arveldada platvormil välkmakseid eri vääringute vahel.

Kolme arveldusteenuse kõrval töötab eurosüsteem välja uut TARGETi teenust, nimelt eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi (ECMS). See on kõikides euroala riikides kasutusele võetav ühtne süsteem eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutatavate varade haldamiseks. Eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi kasutuselevõtt lükati 2023. aasta novembrist edasi 2024. aasta aprilli, et leevendada T2 kasutuselevõtu ümberajastamise mõju.

Eurosüsteem jätkab seoses maksete valdkonnaga jaemaksete strateegias kehtestatud eesmärkide täitmist. See sisaldab kogu ELi hõlmava jaemaksete lahenduse loomise toetamist suhtluspunktis (st füüsilises müügikohas ning mobiilse ja e-kaubanduse keskkonnas, mida juhivad Euroopa erasektori üksused), välkmaksete täielikku kasutuselevõttu ja piiriüleste maksete täiustamist. Selle raames tehakse ka tööd, et tagada kõikidele eurooplastele juurdepääs turvalistele, tõhusatele ja mugavatele maksetele, võttes arvesse majanduse üha suuremat digitaliseeritust. Muu hulgas avaldati ELi jaemaksete juurdepääsetavuse kokkuvõtet käsitlev aruanne. Selle põhitulemustest nähtub, et kuigi üha suurem digitaliseeritus tekitab haavatavamatele üksikisikutele ja huvigruppidele probleeme, võimaldab see ka paremat juurdepääsu uuenduslike lahenduste kaudu.

Samal ajal eurosüsteemi jaemaksete strateegia elluviimisega edendab EKP uuenduslike makseteenuste väljatöötamist, sealhulgas eurojaemaksete nõukogu (ERPB) tasandil. Täpsemalt on ERPB edendanud tööd avatud panganduse vallas, mis võimaldab kolmandatest isikutest teenusepakkujatel pääseda pankade klientide loal ligi maksekontodega seotud andmetele ja algatada makseid avatud rakendusliideste kaudu. See omakorda võimaldab kolmandatest isikutest teenusepakkujatel pakkuda mugavaid ja atraktiivseid makselahendusi. ERPB kutsel alustas Euroopa Maksenõukogu tööd tulevase SEPA maksekonto juurdepääsu reeglistikuga, määrates kindlaks reeglid, tavad ja standardid, mis võimaldavad maksekontodega seotud andmete vahetamist ja hõlbustavad pankade poolt kolmandatest isikutest teenusepakkujatele osutatavate lisaväärtusega teenuste maksetehingute algatamist. Euroopa Maksenõukogu avaldas SEPA maksekonto juurdepääsu reeglistiku esimese versiooni 2022. aasta novembris.

Digiinnovatsioon ei muuda mitte ainult jaemakseteenuseid, vaid ka hulgitehinguid. Finantsturgude osalised on katsetanud uusi tehnoloogiaid, näiteks hajusraamatu tehnoloogiat, juba mitu aastat. Et neid tehnoloogiaid paremini hinnata, käivitas EL 23. märtsil 2023 hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorra, mis kestab kolm aastat ja mida saab ühe korra pikendada. Katsekord võimaldab investeerimisteenuste osutajatel, turul tegutsevatel ettevõtetel ja väärtpaberite keskdepositooriumidel käitada hajusraamatu tehnoloogial põhinevat mitmepoolset kauplemissüsteemi, arveldussüsteemi või kauplemis- ja arveldussüsteemi. Hüpoteetilise stsenaariumi puhul, mille raames võtavad finantsturud laialdaselt kasutusele hajusraamatu tehnoloogia või muud hulgitehingute tehnoloogiad, võivad muutuda ka eurosüsteemi hulgiarveldusteenuste, ennekõike TARGET2 ja T2Si kasutajate vajadused. Selleks et vähendada finantssüsteemi riske ja tagada, et keskpangaraha jääb turvalisimaks hulgitehingute arveldusvaraks, uurib eurosüsteem võimalusi, kuidas kasutada uut tehnoloogiat keskpangaraha hulgitehingute arveldamiseks. Eurosüsteem peab hoolikalt analüüsima selle võimalikku mõju juhtimisele, arvelduste tõhususele ja likviidsuse juhtimisele, hoidudes sealjuures mis tahes poliitilisest kursist.

Kooskõlas eesmärgiga suurendada Euroopa finantsturgude lõimitust jätkas eurosüsteemi väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühm aruannete avaldamist riigisiseste turgude tehtud edusammude kohta seoses Euroopa ühise tagatisvara haldamise reeglistiku (SCoRE) algatuse raames kokku lepitud standardite järgimisega. 2022. aasta teise poole Euroopa ühise tagatisvara haldamise reeglistiku aruandes märgiti, et hoolimata mõningatest viivitustest sidusrühmade poolel oli endiselt võimalik saavutada tähtajaks täielik nõuetele vastavus. Kuna eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi kasutuselevõtt lükati edasi 2024. aasta aprillikuusse, nõustus väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühm edasi lükkama ka SCoRE standardite täitmise tähtaega, et ajastust kooskõlastada.

Lisaks jätkas väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühm T2Si ühtlustamiskava ning korporatiivsete sündmuste vastavuse, sealhulgas aktsionäride isiku tuvastamise standarditega seotud edusammude ja arengu jälgimist ning arutamist. Peale selle esitas nõuanderühm vastused Euroopa Komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve konsultatsioonidele maksude kinnipidamismenetluste ja aktsionäride õiguste 2. direktiivi rakendamise kohta.

4.2 Digitaalse euro uurimisetapp

Digitaalse euro projekti uurimisetapp, mis algas 2021. aasta oktoobris, kulgeb plaanipäraselt ja lõppeb eeldatavasti 2023. aasta teisel poolel. Selleks ajaks on nõukogu esitlenud uurimisetapi tulemusi ja nõuandeid selle kohta, kas liikuda ettevalmistusetappi või mitte, ning järgneva etapi projektikava. Ettevalmistusetappi liikumise võimalik otsus kui selline ei mõjuta otsuse tegemist emiteerimise kohta.

Eurosüsteem koostas regulaarselt aruandeid digitaalse euro uurimisetapi edenemise kohta, avaldades septembris ja detsembris kaks vahearuannet. 2022. aastal leppis eurosüsteem kokku digitaalse euro peamised kasutusjuhud ja disainilahendused, võttes arvesse privaatsuse ja regulatiivsete nõuete aspekte ning vajadust pakkuda digitaalse euroga tehtavate maksete võrguväliste vahendite kõrval ka veebilahendusi. Need otsused kajastavad ka vahendajate kui digitaalse euro levitajate ja kava kui eelistatud levitusmudeli tähtsust. Otsustati alustada ettevalmistusi seoses digitaalse euro reeglistikuga, milleks palgati reeglistiku haldaja ja esitati turuesindajatele kutse selle koostamises osalemise vastu huvi ülesnäitamiseks. Töö reeglistiku endaga algas 2023. aasta esimeses kvartalis.

Selle projekti raames kulges ka digitaalse euro prototüüpide väljatöötamine koos eurosüsteemi riikide keskpankade ja eraettevõtetega plaanikohaselt. Tulemustest antakse teada 2023. aasta esimesel poolel ja neid kasutatakse vajadust mööda edaspidises projekti etapis.

Et tagada kõikide sidusrühmade jaoks atraktiivse digitaalse euro väljatöötamine, suheldakse projekti raames tihedalt turuosaliste ja tulevaste kasutajatega eri foorumites ja formaatides. 2022. aastal korraldas eurojaemaksete nõukogu tehnilisi aspekte käsitlevaid koosolekuid, kahepoolseid kohtumisi suurimate sidusrühmadega, digitaalse euro turu nõuandekomitee istungeid, tööd fookusrühmadega ja kodanikuühiskonna seminare. Samal ajal tegi EKP tihedat koostööd Euroopa institutsioonidega, mis otsustavad digitaalse euro võimalikuks tulevaseks kasutuselevõtuks vajaliku õigusraamistiku üle.

4.3 Järelevaatamine ja emiteeriva keskpanga roll

Et tagada euroalal finantsturutaristute ja maksete tõhus toimimine, kehtestab eurosüsteem järelevaatamiseesmärgid: töötab välja määruseid, standardeid, suuniseid ja soovitusi, jälgib nende rakendamist ning toetab vajaduse korral muudatuste tegemist. Lisaks osaleb eurosüsteem eurot emiteeriva keskpangana märkimisväärse eurovääringus tegevuse mahuga finantsturutaristute ühtses järelevaatamises ja järelevalves.

Süsteemselt oluliste maksesüsteemide vallas teeb eurosüsteem otsest järelevaatamist TARGET2, EURO1, STEP2-T ja Mastercardi arveldussüsteemi üle. 2022. aastal pöörati erilist tähelepanu eurosüsteemi T2-T2Si konsolideerimisprojektile (peatükk 4.1). Eurosüsteem viis läbi konsolideeritud platvormi eelhindamise, keskendudes TARGET2 olulistele muudatustele, ning jälgis projekti, et tuvastada platvormi eduka käivitamise ja selle edasise sujuva tööga seotud võimalikke riske. Lisaks hindas eurosüsteem süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse ja küberkerksuse järelevaatamise ootuste alusel põhjalikult Mastercardi arveldussüsteemi. Samuti jälgiti hoolega üleeuroopaliste välkmaksesüsteemide TIPS ja RT1 arengut ja toimimiskindlust.

Makseinstrumentide valdkonnas keskenduti eurosüsteemi elektrooniliste makseinstrumentide, -skeemide ja -kordade järelevaatamisraamistiku (PISA raamistik) rakendamisele. Ühtlustatud andmekogumise ja -analüüsi tulemuse põhjal teavitati tuvastatud makseskeemide juhtasutusi sellest, kas neid hakatakse PISA raamistiku raames järelevaatama või jälgima või vabastatakse järelevaatamisest. Maksekordade puhul on protsess lõpusirgel. Lisaks käivitati esimese makseskeemide rühma põhjalikud hindamised.

Eurosüsteem jätkas eurot emiteeriva keskpanga rollis osalemist Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) alusel loodud ELi kesksete vastaspoolte järelevalvekolleegiumide töös. Selles rollis hinnati mitmeid teenuste laiendamise või riskijuhtimiskordade ja taastamiskavade muudatusettepanekuid, mis töötati välja kooskõlas ELi kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse määrusega. EMIRi läbivaatamise ettevalmistamiseks andis eurosüsteem sisendandmeid Euroopa Komisjoni 2022. aasta märtsi konsultatsiooni jaoks.

Eurosüsteem jälgis ka turgude suurenenud volatiilsuse mõju kesksetele vastaspooltele. EKP jätkas energiaturu volatiilsuse analüüsimist, et uurida suurte lisatagatise nõuete mõju kliirivatele osalistele. Analüüsi tulemused toetasid EKP panust ELi ja rahvusvahelisse poliitilisse töösse eesmärgiga vähendada ootamatute suurte lisatagatise nõuete riski ja võimalikku mõju.

Väärtpaberite arveldamise valdkonnas panustas eurosüsteem ELi väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse alla kuuluvate väärtpaberite keskdepositooriumide regulaarsesse hindamisse. Eurosüsteem alustas ka ettevalmistusi, et aidata kohaldada määrust (EL) 2022/858, mis käsitleb hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorda.

T2Si järelevaatamise vallas lõpetas eurosüsteem 2022. aasta esimeses kvartalis küberkerksuse järelevaatamise ootuste põhjal T2Si esimese hindamise. Eurosüsteem viis läbi ka 2022. aastal T2Sis tehtud muudatuste hindamise (peatükk 4.1).

Finantsturutaristute küberkerksus on endiselt põhiteemaks nii TARGETi teenuste valdkonnas (peatükk 4.1) kui ka järelevaatamises. 2022. aastal käivitati eurosüsteemi/EKPSi finantsturutaristute küberkerksuse strateegia ja mõningate selle vahendite ülevaatamine ning lõpetati järgmine finantsturutaristute küberkerksuse uuringu voor, samas kui Euroopa küberkerksuse nõukogu tegi tööd seoses teabe jagamise (eriti seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse), kriisikoordineerimise ja kolmandatest isikutest tuleneva riskiga. ELi TIBER-raamistiku arendamisel töötas TIBER-raamistiku teadmuskeskus välja parimad tavad niinimetatud lilla tiimi töö ehk koostöötegevuse kohta, mis toimub TIBERi testi konkreetses etapis.

5 Turuoperatsioonidealane tegevus ja teistele institutsioonidele osutatavad finantsteenused

Enamik 2020. aastal teiste keskpankadega avatud või taasaktiveeritud euro likviidsusliine jäid 2022. aastal kehtima ning uued liinid avati Narodowy Bank Polski ja Andorra finantsjärelevalveasutusega. EKP jätkas dollarioperatsioonide pakkumist euroala vastaspooltele, toetades nii turupõhist rahastamist. EKP ei sekkunud välisvaluutaturu tegevusse.

EKP vastutas endiselt mitmesuguste finantsoperatsioonide haldamise eest ELi nimel ning täitis üldist koordineerivat rolli seoses eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistikuga.

EKP baasintressimäärade muudatuste ülekandumine euroala rahaturgudele (infokast 3) oli lühiajalise tagamata rahaturgude segmendis täielik ja kohene, samas kui tähtajalised tagamata intressimäärad kasvasid aeglaselt. Intressimäärade tõstmiste ülekandumine tagatud rahaturgudele oli samuti üldjoontes sujuv, olgugi et kohanemiskiirus oli segmentide arvestuses pisut erinev.

5.1 Turuoperatsioonide areng

Euro ja välisvaluuta likviidsusliinid

Eurosüsteemi vahetus- ja repotehingute liinid on rahapoliitilised instrumendid, mida kasutatakse üleilmsete finantsturgude stressiolukorras stabiliseerivate vahenditena.

Kui eurosüsteem pakub euroalavälistele keskpankadele eurot, tegeletakse likviidsusliinides euroalaväliste riikide võimalike eurolikviidsuse vajadustega turuhäirete korral. Need aitavad seega ennetada euroala finantsturgudele ja riikide majandusele ülekanduvat mõju lühiajalistele rahaturu intressimääradele tõususurve avaldamise või EKP rahapoliitika sujuvale ülekandumisele võimalikku negatiivset mõju avaldavate varade kiirmüügi kaudu. Likviidsusliinid takistavad ka euro likviidsuspuudujääkide muutumist finantsstabiilsuse riskiks.

Kui EKP saab teiselt keskpangalt välisvaluutat (nt föderaalreservilt USA dollareid) ja pakub tagatiseks eurot, tagavad välisvaluuta likviidsusliinid välisvaluutas laenude pideva pakkumise. See ennetab kiiret finantsvõimenduse vähendamist, järske hinnaliikumisi ja krediidivoogude katkemist, mis tuleneb rahvusvaheliste rahastamisturgude pingetest.

Enamik alates 2020. aastast avatud või aktiveeritud euro likviidsusliine jäid kehtima ning neid pikendati algselt 15. jaanuarini 2023 ja hiljem 15. jaanuarini 2024, sealjuures olid erandiks vahetustehingute lepingud Българска народна банка (Bulgaaria keskpank) ja Hrvatska narodna bankaga ning repotehingute liin Serbia keskpangaga, mille kehtivus lõppes 2022. aasta märtsi lõpus. 2022. aastal avati uued likviidsusliinid Narodowy Bank Polski ja Andorra finantsjärelevalveasutusega. Tabelis 5.1 on esitatud 31. detsembri 2022. aasta seisuga kasutusel olevad euro likviidsusliinid, mille kaudu saab eurosüsteem pakkuda välismaistele keskpankadele eurolikviidsust. Euro likviidsusliinide kasutamine on piiratud kvartalilõppudega.

Hiina keskpangaga sõlmitud vastastikust vahetustehingute lepingut pikendati kolme aasta võrra 2025. aasta oktoobrini.

2022. aastal jätkas EKP likviidsuse pakkumist USA dollarites koostöös USA Föderaalreservi, Kanada keskpanga, Inglise keskpanga, Jaapani keskpanga ja Šveitsi keskpangaga, tavaliselt seitsmepäevase tähtajaga. USA dollarite pakkumine suurimatele riikidele aitas leevendada pinget üleilmsetel rahastamisturgudel ja jätkuvalt kaitsta erasektori vahenditest rahastamise turge.

Tabel 5.1.

Kasutusel olevad likviidsusliinid

Välisvaluutainterventsioonidega seotud aruandlus

EKP ei sekkunud 2022. aastal välisvaluutaturu tegevusse. Alates euro kasutuselevõtust on EKP sekkunud välisvaluutaturu tegevusse kaks korda: 2000. ja 2011. aastal. Välisvaluutainterventsioonide andmeid avaldatakse igas kvartalis ühekvartalilise viivitusega EKP veebisaidil ja statistika andmeaidas (Statistical Data Warehouse). Kvartalitabelis avaldatud teave võetakse igal aastal kokku ka EKP aastaaruandes (tabel 5.2). Kui kvartalis ei toimunud ühtegi välisvaluutainterventsiooni, on see selgelt välja öeldud.

Tabel 5.2.

EKP välisvaluutainterventsioonid

Aruandlusraamistik kajastab EKP ühepoolseid ja teiste rahvusvaheliste ametiasutustega koos tehtud välisvaluutainterventsioone ning vahetuskursimehhanismi „ääreinterventsioone“.

5.2 ELi laenutehingute haldamine

EKP vastutab laenusaamise ja laenuandmise toimingute haldamise eest ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi (MTFA)^[44], Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM)^[45] ja eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA)^[46] ning taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU)^[47] raames. 2022. aastal vastas EKP ka Euroopa Komisjoni taotlusele osutada makseagendi teenuseid, mis laiendab seega EKP praegust fiskaalagendi teenuste ringi. Käimas on ettevalmistused, et hakata neid osutama 2023. aastal.

2022. aastal töötles EKP keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi raames antud laenude intressimakseid. 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 200 miljonit eurot. Samuti töötles EKP 2022. aastal mitmesuguseid Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames antud laenude makseid ja intressimakseid. 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 46,3 miljardit eurot. Lisaks töötles EKP 2022. aastal TERA laenude väljamakseid mitmele ELi liikmesriigile ja nendega seotud intressimakseid. 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 98,4 miljardit eurot. 2022. aastal tegi EKP ka ettepaneku maksta eri liikmesriikidele välja taasterahastu „Next Generation EU“ laenud ja toetused.

Samuti vastutab EKP Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF)^[48] ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM)^[49] raames tehtavate operatsioonidega seotud maksete haldamise eest. 2022. aastal töötles EKP ühe EFSFi raames antud laenu intressimakseid ja tasusid.

Lisaks vastutab EKP kõikide Kreeka krediidikorralduse lepinguga seotud maksete töötlemise eest.^[50] 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli selle lepingu raames antud laenude kogujääk 44,8 miljardit eurot.

5.3 Eurosüsteemi reservihaldusteenused

Ka 2022. aastal osutati laias valikus finantsteenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku (ERMS) alusel, mis loodi 2005. aastal klientide eurodes nomineeritud reservvara haldamiseks. Mõni eurosüsteemi keskpank osutab selle raamistiku piires finantsteenuseid ‒ ühtsetel tingimustel ja kooskõlas turustandarditega ‒ euroalavälistele keskpankadele ning rahandus- ja valitsusasutustele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele. EKP on seejuures üldine koordineerija, kes jälgib teenuste sujuvat toimimist, soodustab raamistiku paremaks muutmist ja koostab asjakohaseid aruandeid EKP otsustusorganitele.

Eurosüsteemi reservihaldusteenuste klientide kontode arv oli 2022. aasta lõpus 270 (2021. aasta lõpus 265). Kõikide klientide eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad positsioonid (k.a sularaha- ja väärtpaberipositsioonid) vähenesid 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga ligikaudu 6%.

Infokast 3
EKP baasintressimäärade tõusude ülekandumine euro rahaturu intressimääradesse

2022. aasta juulist detsembrini tõstis EKP baasintressimäärasid 250 baaspunkti võrra, muutes EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäära positiivseks ja viies selle aasta lõpuks 2,0% juurde. Tegu on läbi aegade suurima intressimäärade tõusuga (kahel korral 50 baaspunkti võrra ja kahel korral 75 baaspunkti võrra) ning ühtlasi kiireima baasintressimäära korrigeerimisega (viie kuu jooksul), kusjuures see toimus rekordsuure ülelikviidsuse (rohkem kui 4 triljonit eurot) tingimustes.

Selles infokastis antakse ülevaade baasintressimäärade tõusude ülekandumisest rahaturgudele, mis on rahapoliitika ülekandumise ahela esimene lüli. Kokkuvõttes oli ülekandumine lühiajalises tagamata rahaturu segmendis täielik ja kohene, mis kajastus ka euro lühiajalises intressimääras (€STR), samas kui pikema tähtajaga tagamata rahaturu tehingute intressimäärad reageerisid aeglasemalt. Tagatud rahaturul toimus repolepingute intressimäärade puhul ülekandumine osaliselt viivitusega või oli isegi häiritud, peamiselt tagatiste puuduse suurenemise tõttu 2022. aastal. Lisaks võimaldas lühiajaliste väärtpaberite vähesus ja suurenenud nõudlus nende järele baasintressimäärade tõusudel vaid osaliselt riigivõlakirjade intressimääradesse üle kanduda.

Lühiajalise tagamata rahaturu intressimäärad kohanesid baasintressimäärade tõusudega hästi, samas kui pikema tähtajaga tagamata rahaturu tehingute intressimäärad kerkisid aeglaselt.

€STR tõusis 2022. aasta juulist detsembrini 249 baaspunkti võrra, kohanedes seega 250baaspunktilise baasintressimäära tõstmisega peaaegu täielikult (joonis A). Ka EKP rahaturgude statistika määruse alusel kogutud, €STRit toetavate rahaturu tehingute intressimäärade jaotus püsis stabiilne, kajastudes €STRi aluseks olevate intressimäärade 25. ja 75. protsentiili muutumatus vahes. Tagamata lühiajaliste tehingute maht kasvas märgatavalt, eriti pärast seda, kui intressimäärad muutusid taas positiivseks. Täpsemalt suurenes €STRit toetav keskmine kauplemismaht 2022. aasta septembrile eelnenud keskmise kauplemismahuga võrreldes 2022. aasta septembrist detsembrini 20%. Tagamata tähtajalised intressimäärad, mis kajastuvad euro üleeuroopalises pankadevahelises intressimääras (euribor), reageerisid lühiajaliste tähtaegade puhul intressimäärade tõusudele loiult (joonis B). Tähtajaliste intressimäärade korrigeerimise viivitus oli enamasti tingitud lühiajaliste rahaturuinvesteeringute suurenenud nõudlusest olukorras, kus tulevaste baasintressimääradega seoses valitses suur ebakindlus, ning tähtajalisi hoiuseid vastuvõtvate pankade võetavast tasust.

Intressimäärade tõusud kandusid lõpuks enamjaolt üle ka tagatud rahaturgudele, olgugi et eri segmentides pisut erineva kiirusega.

Repotehingud toimivad põhimõtteliselt lühiajaliste tagatud laenudena, mille puhul sularaha vahetatakse väärtpaberi vastu lepingu alusel, mille kohaselt tehing pööratakse tagasi (tavaliselt järgmisel päeval). Nõudlus väärtpaberite laenutehingute ja tagatud lühiajaliste investeeringute järele suurenes alates 2021. aasta viimasest kvartalist märkimisväärselt, mistõttu repomäärade ja EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahe suurenes, kuna vastavaid tagatisi nappis. 2022. aasta juulis, oktoobris ja detsembris toimunud intressimäärade tõusud kandusid kõik enamjaolt üle lühiajalistesse repomääradesse, mis olid tagatud enamiku euroala riikide riigivõlakirjadega, samas kui ülekandumine kõrgeima reitinguga (nt Saksamaa) riigivõlakirjade tagatistesse toimus mõningase viivitusega. 2022. aasta septembris baasintressimäära positiivseks muutnud 75baaspunktise intressimäära tõusu ülekandumine repomääradesse toimus suurema viivituse ja häiretega. Esimestel päevadel pärast intressimäära tõstmist tabas kõikide euroala riikide repomäärasid märkimisväärne langussurve; sealjuures oldi mures, et nõudlus tagatise järele suureneb märgatavalt, kuna investorid kiirustavad positiivsete intressimäärade taastudes investeerima sularaha repoturule. Ka pikema tähtajaga repotehingute ja riigivõlakirjade puhul polnud intressimäärade ülekandumine ülemäära sujuv, ennekõike tagatiste puuduse ja selliste investeeringute suurenenud nõudluse tõttu. Tagatiste kättesaadavus hakkas 2022. aasta lõpu poole paranema. See väljendus tagatud rahaturu intressimäärade ja EKP baasintressimäärade vahe vähenemises, mis tuleneb eelkõige mitmest eurosüsteemi ja riiklike võlahaldusasutuste nimel käivitatud algatusest tagatiste puuduse leevendamiseks ning tavapärasest aastalõpu volatiilsusest 2022. aasta detsembris (joonised A ja B).

Joonis A.

Lühiajaliste tagamata ja tagatud rahaturu intressimäärade tõusude ülekandumine

(protsentides, mahuga kaalutud keskmine määr)

Joonis B.

Tähtajaliste tagamata ja tagatud rahaturu intressimäärade tõusude ülekandumine

(protsentides, mahuga kaalutud keskmine määr)

6 Sularaha on Euroopa kodanike seas endiselt kõige sagedamini kasutatav maksevahend, mida võltsitakse vähe

Europangatähtede ringlus kasvas ka 2022. aastal, 4,5% pangatähtede arvu ja 1,8% väärtuse poolest, ning seda mõjutasid peamiselt Venemaa sõda Ukrainas ja alates juulist EKP baasintressimäärade tõusud.

EKP uuringust euroala tarbijate maksekäitumise kohta selgus, et sularaha oli müügikohtades kõige sagedamini kasutatav maksevahend, moodustades maksetest 59%. Lisaks nähtus esimesest ettevõtete rahakasutuse uuringust, et 96% peamiselt erakliente teenindavatest ettevõtetest aktsepteeris sularaha ja rohkem kui 90% teevad seda ka edaspidi.

Pangatähti võltsitakse endiselt märkimisväärselt vähe. Pangatähtede uute turvaelementide väljatöötamine jätkub, et püsida võltsijatest sammu võrra ees ning parandada veelgi pangatähtede vastupidavust ja usaldusväärsust.

6.1 Ringluses olevad europangatähed

2022. aasta lõpus küündis ringluses olevate europangatähtede arv 29,5 miljardini ja nende koguväärtus oli 1,57 triljonit eurot. See väljendab pangatähtede arvu ja väärtuse positiivset aastakasvu (vastavalt 4,5% ja 1,8%). 2022. aastal mõjutas europangatähtede ringlust kaks asjaolu. Esiteks suurendas Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja märtsis nõudlust europangatähtede järele, kuna inimesed tahtsid omada piisavalt sularaha juhuks, kui maksesüsteemide töö on häiritud. Alates 2022. aasta aprillist hakkas nõudlus europangatähtede järele stabiliseeruma. Teiseks muutis EKP 27. juulil 2022 alanud baasintressimäärade tõstmine süsteemivälised eurodes sularahasäästud intressi teenivate instrumentidega võrreldes kallimaks. Selle tulemusena naasis väike osa ringluses olevaid europangatähti eurosüsteemi ning see avaldas europangatähtede ringlusele vähendavat mõju (joonis 6.1).

Joonis 6.1.

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus

(vasakul teljel: miljardites eurodes; paremal teljel: miljardites)

Ringluses olevate europangatähtede kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks töötlesid eurosüsteemi riikide keskpangad 24,8 miljardit europangatähte. 3,2 miljardit neist olid kulunud pangatähed, mis tuli asendada värskelt trükitud pangatähtedega.

Ringluses olevate euromüntide väärtus kasvas samuti aastaga 4,0%, küündides 2022. aasta lõpus 32,5 miljardi euroni. See on kõigi 145 miljardi ringluses oleva euromündi koguväärtus.

Füüsiliste europangatähtede ja -müntide kasutuselevõtt 2002. aastal oli Euroopa ajaloos tähtis verstapost. Seda peeti ka maailma mastaabis erakordseks sündmuseks, kuna see oli ja on endiselt ajaloo suurim rahavahetus.

6.2 Euroala tarbijate maksekäitumise ja ettevõtete sularahakasutuse uuringud

Euroala tarbijate maksekäitumise uuring

EKP korraldas vahemikus oktoober 2021 – juuni 2022 euroala tarbijate maksekäitumise uuringu, et hinnata tarbijate maksekäitumist ja eelistusi ning nende juurdepääsu eri maksevahenditele. Uuringust selgus, et sularaha oli müügikohtades kõige sagedamini kasutatav maksevahend. Sealjuures tehti 59% kõikidest maksetest sularahas, olgugi et sularahamaksete osakaal oli 2019. aasta 72%ga võrreldes langenud. Väärtuse poolest oli kaardimaksete osakaal (46%) sularahamaksete omast (42%) suurem. Sularaha aktsepteeriti euroala füüsilistes maksekohtades 95% tehingute puhul, sealjuures oli mitterahaliste vahenditega maksmine võimalik 81% tehingute puhul.

Suurem osa euroala tarbijaid oli sularaha kättesaadavusega rahul. Enamik tarbijaid (90%) leidis, et sularahaautomaatidele või pankadele on suhteliselt lihtne või väga lihtne ligi pääseda.

Euroala ettevõtete sularahakasutus

2022. aastal avaldas EKP esimese ettevõtete sularahakasutuse uuringu tulemused, mis heitsid valgust ettevõtete strateegilistele seisukohtadele sularaha praeguse ja tulevase kasutamise ning aktsepteerimise suhtes. Sularaha jääb tõenäoliselt oluliseks maksemeetodiks, kuna üle 90% praegu sularaha aktsepteerivatest ettevõtetest plaanib seda teha ka tulevikus. Maksevahendi aktsepteerimise üle otsustamisel on ettevõtete jaoks kõige olulisemad kriteeriumid turvalisus ja usaldusväärsus.

6.3 Vähe võltsinguid ja europangatähtede arendamine

Europangatähti võltsitakse märkimisväärselt vähe

2022. aasta jooksul kõrvaldati ringlusest 376 000 võltsitud europangatähte. Iga miljoni ehtsa pangatähe kohta tuvastati 13 võltsingut. See tähendab, et võltsimise tase proportsionaalselt ringluses olevate pangatähtedega on madaluse poolest teisel kohal alates europangatähtede kasutuselevõtust (joonis 6.2). Võrreldes 2021. aastaga suurenes ringlusest kõrvaldatud võltsingute koguarv 8,4%. See oli tingitud ka majandustegevuse taastumisest 2022. aastal pärast enamiku pandeemiapiirangute tühistamist. Võltsingute kvaliteet on endiselt kehv. Seetõttu saab neid väga kiiresti ja hõlpsasti katsumise, vaatamise ja kallutamise teel kontrollida.

Joonis 6.2.

Aastas tuvastatud võltsingute arv miljoni ringluses oleva ehtsa pangatähe kohta

Europangatähtede arendamine

Et tagada ka tulevikus europangatähtede kvaliteet ja võltsimiskindlus, jätkatakse uute turvaelementide väljatöötamist, võttes arvesse tehnoloogia arengut. Edaspidised olulised eesmärgid hõlmavad europangatähtede ümberkujundamist ja nende keskkonnamõju vähendamist. Uute europangatähtede tootmise ja väljastamise kohta pole veel otsust tehtud.

7 Statistika

Liikmesriikide keskpankade abiga töötab EKP välja, kogub, koostab ja levitab suurt hulka statistikat ja andmeid, mida on vaja, et toetada euroala rahapoliitikat, finantsstabiilsust ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) mitmesuguseid muid ülesandeid ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid. Seda statistikat kasutavad ka ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid, finantsturu osalised, meedia ja laiem avalikkus ning see aitab EKP-l suurendada oma tegevuse läbipaistvust.

2022. aastal keskendus EKP euroala uuele statistikale, nimelt väärtpaberite statistika täiustatud avaldamisele, euroala rahaturu üleöö indekseeritud intressimäära vahetuslepingute näitajate väljatöötamisele lähtuvalt rahaturgude statistikaaruandluse andmetest, eriotstarbelisi üksusi käsitlevale teabele ja euroala riikide kahepoolsele välisstatistikale seoses Venemaaga. Töötati välja kliimamuutuste poliitikat toetavad katsenäitajad ja alustati tööd integreeritud aruandluse raamistiku kavandamisetapiga. Lisaks kaasati finantskontode kvartaliaruannetesse uusi andmeid mittepangast finantsasutuste kohta.

7.1 Uus ja täiustatud euroala statistika ning muud arendustegevused

EKP nõukogu võttis vastu uue suunise väärtpaberiandmete ja väärtpaberiemissioonide statistika valdkonnas.^[51] Suunises määratletakse EKPSi väärtpaberite keskandmebaasi andmete kvaliteedi haldamise täiendatud nõuded ja uued nõuded väärtpaberite keskandmebaasi andmetel põhinevate väärtpaberiemissioonide statistika koostamise kohta.

Pärast suunise vastuvõtmist hakkas EKP avaldama kõikide ELi liikmesriikide kohta uusi väärtpaberiemissioonide statistika ülevaateid hindamismeetodite, tähtaegade ja intressimäära tüüpide kaupa. See on EKPSi esimene mikrotasandilt makrotasandile suunatud andmestik, mille puhul kasutatakse väärtpaberite keskandmebaasi mikroandmeid, et koostada ametlikku makrostatistikat kooskõlas rahvusvaheliste statistikastandarditega. Kättesaadavad andmed on märksa ajakohasemad. EKP laiendas märgatavalt ka väärtpaberipositsioonide statistika avaldamist, võttes kasutusele uued andmejaotused euroala riikide, omanike ja emitentide sektorite kaupa. Uued andmed annavad finantsturgudest ajakohasema ja täielikuma ülevaate, mis võimaldab esmas- ja järelturu tegevust paremini jälgida.

EKP hakkas avaldama uut statistikat eurorahaturu üleööintressimäära vahetustehingute kohta, lähtudes 47-lt euroala pangalt kogutud rahaturgude statistikaaruandluse andmetest.^[52] Andmeread hõlmavad teavet euroala rahaturu üleöö indekseeritud intressimäära vahetuslepingute hetke- ja forvardturgude kohta, sealhulgas nominaalset kogusummat ja igapäevast keskmist nominaalsummat ning kaalutud keskmist intressimäära. Uus statistika täiendab andmeid tagamata ja tagatud rahaturu segmentide kohta, mida on regulaarselt avaldatud vastavalt alates 2017. aasta novembrist ja 2019. aasta jaanuarist. Uue statistika avaldamine suurendab turu läbipaistvust ja tõhustab seega rahaturu toimimist.

2022. aasta mais võttis EKP nõukogu vastu välisstatistika suunise muudatuse, et koguda statistikat eriotstarbeliste üksuste kohta.^[53] See võimaldab paremini mõista nende rolli euroala majandus- ja finantssüsteemis. Residentidest eriotstarbeliste üksuste piiriüleseid tehinguid ja positsioone käsitlevaid andmeid edastati esimest korda 2023. aasta märtsis, lähtudes 2022. aasta neljanda kvartali andmetest; tagasiulatuvad andmed alates 2020. aasta esimesest kvartalist edastatakse 2023. aasta septembriks.

2022. aasta oktoobris hakkas EKP välisstatistika raames avaldama euroala riikide ja Venemaa kahepoolse maksebilansi alamkategooriat.^[54] Need üksikasjalikumad kvartaliandmed annavad kasulikku statistikat euroala riikide ja Venemaa vaheliste piiriüleste maksebilansitehingute analüüsimiseks.

7.2 Katsenäitajate väljatöötamine kliimamuutuste poliitika toetamiseks

EKP avaldas 2022. aastal lõpetatud töö põhjal 2023. aasta 24. jaanuaril esimest korda kolm uute statistiliste näitajate kogumit kestliku rahastamise, kasvuhoonegaaside heitkoguste ja füüsiliste kliimariskide kohta. See on osa EKP tegevuskavast kaasata kliimamuutusi käsitlevad kaalutlused rahapoliitika strateegiasse.^[55] Nende kliimamuutuste näitajate väljatöötamine oli äärmiselt keeruline. Näitajad hõlmavad muu hulgas eri riigiüleste mikrotasandi andmestike sobitamist, puuduvate andmete jaoks asjakohaste imputeerimismehhanismide väljatöötamist ning andmekvaliteedi kontrollimist, võttes arvesse selliseid aspekte nagu konfidentsiaalsus, korratavus ja representatiivsus. Tööd andmestikega jätkatakse, kuna praegusel kujul ja arvestades alamkategooriatest tulenevaid erinevusi, ei ole praegu võimalik neid kasutada.

Avaldati järgmised kolm andmestikku.^[56]

1. Kestliku rahastamise näitajad – nende abil antakse ülevaade kestlike võlainstrumentide emiteerimisest ja omamisest euroala residentide poolt. See andmestik on juba üpris põhjalik ning see avaldatakse andmekvaliteedi märgisega „eksperimentaalne“.
2. Finantsasutuste kasvuhoonegaaside heitkoguste näitajad – annavad teavet finantsasutuste, näiteks pankade väärtpaberi- ja laenuportfellide kasvuhoonegaaside heitemahukuse kohta ning aitavad seega hinnata finantssektori rolli kliimaneutraalsele majandusele ülemineku rahastamises ja sellega seotud riske. Aluseks olevat andmestikku tuleb aga täiustada, eriti katvuse seisukohast. Seetõttu tuleb näitajaid tõlgendada ettevaatlikult ning käsitleda poolelioleva tööna ja olemuselt analüütilistena.
3. Laenu- ja väärtpaberiportfellide füüsiliste kliimariskide näitajad – nende abil hinnatakse kliimamuutuste tagajärjel tekkivatest looduslikest ohtudest, näiteks üleujutused või metsa- või maastikutulekahju, tulenevaid riske laenu-, võlakirja- ja aktsiaportfellide tootlusele. Aluseks olevat andmestikku tuleb veel täiustada, näiteks asukohateabe üksikasjade seisukohast. Seetõttu tuleb näitajaid tõlgendada ettevaatlikult ning käsitleda poolelioleva tööna ja olemuselt analüütilistena.

Kooskõlas EKP nõukogu koostatud tegevuskavaga jätkatakse nende kolme andmestiku täiendamist, mida toetab osaliselt uute ja paremate andmeallikate tekkimine ning metoodika edasine väljatöötamine nii EKPSis kui ka mujal maailmas.

7.3 Integreeritud aruandlusraamistiku edendamine

EKP järjepidev tegevus pankade aruandluskoormuse vähendamiseks ning andmete võrreldavuse ja kvaliteedi parandamiseks hakkas 2022. aastal vilja kandma. 2021. aasta detsembris käivitati integreeritud aruandluse raamistiku kavandamisetapp, et konsolideerida eurosüsteemi pankade statistilised nõuded ühtsesse standardsesse raamistikku, mis kehtiks tervel euroalal ning mida võivad kasutada ka teiste ELi liikmesriikide ametiasutused.^[57]

Kavandamisetapis määratleb eurosüsteem uue raamistiku põhielemendid (nii sisu kui ka andmeprotsesside seisukohast) ning visandab eurosüsteemi statistikategemise protsessi tõhusama korralduse. Integreeritud aruandluse raamistiku kujundamisel tugineb eurosüsteem käimasoleva hüvede ja kulude analüüsi põhjal asjaomaste sidusrühmade panusele.^[58] Käimasoleva hüvede ja kulude analüüsi raames avaldati 2022. aasta septembris kolm aruannet. Igaühes neist keskenduti kavandatava aruandlussüsteemi konkreetsetele omadustele, nimelt sisuteemadele, riigipõhiste nõuete tehnilisele integreerimisele ning protseduurilistele ja rakendamisega seotud aspektidele.^[59] Lisaks korraldas EKP 2022. aastal koos pangandussektoriga kaks töötuba, et arutada hüvede ja kulude analüüsi hetkeseisu.

Integreeritud aruandluse raamistik on esimene samm ELi statistiliste, usaldatavusjärelevalve ja kriisilahendusandmete integreeritud aruandlussüsteemi laiemast algatusest, mida taotles Euroopa pangandussektor ning mida toetavad ka Euroopa Parlament ja nõukogu. Euroopa Pangandusjärelevalve, EKP, Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Komisjon on integreerimise edendamiseks alustanud koostööd mitteametliku koordineerimisrühma raames. Euroopa Pangandusjärelevalve 2021. aasta detsembris avaldatud teostatavusuuringu kohaselt formaliseeritakse ametiasutuste koostöö eeldatavasti ühise pankade aruandekomitee loomise kaudu, milles osalevad EKPS, Euroopa Pangaliit, ühtne järelevalvemehhanism ja selle välised riiklikud pädevad asutused, Ühtne Kriisilahendusnõukogu, riiklikud kriisilahendusasutused ning Euroopa Komisjon.^[60]

Infokast 4
Uus statistika mittepangast finantsasutuste kohta finantskontode kvartaliaruannetes

Muud finantsasutused ‒ euroala suuruselt teine finantssektor

EKP avaldatavad finantskontode kvartaliaruanded annavad uue ülevaate muudest finantsasutustest. Need moodustavad rahaloomeasutuste (st pankade ja rahaturufondide) järel euroala suuruselt teise finantssektori (joonis A). Nende laienevat rolli tunnustati EKP 2020.‒2021. aasta rahapoliitika strateegia läbivaatamise käigus ning see uus ülevaade on oluline samm selle arengu analüüsi hõlbustamiseks.^[61] Eristatakse kolme allsektorit:

• Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad ‒ need on peamiselt valdusettevõtjad ja grupisisesed üksused, näiteks rahastuskanalid. See allsektor moodustab 17% euroala finantssektorist ning on kontsentreerunud paari euroala riiki (sealjuures moodustavad Iirimaa, Luksemburgi ja Madalmaade asutused rohkem kui 85% varasid hoidvatest finantsasutustest).
• Muud finantsvahendajad ‒ need on näiteks väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega kauplejad ning finantsvahendusettevõtted, mis tegelevad väärtpaberistamise tehingutega. See allsektor moodustab euroala tasandil finantssektorist 4%. Andmed teiste finantsvahendajate kohta on hädavajalikud, et viia lõpule euroala finantsvahenduse protsessi täielik analüüs.
• Finantsvahenduse abiettevõtted ‒ need hõlbustavad finantstehinguid juriidiliseks (või majanduslikuks) lepingupartneriks saamata. Need on näiteks börsid, pensionifondide ja usaldusfondide valitsejad ning kindlustusvahendajad. Need moodustavad euroala finantssektorist 1%.

Joonis A.

Euroala finantssektori allsektorid

(täitmata kohustuste summa 2022. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga protsentidena finantssektori kohustustest)

8 EKP teadustegevus

2022. aastal keskenduti EKP teadustegevuses inflatsiooniarengu hindamisele ja rahapoliitika normaliseerumise võimaliku mõju analüüsile. Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustiku kaudu kättesaadavaid andmestikke hakati kasutama ka euroala kodumajapidamiste rahalise seisundi erinevuste analüüsiks. EKP tarbijaootuste uuringu käigus kogutud rikkalike andmete põhjal algatati uusi projekte. Samuti suurendati kliimamuutustega seotud probleeme käsitlevat teadustegevust. Koostöö riikide keskpankadega Euroopa Keskpankade Süsteemi uurimisklastrite raames jätkus, sealjuures korraldati iga-aastaseid töötubasid, et arutada spetsialiseerumisvaldkondade kõige pakilisemaid küsimusi. Hinnakujunduse mikroandmete analüüsi võrgustik PRISMA lõpetas oma töö, mille tulemusel tehti mitu poliitika seisukohast olulist avastust (vt infokast 5).

8.1 Uudised EKP teadustegevuse algatuste kohta

2022. aastal keskenduti EKP teadustegevuses ennekõike intressimäära ja bilansi normaliseerumise, sealhulgas sellega seotud ülekandekanalite ja kompromisside mõjule. Võimaliku finantsstabiilsusele avalduva normaliseerumismõju hindamiseks kasutati mitmesuguseid makrorahanduslike seostega asutusesiseseid mudeleid. Selle töö põhitulemusena leiti endiselt, et poliitika normaliseerumine vähendaks finantshaavatavuste kuhjumist ning kahandaks äärmuslikke riske inflatsioonile keskmise aja jooksul, kuid tooks kaasa karmimad rahastamistingimused ja ulatuslikuma lühiajalise kasvu vähenemise riski.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik on pakkunud otsustava tähtsusega sisendit euroala jõukuse jaotumise kohta ning on oluline allikas mitme EKP heterogeensuse uurimisrühma korraldatava teadusprojekti jaoks.

Võrgustiku andmetel põhinevas teadustegevuses keskenduti euroala mittesisserännanud ja sisserännanud leibkondade jõukuse ja likviidse vara erinevustele, kodumajapidamiste finantsprobleemidele, euroala riikide eluasemete ja kodude omamise määrade märkimisväärsetele erinevustele ning erinevustele mõjus, mida pandeemia kodumajapidamiste rahalisele seisundile avaldas.

EKP tarbijaootuste küsitlus sai 2022. aasta jooksul üha rohkem tähelepanu See väljendus uute küsitlusmoodulite väljatöötamises tarbijate rahalise seisundi, eluaseme, tööturgude ja muude keskpangandusega seotud teemade kohta, samuti teadusväljundi suurendamises ning uutes projektides, mis tuginesid küsitluses käsitletud mitmesugustele teemadele. Tarbijaootuste küsitlusel põhinevat tööd on kajastatud tihti EKP majandus-, rahapoliitilises ja finantsanalüüsis ning selle ametlikes väljaannetes. Nagu värskelt välja töötatud tarbijaootuste küsitluse veebilehelt näha, on küsitluse andmeid sisaldavate väljaannete põhjal saadud teadmisi mitmesuguste teemade kohta, sealhulgas inflatsiooniootused, keskpankade teabevahetus, tarbimine ja tarbijate rahaline olukord, rahapoliitika edasikandumine kodumajapidamistele, energiašokk ja kodumajapidamiste eelarvepoliitiline toetamine. Lisaks avaldatakse kuuküsitluste koondtulemused nüüd regulaarselt tarbijaootuste küsitluse veebilehel. Alates 2022. aasta augustist ilmuma hakanud igakuises pressiteates võetakse kokku tarbijaootused seoses inflatsiooni, eluasemeturu, krediidi kättesaadavuse, sissetuleku, tarbimise, tööturu ja majanduskasvuga.

Kliimamuutusi käsitlev uurimistegevus aktiveerus 2022. aastal. Uurijad keskendusid finantsstabiilsuse, finantsturgude, valitsuste poliitika ja rohepöörde vastastikuse mõju eri aspektidele. Selle teema eri aspektide kohta avaldati arvukalt EKP artikleid ja tehti järgmised poliitika seisukohast tähtsad järeldused: 1) pankade laenutegevus vastab kliimapoliitikale, sealjuures jaotatakse fossiilkütuste projektidele antavaid laene nähtavalt piiriüleselt ümber, et reageerida CO₂-maksudele,^[62] ja pärast Pariisi kliimakokkulepet on kasvuhoonegaasimahukatele äriühingutele laenude andmine märgatavalt vähenenud^[63]; 2) rohkem omakapitalil põhineva majandusega riikides vähendatakse CO₂ heitkoguseid kiiremini kui võlapõhisema majandusega riikides^[64]; 3) loodusvarade nappus toob kaasa energiat säästvad tehnilised muutused^[65] ning 4) optimaalsest kõrgemate CO₂-maksude asemel madalamate CO₂-maksude kehtestamine on ühiskonnale tunduvalt kulukam^[66].

Teises uurimisvaldkonnas uuriti kliimariski ja finantsstabiilsuse seoseid ning käsitleti kolme põhimõõdet: 1) finantssüsteemi ähvardavaid kliimariske käsitlevad andmed ja nende mõõtmine; 2) kliimariskide stressitestide hindamised ning 3) kliimariskide makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikaga seotud mõju. Tulemused avaldati 2022. aasta juulikuises EKP/ESRNi ühisaruandes.

8.2 EKPSi uurimisklastrite töö ülevaade

Tavapärased uurimisvõrgustikud jätkasid uurimisalase koostöö koordineerimist EKPSis ja teadlastega suhtlemist. EKPSi uurimisklastrid – rahandusökonoomika (1. klaster); rahvusvahelise makromajanduse, eelarvepoliitika, töö-ökonoomika, konkurentsivõime ning majandus- ja rahaliidu juhtimine (2. klaster); finantsstabiilsuse, makrotasandi usaldatavusjärelevalve reguleerimise ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve (3. klaster) ja kliimamuutused (4. klaster) – korraldasid nende valdkondade kõige pakilisematel teemadel seminare.

1. klastri iga-aastane töötuba toimus Pariisis 10.–11. oktoobril 2022. Banque de France’i korraldatud töötuba keskendus inflatsioonile, intressimääradele ning raha- ja eelarvepoliitika vastastikusele mõjule. 2. klastri iga-aastane töötuba toimus Kreeka keskpangas 29.–30. septembril 2022. Selle raames keskenduti majandussanktsioonide mõjule, eriti kaubandusele, tööhõivele ja tootmisele. Liikmed arutasid ka raha- ja eelarvepoliitika vastastikust mõju ning ELi institutsioonide ülesehitust lagunemisohu kontekstis. Banco de Portugali korraldatud 3. klastri iga-aastane töötuba toimus Lissabonis 20.–21. oktoobril 2022. Selle raames käsitletud teemad varieerusid panganduse reguleerimisest eluasemeturgude ja keskpanga digiraha järelevalveni. 5.–6. septembril 2022 korraldas 4. klaster virtuaalselt esimese iga-aastase töötoa, mida võõrustas Deutsche Bundesbank. Töötoas käsitleti kliimamuutuste ja -poliitika makromajandusliku mõju alast teoreetilist ja empiirilist teadustegevust ning mõju eri finantsturgudele.

9 Õigustegevus ja õiguslikud ülesanded

2022. aastal tõlgendas Euroopa Liidu Kohus esimest korda muud tüüpi laenuvõimaluse kontseptsiooni laenukeelu kontekstis ja tunnustas riikide keskpankade rahalist sõltumatust (kohtuasi C‑45/21). Lisaks tegi Euroopa Liidu Kohus lõpu ligi kümneaastasele kohtuvaidlusele seoses 2013. aasta kriisilahendusmeetmetega Küprosel (kohtuasjad T‑200/18 ja T‑379/16) ja selgitas täpsemalt EKP järelevalvevolituste olulisi aspekte (kohtuasi T‑275/19). EKP võttis vastu 14 arvamust tema pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide eelnõude kohta ja 32 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta. Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude üle jäeti EKPga konsulteerimata viiel korral seoses riigisisese õigusega. EKP 2022. aasta keskpankade laenu- ja eesõiguste keelu järgimise seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklitest 123 ja 124 peeti üldiselt kinni.

9.1 Euroopa Liidu Kohtu pädevus seoses EKPga

2022. aasta septembris tegi Euroopa Liidu Kohtu suurkoda esimest korda otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõikes 1 kasutatud termini „muud tüüpi laenuvõimalus“ tõlgendamise kohta ning määratles nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktis ii selle kui igasuguste kohustuste rahastamise, mis avalikul sektoril on kolmandate isikute ees (kohtuasi C‑45/21). Euroopa Liidu Kohtu kohaselt ei tähenda see laenuvõimaluse keeld avaliku sektori kolmandate isikute ees võetud kohustuse rahastamise tähenduses mitte ainult seda, et riikide keskpangad ei tohi võtta endale teiste avaliku sektori asutuste või organite olemasolevaid kohustusi kolmandate isikute ees, vaid sellega nõutakse lisaks, et riikide keskpankade kolmandate isikute ees võetud kohustuste tõhus rahastamine ei tohi otseselt tuleneda teiste avaliku sektori asutuste või organite võetud meetmetest või tehtud poliitikavalikutest. Samas eelotsuses tunnistas Euroopa Liidu Kohus sõnaselgelt esimest korda riikide keskpankade sõltumatuse finantsmõõdet ja tõlgendas selle mõju kontekstis, kus riigi keskpank täidab riiklikke ülesandeid väljaspool Euroopa Keskpankade Süsteemi. Euroopa Liidu Kohtu kohaselt ei suudaks riikide keskpangad täita sõltumatult EKPSi kohaldamisalasse kuuluvat ülesannet, kui selle kohaldamisala välised riiklikud ülesanded takistavad riikide keskpankadel koguda reservide või puhvrite kujul piisavaid finantsressursse, et korvata kahju, eriti sellist, mis tuleneb rahapoliitilistest operatsioonidest.

Üldkohus jättis 2022. aasta juulis ja novembris rahuldamata viimased menetluses olevad EKP vastu esitatud kahju hüvitamise hagid, mille olid muu hulgas esitanud kahe Küprose panga mõned sidusrühmad, kelle suhtes kohaldati 2013. aasta kriisilahendusmeetmeid (kohtuasjad T‑200/18 ja T‑379/16). Määrustes järgitakse Euroopa Liidu Kohtu 2020. aasta otsust liidetud kohtuasjades Chrysostomides ja Bourdouvali^[67], milles käsitleti sarnast teemat. Apellandid väitsid, et asjaomased kriisilahendusmeetmed kehtestasid EKP ja teised kostjad^[68], tuginedes muu hulgas nende osalemisele eurorühma koosolekutel, nende rollile Küprose vastastikuse mõistmise memorandumi läbirääkimistel ja vastuvõtmisel ning EKP nõukogu otsustele seoses erakorralise likviidsusabiga. Üldkohus leidis, et EKP ja teised kostjad ei rikkunud õigust varale, õiguspäraste ootuste põhimõtet, proportsionaalsuse põhimõtet ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Üldkohtu määrused panid punkti ligi kümneaastasele kohtuvaidlusele seoses Küprose 2013. aasta kriisilahendusmeetmetega, milles EKP on alati edukalt tõestanud, et toimis õiguspäraselt.

2022. aasta detsembris tegi Üldkohus neli otsust, jättes rahuldamata kõik AS PNB Banka poolt EKP järelevalveotsuste seeria vastu esitatud hagid ja täpsustades EKP järelevalvevolitusi. 2019. aasta jaanuarist 2020. aasta veebruarini võttis EKP vastu mitu järelevalveotsust seoses AS PNB Bankaga. Üldkohus vaatas need otsused läbi ja kinnitas, et EKP on pädev kasutama seoses vähem olulise krediidiasutusega kõiki ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklites 10–13 loetletud uurimisvolitusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle, ning täpsustas, et kehtiva määrusega ei nõuta, et uurimisalune üksus kuulataks enne kohapealse kontrolli tegemise otsuse vastuvõtmist ära (kohtuasi T‑275/19). Samuti kinnitas Üldkohus, et EKP-l on vajaduse korral vähem olulise krediidiasutuse otsese järelevalve ülevõtmise volituse kasutamisel ulatuslik kaalutlusõigus, kui see on vajalik, et tagada rangete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine (kohtuasi T‑301/19). Kolmandaks tegi Üldkohus otsuse, et EKP võib olla vastu olulise osaluse omandamisettepanekule, kui see on direktiivi 2013/36 artikli 23 lõikes 1 osutatud ühe või mitme kriteeriumi alusel põhjendatud, ilma et ta peaks teisi kriteeriume analüüsima (kohtuasi T‑330/19). Viimasena selgitas Üldkohus seoses tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusega mõningaid riikliku pädeva asutuse ettepaneku ja EKP lõpliku tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaheliste seoste aspekte. Näiteks otsustati, et kuna riikliku pädeva asutuse ettepanek pole EKP-le siduv, teeb see oma hindamise, võttes arvesse ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikli 83 lõikes 2 loetletud elemente. Selle tulemusena võib EKP lisada lõplikusse tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusesse otsuse põhjenduse, mis polnud riikliku pädeva asutuse ettepanekuga hõlmatud (kohtuasi T‑230/20).

9.2 EKP arvamused ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigusakti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse. Kõik EKP arvamused avaldatakse EUR-Lexis. EKP arvamused ELi õigusaktide eelnõude kohta avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas. EKP võttis 2022. aastal vastu 14 arvamust tema pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide eelnõude kohta ja 32 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta.

Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude üle jäeti EKPga konsulteerimata viiel korral seoses riigisisese õigusega ja liidu õigusaktidega. Esimene juhtum oli seotud Soome pankadevaheliste maksete eriolukorra kava seadusega. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks selle võimaliku mõju tõttu EKPSi maksesüsteemide sujuva toimimise edendamise ülesandele ja Suomen Pankki ülesannetele. Teine juhtum oli seotud Itaalia seadusega, mis käsitles jalaväemiine, kassettlahingumoona ja kassettpomme tootvate äriühingute rahastamist keelavaid meetmeid ning millega nõuti, et asjaomased ametiasutused, sealhulgas Banca d’Italia tagaks, et krediidiasutused järgivad jalaväemiine, kassettlahingumoona ja kassettpomme tootvate äriühingute rahastamise keeldu. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, kuna see võis avaldada mõju Banca d’Italiale riigi keskpanga ülesande ebatüüpilise olemuse tõttu. Kolmas juhtum oli seotud Iirimaa maa-arengu agentuuri seadusega, millega nähakse ette asjaomaste avalik-õiguslike organite, sealhulgas Iirimaa keskpanga omanduses oleva maa sundvõõrandamine. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks selle võimaliku mõju tõttu Iirimaa keskpangale, eriti selle finantssõltumatusele. Neljas juhtum oli seotud Leedu väärtpaberistamise ja tagatud võlakirjade seadusega, millega muudetakse Lietuvos bankase seadust, millega määrati Lietuvos bankas pädevaks asutuseks, mis vastutab väärtpaberistamise ja tagatud võlakirjade avaliku järelevalve eest, ning sellele antakse seotud järelevalve-, uurimis- ja sanktsioneerimisvolitused. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks selle mõju tõttu Lietuvos bankase ülesannetele. Viies juhtum oli seotud liidu direktiiviga, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks EKPga konsulteerimata jätmise juhtumiks selle võimaliku mõju tõttu EKPSi ülesannetele, täpsemalt maksesüsteemide sujuva toimimise edendamisele, selle poliitika sujuvale korraldamisele, mida pädevad asutused järgivad seoses finantsturgude süsteemi stabiilsusega, ning EKP ülesannetele, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega.

EKP võttis vastu 14 arvamust ELi seadusandlike ettepanekute kohta, milles käsitleti selliseid teemasid nagu euro kasutuselevõtt Horvaatias ning euro ja Horvaatia kuna ümberarvestuskurss; gaasituru korrektsioonimehhanismi kasutuselevõtt; väärtpaberite keskdepositooriumid; usaldatavusjärelevalvenõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele seoses krediidiriskide nõuetega ning seoses määrusega (kolmas kapitalinõuete määrus); järelevalvevolitused, sanktsioonid, kolmandate riikide filiaalid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisrisk (neljas kapitalinõuete direktiiv); finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamine (kuues rahapesuvastane direktiiv) ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti asutamine; terves liidus ühise kõrge küberturvalisuse taseme tagamine (küberturvalisuse teine direktiiv); finantsinstrumentide turud (finantsinstrumentide turgude määrus / teine finantsinstrumentide turgude direktiiv); alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad; ühtlustatud õigusnormid, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (andmemäärus); Euroopa ühtse juurdepääsupunkti, millega luuakse keskne juurdepääs avalikult kättesaadavale finantsteenuste, kapitaliturgude ja jätkusuutlikkuse seisukohast asjakohasele teabele, loomine ja toimimine ning Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi loomine.

Seoses riigisiseste õigusaktidega, millega on tihti hõlmatud mitu teemat, võttis EKP vastu kaheksa arvamust, milles käsitleti valuutaküsimusi ja maksevahendeid; 25 arvamust riikide keskpankade kohta; kaks arvamust makse- ja/või väärtpaberiarveldussüsteemide kohta; neli arvamust statistikaküsimuste kohta; viis arvamust finantssüsteemi stabiilsuse kohta; kaks arvamust rahapoliitiliste instrumentide ja operatsioonide kohta ning seitse arvamust krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta.

9.3 Laenu ja eesõiguste andmise keelu järgimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 271 punkti d kohaselt on EKP-le usaldatud ülesanne jälgida aluslepingu artiklites 123 ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93 ja 3604/93 sätestatud keeldude järgimist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade poolt. Artikliga 123 on EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning osta esmasturult nende emiteeritud võlainstrumente. Artikliga 124 on keelatud kõik meetmed, millega antakse valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele eesõigusi finantsasutustes, kui need meetmed ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel. Samal ajal EKP nõukoguga kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

Samuti jälgib EKP ELi keskpankade kodumaise ja teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi institutsioonide ja asutuste emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjenduste kohaselt ei tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstrumente, et eirata aluslepingu artikli 123 keeldu. Sellised ostud ei tohi saada avaliku sektori kaudse rahastamise vormiks.

EKP 2022. aasta seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklitest 123 ja 124 peeti üldiselt kinni.

EKP jälgib ka edaspidi Magyar Nemzeti Banki seotust Budapesti börsiga, sest asjaolu, et Magyar Nemzeti Bank ostis 2015. aastal Budapesti börsi enamusosaluse, võidakse endiselt käsitleda rahaloomega seotud kartusi tekitavana.

Iirimaa pangakriiside lahendamise ettevõttega (IBRC) seotud varade vähendamine Iirimaa keskpanga poolt 2022. aasta jooksul pikaajaliste ujuva intressimääraga väärtpaberite müügi kaudu on samm nende varade täieliku võõrandamise poole ning parandab väljavaadet eriportfelli täielikuks likvideerimiseks 2023. aastal. Sobivas tempos jätkuv müük leevendaks püsivaid suuri rahaloomeprobleeme veelgi.

Avalikule sektorile seoses Rahvusvahelise Valuutafondiga langevate kohustuste rahastamist liikmesriikide keskpankade poolt ei loeta rahastamiseks, kui selle tulemuseks on välisnõuded, millel on reservide kõik tunnused. Rahaliste annetustega, mis olid mõeldud suure võlaga vaeste riikide võla vähendamiseks ning mida mitme liikmesriigi keskpangad 2022. aastal ja varasematel aastatel Rahvusvahelise Valuutafondi kaudu tegid, välisnõudeid aga ei kaasnenud. See liikmesriikide keskpankade Rahvusvahelise Valuutafondi algatustesse tehtavate rahaliste panuste vorm ei ole seega kooskõlas rahastamiskeeluga ja nõuab parandusmeetmete võtmist, kui need ei ole veel täielikult rakendatud (Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique, Banque de France, Banca d’Italia, Lietuvos bankas ja Sveriges Riksbank).

10 EKP ELi ja rahvusvahelises kontekstis

EKP jätkas 2022. aastal tihedat suhtlust Euroopa ja rahvusvaheliste partneritega. EKP suhtlus Euroopa Parlamendiga on EKP aruandlusraamistiku oluline osa. EKP osales aasta jooksul regulaarsetel ärakuulamistel ning kirjavahetuses Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoniga. Samuti korraldati komisjoniga lisakoosolekuid digitaalse euroga seotud käimasoleva töö raames. Rahvusvahelisel tasandil osales EKP konstruktiivselt keerulises dialoogis G20 rahandusministeeriumide ja keskpankadega. Samuti panustati keskpankade seisukohast olulistesse aruteludesse Rahvusvahelises Valuutafondis, keskendudes poliitikameetmetele, mille eesmärk on leevendada Ukrainas peetava sõja tagajärgi Rahvusvahelise Valuutafondi liikmetele. EKP suhtles tihedalt Rahvusvahelise Valuutafondiga ka seoses vastupanuvõime ja kestlikkuse usaldusfondi kasutuselevõtuga, et hõlbustada eriarveldusühikute vabatahtlikku kaasamist liikmetelt pärast 2021. aasta rekordiliselt suurt eriarveldusühikute üldist eraldist kooskõlas majandus- ja rahaliidu juhtimise raamistikuga. EKP jätkas rahvusvahelist tööd lisaks G20-le ja Rahvusvahelisele Valuutafondile ka teistes foorumites (sageli koostöös oma Euroopa Keskpankade Süsteemi partneritega), sealhulgas keskpankade Ukrainaga tehtava koostöö kaudu, ning teiste tulevaste ELi liikmesriikide ja tärkava turumajandusega riikidega.

10.1 EKP aruandekohustus

EKP-le Euroopa Liidu toimimise lepinguga antud sõltumatus tähendab, et EKP ei allu liidu asutuste, ühegi riigi valitsuse ega muude organite juhistele. Nii tagatakse, et EKP saab teha otsuseid, täitmaks oma eesmärki säilitada hinnastabiilsust poliitilistest osalejatest sõltumatult. Sõltumatusega kaasneb vältimatult aruandekohustus. EKP annab oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ehk ELi kodanike valitud esindajate kogule. Aruandluskohustuse tõhus täitmine Euroopa Parlamendi ees on oluline osa EKP tööst. Euroopa Parlamendiga loodud kahepoolne dialoog võimaldab EKP-l selgitada oma tegevust ja poliitikat ELi kodanike esindajatele ning kuulata ära nende mured. Dialoog on aja jooksul arenenud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 284 lõikes 3 sätestatud nõuetest kaugemale. Nimelt vaatab EKP tegevuse kohtulikult üle Euroopa Liidu Kohus, mis annab aruandekohustusele lisamõõtme.

2022. aastal osales EKP president neljal Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni regulaarsel ärakuulamisel ning veebruarikuisel arutelul EKP 2020. aasta aruande kohta. Regulaarsete ärakuulamiste käigus vastas EKP president rohkem kui 120 küsimusele, mille Euroopa Parlamendi liikmed mitmesuguste teemade kohta esitasid. Enamik küsimusi keskendus EKP rahapoliitikale ja majandusväljavaatele (75%), kuid liikmed väljendasid ka muret seoses majanduse juhtimise (9%), kliimamuutuste (6%) ja finantsvaldkonna õigusaktidega (4%). Samuti esitles EKP asepresident 2022. aasta aprillis majandus- ja rahanduskomisjonile EKP 2021. aasta aruannet. EKP avaldas samal ajal ka tagasiside märkustele, mis esitati Euroopa Parlamendi resolutsioonis EKP 2020. aasta aruande kohta. 2022. aasta mais osalesid majandus- ja rahanduskomisjoni liikmed iga-aastasel visiidil EKPsse, mis toimus pärast kaht aastat pandeemia tõttu virtuaalselt korraldatud kohtumisi silmast silma. Lisaks otsesuhtlusele vastas EKP aasta jooksul ka Euroopa Parlamendi liikmete 32 kirjalikule küsimusele.

Peale selle suhtles EKP majandus- ja rahanduskomisjoniga tihedalt digitaalse euro teemal.^[69] 2022. aastal osales juhatuse liige Fabio Panetta kolmel Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni istungil, et arutada digitaalse euro uurimisetapis tehtud edusamme, sealhulgas privaatsust, finantsstabiilsust ning erasektori tähtsust digitaalse euro süsteemis. Samuti korraldas EKP koos Euroopa Parlamendiga töötajate tasandil tehnilisi seminare ja osales Euroopa Parlamendi liikmete korraldatud üritustel, et arutada digitaalse euro teemadel.

Tänavu jaanuaris ja veebruaris toimunud 2022.–2023. aasta Eurobaromeetri uuringust selgus, et 79% euroala vastajatest toetab eurot. Kuigi need tulemused on julgustavad, nähtus samast uuringust, et suhteliselt vähem ehk 44% peavad EKPd usaldusväärseks. EKP jaoks on oluline suurendada avalikkuse usaldust nii inflatsiooniootuste ankurdamiseks kui ka EKP kaitsmiseks poliitilise surve eest, mis võib kahjustada tema sõltumatust. EKP jätab seega tööd, et suurendada avalikkuse usaldust, pidades konstruktiivset dialoogi Euroopa Parlamendi ja euroala kodanikega, et selgitada oma otsuseid ning kuulata ära nende mured.

10.2 Rahvusvahelised suhted

G20

2022. aastal, Indoneesia G20 eesistumisperioodil oli üleilmne majandusareng ennekõike mõjutatud suurest majandus- ja humanitaarmõjust, mida avaldas Venemaa sõda Ukrainas, mis süvendas globaalseid nõrkusi ja aeglustas taastumisjärgus majanduse kasvu. G20 rahandusministrid ja keskpankade presidendid pidid reageerima sõja otsesele ja kaudsele mõjule, näiteks toidu- ja energiapuudusele, kasvavale üleilmsele inflatsioonile ja süvenevatele võlaprobleemidele, eriti haavatavates riikides. Lisaks olid päevakorras tähtsal kohal pikaajalised struktuursed probleemid, nagu kliimamuutuste leevendamine, pandeemiaks valmisoleku parandamine ning protektsionismi ja üleilmse killustumise ennetamine.

EKP jätkas ka G20 finantsstabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamise valdkonna algatuste toetamist. See hõlmas muude finantsasutuste kui pankade finantsvahendusest tulenevate struktuursete nõrkuste vähendamist ja jõupingutusi reguleeriva raamistiku rakendamiseks rahvusvahelisel ja jurisdiktsioonide tasandil, et maandada krüptovarasüsteemidest tulenevaid riske. EKP aitas G20-l töötada välja ka raamistiku, et tagada õiglane ja taskukohane kliimaalane üleminek ning kiirendada kapitalivooge jätkusuutliku investeerimisse. Seoses haavatavate riikidega jätkas EKP ühise võlakäsitluse raamistiku prognoositava, õigeaegse ja koordineeritud rakendamise ning võlgade läbipaistvuse suurendamise meetmete toetamist.

IMFi ja rahvusvahelise finantsarhitektuuriga seotud poliitikaküsimused

Rahvusvahelisel Valuutafondil oli Ukraina ja teiste Venemaa algatatud sõja otsestest ja kaudsetest tagajärgedest (nt energia- ja toidukriis) mõjutatud liikmesriikide toetamisel oluline roll. IMF võttis mitu meedet, sealhulgas hädaolukorra rahastamisvahendite raames vastloodud toidukatastroofi korvamise meede, ning rakendas uut juhatuse osalusel toimuvat programmide jälgimist, millest said kasu Ukraina ja mitu teist riiki. Doonorriikidele loodi erikonto, et nad saaksid anda Ukrainale IMFi maksetaristu kaudu turvaliselt finantsabi (laene või toetusi). Lisaks on IMF suhelnud tihedalt Ukraina ametiasutustega, et pakkuda tehnilist tuge Ukraina majanduspoliitilistele meetmetele.

Seoses IMFi laenuandmise vahenditega kiideti heaks uus vastupanuvõime ja kestlikkuse fond, mis pakuti algselt välja pärast 2021. aasta eriarveldusühikute üldist eraldamist ja käivitati enne IMFi 2022. aasta kohtumist. Vastupanuvõime ja kestlikkuse fond aitab võimendada 2021. aasta eriarveldusühikute üldise eraldamise positiivset mõju, hõlbustades eriarveldusühikute vabatahtlikku kanaldamist liikmetelt, kellel on tugevad välised positsioonid, et tuua kasu väikese sissetulekuga riikidele, sealhulgas haavatavatele keskmise sissetulekuga riikidele. Fondi rahastust saab kasutada pikaajaliste struktuursete probleemide, näiteks kliimamuutuste ja pandeemiaks valmistumisega tegelemiseks, panustades nii maksebilansi stabiilsuse saavutamisse. Euroopa Keskpankade Süsteemi toetuseks on sarnaselt teiste vaesuse vähendamise ja majanduskasvu usaldusfondi kaudsete kanaldamisvõimalustega hädavajalik, et fondile esitatud nõuded säilitaksid reservi omadused. Muude eriarveldusühikuid puudutavate küsimustega seoses lõpetas IMF 2022. aasta mais viieaastase eriarveldusühikute hindamise, mille kohaselt oli euro endiselt USA dollari järel osakaalu poolest suuruselt teine valuuta.

Pandeemiale järgnenud võlgadest tulenevate nõrkuste suurenemise taustal, mida süvendas Venemaa sõda Ukrainas, jätkas IMF võlgadega seotud töökava väljatöötamist, viies 2022. aasta kevadel lõpule fondi riigivõlgade poliitika ja sellega seotud probleemide läbivaatamise. Selle raames vaadati üle tingimused, mille alusel saab fond riigivõla olemasolu korral anda liikmesriigile laenu, võttes arvesse võlausaldaja tegevuskeskkonda, sealhulgas uute ametlike kahepoolsete ja riigiasutustest võlausaldajate ja instrumentide esilekerkimist. See hõlmab nende nõuete täiendamist, mille suhtes kehtib võlgade lubamatuse poliitika, mis on IMFi rahvusvaheliste finantsasutuste ja ametlike kahepoolsete võlausaldajate nõuete kõrgeima taseme kaitse. Võlgade läbipaistvusega seotud töö IMFi ja maailmapanga ühise võlgade haavatavusega tegelemise mitmekülgse lähenemisviisi raames on edenenud. IMF lõpetas 2022. aasta märtsis ka kapitalivoogude liberaliseerimise ja haldamise institutsioonilise seisukoha läbivaatamise. See on osa järelevalvetegevusest, mis on aeglustuva majanduskasvu, karmistuvate finantstingimuste ning energia- ja toidukriisi mõju arvestades üha olulisem.

11 Hea juhtimistava ning sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse edendamine

2022. aastal jälgis EKP hoolega kestlikkusaruandlusega seotud arengut Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, et suurendada järjepidevalt oma keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja üldjuhtimisega seotud tegevuste läbipaistvust. Põhitöö nendes valdkondades toimus aasta ringi. Muu hulgas saavutati mitu EKP kliimakavas seatud eesmärki, käivitati teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning parandati eetika ja heade käitumistavade alase nõustamise kättesaadavust, et tegeleda üha olulisemaks muutuvate eetika ja nõuetele vastavuse teemadega. Samuti laiendati EKP avalikkusega suhtlemise viise ning kohandati personalipoliitikat ja -tavasid, lähtudes pärast pandeemiat esile kerkinud uutest tööviisidest.

11.1 EKP tegevus kestlikkuse ning sellega seotud mõju ja riskide vallas

2021. aastal hakkas EKP esitama keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja üldjuhtimise küsimusi põhjalikumalt käsitlevaid aruandeid, lähtudes oma tegevuse hindamisest, mille raames määratleti organisatsiooni seisukohast tähtsaimad kestlikkuse teemad. EKP lähtus sellest 2022. aastal ka teabe avalikustamisel, mille põhimõtteid täiendati 2022. aasta Euroopa kestlikkusaruandluse standardites kirjeldatud kestlikkusteemade esialgse analüüsi põhjal.^[70]

Avalik-õigusliku asutusena on EKP eesmärk suurendada enda usaldusväärsust ja edendada häid käitumistavasid, jälgides ja kohandades pidevalt vastavaid raamistikke, et need oleksid kiiresti muutuva maailmaga kooskõlas (peatükk 11.2). Sotsiaalse mõju vallas on EKP teinud täiendavaid jõupingutusi, et selgitada avalikkusele ja eri sihtrühmadele oma poliitikat ning tegeleda kodanike muredega, luues ühtlasi võimalusi regulaarseks dialoogiks avalikkusega. Selle valdkonna põhitegevusi 2022. aastal on kirjeldatud peatükis 11.3. EKP ajakohastas ka oma personalipoliitikat ja -tavasid, lähtudes Covid-19 pandeemia tõttu muutunud tööviisidest. Muu hulgas töötati välja uus ja paindlik kaugtöö poliitika, käivitati uusi õppeprogramme ning arendati edasi mitmekesisuse ja kaasamise algatusi (peatükk 11.4). EKP täpsustas 2022. aastal kliimamuutustega seotud strateegiat ning uuendas EKP kliimakava (peatükk 11.5).

Lisaks keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja üldjuhtimisega seotud aspektide mõju hindamisele käsitleb EKP kestlikkusriske oma juhtimisraamistikus (raamatupidamise aastaaruande riskijuhtimise peatükk).

11.2 Eetika ja usaldusväärsuse tugevdamine

EKP edendab aktiivselt eetika- ja juhtimisnõuetele vastavat töökultuuri tagamaks, et kõrgetasemelised ametnikud, juhatus ja töötajad täidavad oma ülesandeid kooskõlas kõrgete käitumisnormidega. EKP töötajatele eetika ja üldjuhtimise reeglite kehtestamise ning nende järgimise kontrollimise eest vastutab vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus, kes korraldab teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, koolitusi ja e-õppe programme ning annab eetikaküsimustes individuaalseid nõuandeid ja suuniseid. 2022. aastal suurendati teadlikkust eetikanormidest ja parandati eetikaalase nõustamise kättesaadavust. Kuna õigeaegne nõustamine on äärmiselt oluline, töötas talitus välja eetikavaldkonna juturoboti, mis suudab pakkuda üldist teavet ja vastata reaalajas mitmesugustele eetikaalastele ja üheselt mõistetavatele küsimustele. Selle tulemusena vähenes talitusele esitatud päringute arv 2022. aastal ligi 20% ehk 1690 päringuni (2021. aastal 2050 päringut), mis võimaldas eetika- ja vastavusküsimuste ekspertidel keskenduda keerulisematele probleemidele (joonis 11.1).

Joonis 11.1.

EKP töötajate esitatud päringud 2022. aastal

Lisaks tavapärasele teavitus- ja nõustamistegevusele pööras EKP tähelepanu oma usaldusväärsuse suurendamisele ja heade käitumistavade raamistike täiendamisele. 2022. aastal võttis EKP vastu struktureeritud lähenemisviisi, et maandada riske, mis tekivad, kui tundlikes valdkondades töötavad välispartnerid rikuvad EKP eetikastandardeid. Uus lähenemisviis täiendab EKP tarnijariski juhtimise raamistikku ning annab suuniseid käitumisriski jälgimise ja maandamise kohta lepingu täitmise ajal.

Sõltumatu eetikakomitee annab nõu EKP kõrgetasemelistele töötajatele seoses eetikaküsimustega, mis puudutavad enamasti isiklikke tegevusi ja tasustatavat tööd pärast ametiaja lõppu, ning hindab nende huvide deklaratsioone. Kooskõlas EKP pühendumusega läbipaistvuse ja avalikkuse usalduse suurendamisele avaldatakse eetikakomitee arvamused kõrgetasemeliste töötajate huvide konfliktide, ametiajajärgse tasustatava töö ja isiklike tegevuste kohta ning huvide deklaratsioonid EKP veebisaidil.

Eetikakomitee jälgib ka rahvusvahelisi suundumusi eetika ja heade käitumistavade vallas ning annab kõrgetasemelistele töötajatele nõu EKP eetikaraamistiku soovitatavate muudatuste kohta. 2021. aasta lõpus tegi eetikakomitee ettepaneku vaadata läbi kõrgetasemeliste töötajate isiklike finantstehingute reeglid, et vähendada veelgi konfidentsiaalse teabe väärkasutuse ja võimalike huvide konfliktide riski. Selle tulemusena võttis nõukogu 2022. aasta novembris vastu täiustatud ühtse tegevusjuhendi, millega kehtestati isiklike investeeringute lisapiirangud ning suurendati läbipaistvusega seotud kohustusi.^[71]

Eurosüsteemi tasandil toetas eetika- ja vastavuskontrolli konverents, mis koosneb EKP eetikaspetsialistidest, riikide keskpanku ja riiklikke pädevaid asutusi 2021. aastal vastu võetud eetikasuuniste käimasolevat rakendamist, millega edendatakse sätete ühetaolist tõlgendamist kõikides riiklikes asutustes.^[72] Arvestades eetika ja nõuetele vastavuse üha suurenevat tähtsust, muudeti eetika- ja vastavuskontrolli konverents eetika- ja vastavusküsimuste komiteeks.

EKP osaleb ühistegevuses ja teadmiste vahetamises Euroopa institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide eetikafunktsioonidega. Eetika- ja vastavusküsimuste komitee korraldas temaatilisi kohtumisi külalisesinejatega Euroopa ja rahvusvahelistest organisatsioonidest, et edendada eetika ja usaldusväärsuse teemalisi arutelusid. 2022. aastal võttis EKP osa institutsioonidevahelistest aruteludest, mis käsitlesid kõikide ELi institutsioonide ühise sõltumatu eetikaorgani asutamist, panustas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamise läbivaatamise mehhanismi ning asus täitma mitmepoolsete organisatsioonide eetikavõrgustiku aseesimehe ülesandeid.

11.3 Läbipaistvuse ja EKP poliitika arusaadavuse suurendamine

2022. aastal tekitasid inflatsiooni hüppeline kiirenemine, Venemaa sissetung Ukrainasse ja sellele järgnenud energiakriis keerulise keskkonna, sealhulgas EKP teabevahetuse jaoks. Erakordse ebakindluse ajal on selge, usaldusväärne ja järjepidev teabevahetus eriti oluline, et vastata avalikkuse ootustele ning suurendada usaldust EKP vastu hinnastabiilsuse taastamisel. Selleks tegi EKP ka 2022. aastal suuri jõupingutusi, et otsused oleksid nii ekspertidele kui ka laiemale avalikkusele veelgi arusaadavamad, ning jagas infot uutes formaatides ja erinevates keeltes.

EKP poliitika selgitamine ebakindlal ajal ja ka edaspidi

Kuna inflatsioon tõusis euro ajaloos rekordkõrgele tasemele ja EKP võttis otsustavaid rahapoliitilisi meetmeid, tuli suurendada ka teabevahetust ja pakkuda arusaadavaid selgitusi. Eelkõige tuli Euroopa kodanikele kinnitada, et EKP põhieesmärk on tuua inflatsioon keskpikas perspektiivis tagasi 2% sihttasemele ning et hinnastabiilsuse tagamiseks kasutatakse kõiki EKP käsutuses olevaid vahendeid. Sealjuures tuli teadvustada, et kiire inflatsioon koormab kõiki majandusosalisi ja et vajalik rahapoliitika karmistamine tekitab samuti probleeme.

Seetõttu pööras EKP suurt tähelepanu oma selgitustele, kuidas poliitikaotsused inflatsiooni mõjutavad. 2022. aasta juulis tõsteti intressimäärasid esimest korda 11 aasta jooksul. EKP korraldas ulatusliku teavituskampaania, et selgitada laiemale avalikkusele, miks intressimäärasid tõstetakse ning mida see inimeste ja nende majanduslike otsuste jaoks tähendab. Muu hulgas avaldati uus suunaviit (kõikides ELi keeltes) ning EKP juhatuse liikmed ja töötaja kommenteerisid erinevaid otsuseid ja nende põhjuseid ning vastasid avalikkusele küsimustele arvukatel tele- ja raadioesinemistel.

Lisaks selgitati EKP netisaates, mil moel kõrgemad intressimäärad inflatsiooni ohjeldavad, ning teises netisaates, miks rahapoliitika karmistamist tuleb majanduse nõrgenemisest hoolimata jätkata.

Ühtlasi avaldati tavapärasest rohkem EKP otsuste aluseks olevaid analüüse ja uuringuid, et huvilised saaksid EKP poliitikast paremini aru. Selleks uuendati 2022. aastal EKP blogi, kuhu esitavad nüüd kaastöid nii EKP juhatuse liikmed kui ka töötajad.

Värske kujunduse ning regulaarsete huvitavate ja visuaalselt atraktiivsete postitustega EKP blogi on muutunud paeluvaks infokanaliks, kust saab teadmisi mitmesugustel keskpangandusega seotud teemadel, nagu näiteks meeste ja naiste erinev inflatsioonitaju, rohepööre ning krüptovara tõus ja langus. Kuna blogipostitused on üldjuhul kokkuvõtlikud ja arusaadavas keeles, ulatub nende lugejaskond ekspertidest ja akadeemikutest kaugemale.

Uudsed viisid laiema avalikkuseni jõudmiseks

2022. aastal täitis EKP oma rahapoliitika strateegia läbivaatamisel võetud kohustust suurendada kommunikatsiooni lisaks finantsturgude ja ekspertidega rohkem ka laiema avalikkuse suunal. Kuna asutusesisese uuringu andmetel kuuleb enamik eurooplasi (79%) EKP kohta televisioonist, aga ka raadiost ja muudest üldmeediakanalitest, keskendus EKP 2022. aastal nendele kanalitele. See väljendus EKP juhatuse liikmete raadio- ja teleesinemiste märkimisväärses kasvus (joonis 11.2).

Joonis 11.2.

EKP juhatuse liikmete tele- ja raadioesinemised

(protsentides kogu meediategevusest)

Kuna nooremad inimesed jälgivad uudiseid ennekõike digikanalites, suurendas EKP ka oma kohalolu veebis. Muu hulgas täiendati veebisaite, laiendati meediategevust ja kasutati mitmesugustel sotsiaalmeediaplatvormidel uusi formaate, tänu millele kasvas jälgijate arv pidevalt.

Rahapoliitika strateegia läbivaatamise tulemusi silmas pidades oli EKP võtnud ka kohustuse muuta otsesuhtlus avalikkusega osaks oma kommunikatsioonitegevusest – teisisõnu täiendada ühepoolset teavitustööd dialoogiga. Selleks arendati kontseptsioon „EKP kuulab sind“ uueks formaadiks „EKP ja sina“, et tekiks otsedialoog EKP tippesindajate ja avalikkuse vahel. Selle formaadi eesmärk on jõuda võimalikult paljude inimesteni, näiteks euroala riikide telesaadete kaudu. Esimene selline etteaste toimus Madalmaade telesaates „College Tour“, kus kohalikud tudengid said suhelda president Lagarde’iga reaalajas mitmesugustel teemadel, näiteks inflatsioon, digitaalne euro, krüptovara ja karjäärinõuanded.

Et tõhusalt laiema avalikkuseni jõuda, peab EKP rääkima inimestega nende oma keeles. Selleks tuleb teha teavitustööd paljudes keeltes. Sellepärast on EKP veebisaitide olulised osad alates 2022. aastast saadaval kõigis 24s ELi ametlikus keeles, sealhulgas iiri keeles.

EKP läbipaistvuspoliitika üks oluline osa on dokumentidele juurdepääsu tagamine. 2022. aastal käivitas EKP mitu algatust, et hõlbustada EKP dokumentidele juurdepääsu taotluste esitamist ja töötlemist. Sealjuures järgis EKP Euroopa Ombudsmani väljapakutud põhimõtteid ja tavasid dokumentidele avalik juurdepääsu tagamisel ning täiendas veebilehte Juurdepääs dokumentidele EKP dokumente ja nende säilitamistähtaegu käsitleva ülevaatega „ECB Filing and Retention Plan“ ja kokkuvõttega eelneval aastal laekunud taotlustest. Seoses soovitustega salvestada tekst- ja kiirsõnumid, mille töötajad on oma tööülesannete täitmise käigus saanud, koostas EKP töötajatele suunised tööalaste tekst- ja kiirsõnumite rangelt piiratud kasutuse ning kohustusliku salvestamise kohta.

Euroopa Ombudsman ei tuvastanud ühtegi haldusomavoli juhtumit seoses EKP üldsuse juurdepääsuga seotud päringute käsitlemisega.

Et hõlbustada EKP dokumentidele juurdepääsu taotluste töötlemist EKPs, eurosüsteemis ja ühtses järelevalvemehhanismis, töötas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus välja läbipaistvuse ja dokumendiportaali, mis on mõeldud EKP, riikide keskpankade ja riiklike pädevate asutuste töötajatele. See võimaldab õigusraamistikule ja -menetlustele ning varasematele kaasustele hõlpsasti juurde pääseda. Ühtlasi suurendab see läbipaistvuse alast teadlikkust ELi ja rahvusvahelisel tasandil.

2022. aastal vastas EKP umbes 10 400-le Euroopa kodanike esitatud päringule, mida on 2021. aastaga võrreldes 7% rohkem. Kodanikud soovisid teavet ja avaldasid arvamust mitmesugustel teemadel, nagu inflatsioon, intressimäärad, Venemaa sõda Ukrainas, kliimamuutused, euro ja vahetuskursid.

11.4 Töötajate võimestamine tipptasemel tööks Euroopa heaks

EKP töötajad naasid 2022. aastal pärast rohkem kui kaht aastat valdavalt kaugtöö tegemist kontorisse ja hakkasid valmistuma uueks töökorralduseks. Et neid sel perioodil toetada, uuendas ja ajakohastas EKP oma personalipoliitikat ja -algatusi. Samuti jätkati hetkeolukorra küsitlusi töötajate heaolu, meeskondade ühtsuse ja hübriidtööga seotud muljete kohta. Hübriidtöö mudelile üle minnes laiendati ka tööd mitmekesisuse ja kaasamise vallas, et luua töökeskkond, kus kõik tunnevad end turvaliselt, väärtustatuna ja austatuna sellistena, nagu nad on.

Järkjärguline naasmine kontorisse

2022. aasta mais algas EKPs üleminekuetapp, mille raames töötajad pöördusid tagasi kontorisse ja kehtestati nõue viibida kontoris vähemalt kaheksal päeval kuus. Samal ajal hakati katsetama hübriidtöö mudelit, et koguda hübriidtöö kohta esmamuljeid. Selles osales umbes 1400 töötajat kuuest tegevusvaldkonnast. Katseprojekti tulemused ja eri kanalite kaudu saadud tagasiside EKP töötajatelt, ulatuslik võrdlusanalüüs ning mitu konsultatsioonivooru töötajate esindajatega aitasid EKP-l välja töötada uusi kaugtöö põhimõtteid. 1. jaanuaril 2023 kehtima hakanud põhimõtted paistavad teiste organisatsioonidega võrreldes silma üldise paindlikkuse poolest, mis võimaldab EKP töötajatel teha aastas kuni 110 päeva kaugtööd (umbes 50% tööajast).

Et saada ülevaade töötajate heaolust, töö tulemuslikkusest, meeskondade ühtsusest ja hübriidtööga seotud muljetest, jätkati hetkeolukorra kontrollidega, milles osales umbes 60% töötajaskonnast. Töötajate heaolu oli esimesel poolaastal tõusuteel, kuid hakkas aasta lõpu poole vähenema, olgugi et ühtsustunne paranes pärast kontorisse naasmist. Viimasest hetkeolukorra kontrollist nähtus, et töötajate arvates on nad hübriidtööks hästi ette valmistatud, 83% neist tunneb EKPs töötamise üle uhkust ja 72% soovitaksid EKPd kui head töökohta.

Õppimine ja areng

2022. aastal pakkus EKP oma töötajatele õppealgatusi, millega kiirendada digipööret, valmistada töötajad ette hübriidtööks ja toetada nende ametialast arengut. Näiteks võeti kasutusele digiosavuse õppeportfell, mis sisaldab meistrikursusi ja e-õppe kursusi juhtidele ja ka kõigile teistele töötajatele, ning taaskäivitati EKP juhtidele mõeldud juhioskuste arendamise programm. Töötajatele võimaldati juurdepääs Euroopa Komisjoni ja teiste ELi asutuste õppematerjalidele ning komisjoni õppeportaali EU Learn kaudu LinkedIn Learningule. Samuti lasti käiku uus e-õppe platvorm EUREKA (European Expertise & Knowledge Academy). EUREKA edendab teadmiste jagamist ja koostööd ning koondab EKP õppimis- ja õpirändevõimalused ühte kohta. Alates 2023. aastast hõlmab see ka teistes EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi asutustes pakutavaid õppe- ja õpirändevõimalusi.

Õpirände abil edendatakse mitmekülgsust ja meelitatakse ligi uute vaatenurkadega andekaid inimesi. See osutus eriti kasulikuks pandeemia ajal, mil õpirändes osalenud töötajad suunati tagasi nende endistesse valdkondadesse, kus vajadus nende oskuste ja teadmiste järele suurenes. 2022. aastal vähenes töötajate liikuvus EKPs kõikides tegevusvaldkondades kokku 4,3%-le (2021. aastal 4,5%). EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi sisene liikuvus aga suurenes tänu kahele algatusele: taaskäivitatud Schumani programmile ja uuele süsteemiülesele virtuaalsete meeskondade katseprogrammile, mis võimaldasid nii EKP kui ka teiste EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi töötajatel töötada huvitavate projektide kallal kaugteel (tabel 11.1).

Tabel 11.1.

Liikuvusprojektid

EKP võttis mitmesuguseid meetmeid, et toetada Ukraina kodanikke pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Näiteks käivitati praktikaprogramm Ukraina kõrgkooli lõpetanutele ja pakuti Ukraina spetsialistidele lühiajalisi lepinguid. 2022. aasta septembris võeti tööle 15 ukrainlasest praktikanti ja kaks lühiajalist töötajat. Samuti tagati Ukraina pagulastele lastehoiu ja majutusteenuse olemasolu. Lisaks on pakutud töötamisvõimalusi Ukraina keskpanga töötajatele.

Mitmekesisus ja kaasamine

Mitmekesiste talentide ligimeelitamine on EKP jaoks väga oluline, et teha Euroopa kodanike jaoks võimalikult häid otsuseid. 2022. aastal osales EKP mitmel karjäärimessil, näiteks ADANi (Afro Deutsches Akademiker Netzwerk) korraldatud Euroopa suurimal mustanahaliste ja muu nahavärviga inimeste karjäärimessil ning Euroopa suurima LGBTQ+ ärikonverentsil EUROUT. Lisaks käivitas EKP edukalt praktika katseprogrammi autismispektri häiretega kandidaatide jaoks.

EKP jätkas 2020.–2026. aastaks seatud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide täitmise jälgimist täiustatud soolise võrdõiguslikkuse tulemuskaartide abil. 2022. aastal saavutas EKP oma eesmärgi palgata ja edutada juhtkonna tasandil (st juhatus ja kõrgema astme juhid) naistöötajaid vähemalt 50% juhtudel. Seevastu (meeskonna) juhtide, ekspertide ja analüütikute tasandil jäid tulemused eesmärgist 6–10 protsendipunkti allapoole. Mis puutub naiste üldisesse osakaalu asjaomastes palgaastmetes, siis saavutati 2022. aasta eesmärgid juhtkonna (juhatus ja kõrgema astme juhid) ja analüütikute tasandil. (Meeskonna) juhtide ja ekspertide tasandil jäid tulemused aga eesmärgist vastavalt 2 ja 1 protsendipunkt allapoole (tabel 11.2). EKP jätkab jõupingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks.

Tabel 11.2.

Naistöötajate palkamine ja osakaal 2022. aastal

Samuti rakendati uusi meetmeid, mis keskendusid sooliste ja teiste mitmekesisuse aspektide, nagu vanus, etniline päritolu ja puue, ühisosale. Näiteks täiendati EKP naiste stipendiumi.

EKP eesmärk on luua töökultuur, kus kõik töötajad tunnevad end kaasatuna ja austatuna ning kus tervitatakse ja väärtustatakse individuaalset tausta, kogemusi ja võimeid. Sel eesmärgil jätkati 2022. aastal kaasamisprogrammi järkjärgulise rakendamisega. Lisaks koolituste ja e-õppe kursuste pakkumisele korraldati mitu töötuba, milles keskenduti kaasavale käitumisele meeskondades. Ühtlasi allkirjastasid president Christine Lagarde ning 28 riigi keskpankade presidendid ja riiklike pädevate asutuste juhid võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise harta, et edendada terves EKPSis ja ühtses järelevalvemehhanismis austusel, väärikusel ja kaasamisel põhinevat töökultuuri.

EKP töötajad arvudes

11.5 Keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemine

EKP panustab oma volituste piires jätkuvalt kliimamuutuste ja -riskidega tegelemisse. 2021. aastal tõhustas EKP kliimamuutustega seotud töö juhtimist, asutades kliimamuutuste keskuse, mis annab aru otse EKP presidendile ning teavitab juhatust regulaarselt edusammudest ja prioriteetidest.

Kliimamuutuste keskus kujundab ja juhib EKP kliimastrateegia elluviimist ning edendab kliimaga seotud tegevust koostöös asjaomaste asutusesiseste ja -väliste sidusrühmadega. Regulaarsed kohtumised EKP kõrgema astme juhtidega toimivad koordineerimise ja teabevahetuse foorumina.

Kliimamuutusi käsitlevad kaalutlused on juba kaasatud EKP olemasolevatesse juhtimisstruktuuridesse, näiteks arvestatakse neid kliimariskide hindamisel ning ka rahapoliitiliste operatsioonide, mitterahapoliitiliste portfellide, finantsstabiilsuse ja operatsiooniriski juhtimise vallas. Lisaks otsustas EKP võtta 2022. aastal vastu siseraamistiku, mis toetab Euroopa kliimamääruse eesmärkide lõimimist EKP tegevusplaanidesse, projektidesse ja tegevustesse, ning anda nende meetmete kohta aru aastaaruandes. Eurosüsteemis loodi uus kliimamuutuste foorum, et täiustada koostööd kliimamuutuste tööga seotud teabe jagamisel, suutlikkuse suurendamisel ja uuenduste edendamisel. Kliimamuutustega seotud poliitikaküsimusi käsitletakse ka edaspidi eurosüsteemi ja EKPSi asjaomastes komiteedes.

2022. aastal hakati ellu viima EKP kliimakava, milles sätestatakse EKP kliimaalased strateegilised eesmärgid, prioriteedid ja tegevuskava. See juhindub kolmest põhieesmärgist. Esiteks juhib ja leevendab EKP kliimamuutustega seotud finantsriske ning hindab kliimamuutuste majanduslikku mõju. Teiseks toetab EKP oma volituste piiresse jäävate meetmetega nõuetekohast üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Kolmandaks jagatakse oma eriteadmisi, et edendada vastavasisulist tegevust ka väljaspool EKPd. EKP kliimakava ajakohastatakse regulaarselt, sealjuures täiendatakse üksikasjalikku tegevuskava, millega toetatakse joonisel 11.1 esitatud kuue eelisvaldkonna alla koondatud strateegiliste eesmärkide saavutamist.

Joonis 11.1.

EKP kliimakava strateegilised eesmärgid

Kliimamuutustega seotud prioriteetsed tegevusvaldkonnad

2022. aastal võttis EKP lisameetmeid, et kaasata volituste piires kliimamuutustega seotud kaalutlusi oma tegevusse, arvestades ka praeguste ülesannetega.

EKP analüüsis ka 2022. aastal kliimamuutuste ja nende leevendamise makromajanduslikku mõju inflatsioonile ja reaalmajandusele. Eurosüsteemi ekspertide 2022. aasta detsembri euroala makromajanduslikus ettevaates hinnati kliimamuutustega seotud eelarvepoliitiliste meetmete, näiteks energiamaksude mõju majanduskasvule ja inflatsioonile. Põhitulemused avaldati majandusülevaates. Analüütilises töös hinnati muu hulgas äärmuslike ilmastikuolude mõju inflatsioonile. Lisaks tegi EKP edusamme kliimamuutustega seotud kaalutluste lõimimisel makromajanduslikesse mudelitesse.

Eurosüsteem töötas välja katsenäitajad kestlike finantsinstrumentide kohta ning analüütilised näitajad, mis käsitlevad finantsasutuste haavatavust füüsiliste kliimariskide suhtes ja portfellide süsinikujalajälge. Neid näitajaid täiendatakse edaspidi. Sellega seoses plaanib eurosüsteem parandada ka kliimaandmete kättesaadavust ja kvaliteeti, näiteks hinnata ja kaasata kliimaneutraalsele majandusele ülemineku ja füüsilise kliimariski analüüsiks kasutatavaid avalikke andmeallikaid ning hankida andmeid ka eraallikatest, et kõrvaldada olemasolevad andmelüngad.

Et tõhustada kliimaga seotud finantsriskide hindamist, tegi eurosüsteem 2022. aastal mitmele oma bilansis olevale finantsriski positsioonile esimese kliimariskide stressitesti. 2023. aasta märtsis avaldati kliimaga seotud teave ettevõtlussektori võlakirjade kohta. Samuti töötas eurosüsteem välja ühised miinimumstandardid kliimamuutustest tulenevate riskide kaasamiseks oma sisereitingutesse; standardid jõustuvad 2024. aasta lõpuks. EKP analüüsitulemuste abil selgitati põhjalikumalt ka kliimariskide süsteemset olemust ja täiustati olemasolevaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika instrumente, millega leevendada finantssüsteemi ohustavaid kliimariske.^[73]

Kliima- ja keskkonnariskid lõimitakse tihedamalt ka EKP pangandusjärelevalvega ning need on määratletud järelevalveprioriteedina aastateks 2023–2025. Teave 2022. aastal võetud põhimeetmete kohta on leitav EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas aastaaruandes.

Eurosüsteem astus täiendavaid samme, et võtta kliimamuutusi arvesse oma rahapoliitilistes operatsioonides. Alates 2022. aasta oktoobrist hakkas EKP vähendama oma rahapoliitilistes portfellides olevate ettevõtlussektori võlakirjade positsioonide CO₂ heitkoguseid, eelistades emitente, kes on varasemate heitkoguste, heitkoguste vähendamise kavade ja aruandluse kvaliteedi põhjal kliimasäästlikumad.

Lisaks otsustas eurosüsteem piirata oma tagatisvarade raamistikus suure süsinikujalajäljega mittefinantsettevõtete emiteeritud varade osakaalu, mida vastaspooled saavad kasutada tagatisena eurosüsteemilt laenu võttes. See meede rakendatakse enne 2024. aasta lõppu, juhul kui vajalikud tehnilised eeltingimused on täidetud. Lisaks võttis EKP 2022. aasta detsembris kliimariske esimest korda arvesse tagatisena kasutatavate ettevõtlussektori võlakirjade suhtes kohaldatavate väärtuskärbete regulaarsel läbivaatamisel. 2022. aasta riskiohjemeetmete läbivaatamise käigus ei leitud tõendeid, mis oleks tinginud väärtuskärbete astmete muutmise lähtuvalt kliimakaalutlustest, kuna väärtuskärbete ajakohastatud riskitasemed kaitsevad juba piisavalt kliimaga seotud finantsriskide eest. Muud tagatisvarade raamistiku meetmed hõlmavad avalikustamisega seotud kõlblikkusnõudeid, mis hakkavad eeldatavasti kehtima alates 2026. aastast, üksuste jaoks, mille suhtes kohaldatakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi, ja eespool mainitud riskihindamise tõhustamist.

ELi ja rahvusvahelise poliitika ning finantsvaldkonna reguleerimise vallas osales EKP aktiivselt asjaomaste foorumite, sealhulgas G7, G20, EKP finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee, keskpanku ja järelevalveasutusi koondava finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS), Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) kestliku rahanduse teemalistes aruteludes. Selle kaudu püüab EKP täiustada õigusraamistikku, et tegeleda kliimamuutustega, tõhustada kliimariskide analüüsi ja kliimastsenaariume, täiustada aruandlust, täita andmelüngad ning aidata edendada kestlikku rahandust era- ja avalikus sektoris. Näiteks ELi kestliku rahanduse ja kliimaalaste õigusaktide valdkonnas avaldas EKP arvamust hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku kohta ning panustas EFRAGi kestlikkusaruandluse nõukogu vaatlejana Euroopa kestlikkusaruandluse standardite väljatöötamisse. Rahvusvahelisel tasandil juhib EKP praegu ka stsenaariumide koostamise ja analüüsi töösuunda ning NGFSi õigusekspertide võrgustikku.

EKP kirjeldas oma 2022. aasta keskkonnaaruandes, kuidas kavatseb viia oma tegevuse kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega. Muu hulgas vähendatakse reisimise ja konverentsidega seotud keskkonnamõju ning arvestatakse teenuste hankimisel säästvate hangete nõuetega, et leevendada keskkonnamõju terves väärtusahelas. Edusamme tehti ka europangatähtede teise seeria elutsükli jooksul avalduva võimaliku keskkonnamõju hindamisel. Olemasolevate andmete põhjal uuriti europangatähtede keskkonnamõju vähendamise võimalusi ja viidi ellu konkreetseid tegevusi, näiteks hakati pangatähtede paberis kasutama säästvat puuvilla, pikendati pangatähtede ringlusaega ja kasutati kulunud pangatähtede hävitamiseks säästlikumaid meetodeid.

Läbipaistvuse suurendamiseks avaldasid EKP ja eurosüsteem 2023. aasta märtsis esimest korda kliimaga seotud finantsteavet EKP eurodes nomineeritud mitterahapoliitiliste portfellide ja eurosüsteemi ettevõtlussektori võlakirjade portfellide kohta. EKP mitterahapoliitiliste portfellide aruandes selgitatakse EKP investeerimisstrateegiat ning kirjeldatakse EKP enda vahendite ja töötajate pensionifondide portfellide CO₂ heitkoguste vähendamise vallas tehtud edusamme.

12 Saage tuttavaks meie inimestega

Töökoha vahetamine EKPs või ajutiselt mõnes muus keskpangas või partnerasutuses töötamine on muutunud lahutamatuks osaks eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kolleegide ametialasest ja isiklikust arengust. Sellised liikuvusvõimalused võimaldavad töötajatel teadmisi ja oskusi täiendada ning panustada olulistesse projektidesse, mis mõjutavad tervet Euroopat.

Järgmised lood annavad ülevaate mitmesugustest ülesannetest, mida EKP töötajad on töökohtade vahel liikudes täitnud.

Elena Bobeica, peaökonomist, majanduse peadirektoraat

Pärast EKP asutusesisese liikuvuskava raames toimunud ajutist lähetust peadirektoraadi sekretariaati naasin ma 2022. aastal majanduse peadirektoraati, et osaleda ühes keerukas projektis. Mulle anti ülesanne kaasjuhtida EKP ja riikide keskpankade ekspertide rühma, et uurida omaniku kasutuses olevate eluasemetega seotud kulude prognoosimisega seotud probleeme.

Huvitaval kombel hõlmab praegune inflatsioonimeede koduomanike kodu omamise, hooldamise ja selles elamisega seotud kulusid vaid osaliselt, olgugi et need on peamised kuluartiklid. Kuigi nende kulude edaspidine kaasamine ühtlustatud tarbijahinnaindeksisse on mitmeaastane projekt, mis on Euroopa statistikasüsteemi pädevusalas, on inflatsiooni ja selle komponentide prognoosimine keskpanga üks põhiülesandeid.

Kuna ma olin varem töötanud inflatsiooni prognoosimise eri aspektidega, soovisin mõista omaniku kasutuses olevate eluasemete kulude prognoosimisega seotud probleeme ja uurida, kuidas nendega tegeleda. Minu jaoks oli eriti tänuväärt riikide keskpankadest pärit kolleegidega suhtlemine. Me tegime projekti kallal tihedat koostööd ning saime jagada mitmekesiseid teadmisi ja infot riikide eripärade kohta, mis oli euroala eluasemeturgude erinevusi arvestades äärmiselt kasulik. Tundsin, et saime parema arusaama omaniku kasutuses olevate eluasemetega seotud kuludest ning nende ÜTHIsse kaasamise võimalikust mõjust prognoosimise ja jälgimise seisukohast.

Daniel Gybas, vanemökonomist, keskpanku ja järelevalveasutusi koondav finantssüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmise võrgustiku sekretariaat

Keskpangad peavad kliimamuutuste kui üleilmseid meetmeid nõudva globaalse probleemiga tegelema väga erinevates tingimustes. Olen osalenud turutehingute peadirektoraadi meeskonnas, kes töötas välja EKP esialgse lähenemise, kuidas lõimida kliimamuutused rahapoliitika raamistikku, ja mind huvitas, kuidas teistsugustes keskkondades tegutsevad keskpangad selle probleemiga tegelevad. Tänu ELi riikide keskpankade liikuvuse erialgatusele (Schumani programm) sain liituda keskpanku ja järelevalveasutusi koondava finantssüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmise võrgustiku sekretariaadiga (Banque de France’i juures), kus ma toetan rahapoliitika töösuunda. Täpsemalt keskendun ma rahapoliitiliste operatsioonide keskkonnahoidlikumaks muutmisele, mis hõlmab infovahetust kogenumate keskpankade, sealhulgas EKP, ja teiste keskpankade vahel, kes uurivad erinevaid võimalusi kliimaga seotud kohanduste tegemiseks oma tegevusraamistikes.

Tänu sellele väga kasulikule ülesandele oli mul võimalus tutvuda lähemalt keskpankade meetmete ja algatustega ning hõlbustada institutsioonidevahelist teadmiste ja kogemuste jagamist. Isiklikus plaanis oli perekonna kolimine Frankfurdist Pariisi küll keeruline, kuid andis ka võimaluse isiklikuks arenguks ja kustumatuid mälestusi.

Stefano Pagnano, majandustegevuse analüüsi vanemekspert, infosüsteemide peadirektoraat

Mina alustasin oma karjääri EKPs juhtimis- ja optimeerimisteenuste osakonnas, kus osalesin IT-juhtimises ja digiüleminekus. Pärast paari aastat mõistsin, et soovisin EKPd teisest vaatenurgast tundma õppida ja rakendada oma kogemusi uues kontekstis. Tänu ettevõttesisese liikuvuse võimalusele liitusin 2022. aastal infosüsteemide peadirektoraadi andmeanalüüsiteenuste osakonnaga. Minu uus osakond töötab tipptasemel andmeplatvormide ja analüütiliste rakendustega, mis aitavad EKP-l saavutada andmepõhiseks organisatsiooniks kujunemise eesmärki.

Praegu töötan keskse andmekogumisplatvormiga CASPER, mis muudab andmete esitamise EKP-le kõikjalt maailmas iseteenindusrežiimi abil kiiresti automaatseks. Seda kasutab aruandekohustuse täitmiseks rohkem kui 3000 kasutajat ja 175 institutsiooni.

Oma uues rollis osalen ma projektijuhtimises ja majandustegevuse analüüsis. Koos statistika peadirektoraadi kolleegidega otsime me pidevalt võimalusi oma teenuste täiustamiseks. Näiteks on meie osakond algatanud ühise andmehalduse programmi. See on keeruline projekt, mille eesmärk on luua kõikide EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi kasutajate jaoks uue põlvkonna andmehaldus- ja analüütikaplatvorm. Edaspidi tuleb tegeleda mitmesuguste optimeerimisega seotud probleemidega, kuid meeskonnavaim ja konstruktiivne lähenemine on üks meie tugevaid külgi.

Liikuvusprogrammis osalemine on olnud nii isiklikus kui ka ametialases plaanis rikastav. Tänu sellele on mu suhtlusvõrgustik laienenud ning ma olen saanud uudseid ülesandeid täites ühendada uue töötaja värske vaatenurga pikaajaliste kogemustega.

Meri Sintonen, ökonomist, rahapoliitika peadirektoraat

2022. aastal liikusin ma eurosüsteemi töötajatele mõeldud Schumani programmi raames Suomen Pankkist EKP rahapoliitilise strateegia osakonda. Ma olen maksete valdkonnale spetsialiseerunud ökonomist ja aitan koos EKP erinevate valdkondade kolleegidega analüüsida digitaalse euro mõju rahapoliitikale. Kuigi digitaalne euro võib pakkuda mitmesuguseid eeliseid, võib see mõjutada ka rahapoliitikat ja finantsstabiilsust olenevalt sellest, mil määral see hakkab asendama pangahoiuseid.

Ma osalen projektis, mille eesmärk on prognoosida võimalikku nõudlust digitaalse euro järele, lähtudes selle kujunduselementidest. Meie uurimistegevuse tulemuste abil saab hinnata, kuidas digitaalse euro kasutuselevõtt mõjutab kodumajapidamiste pangahoiuseid ja sularahavarusid. Analüüsist saadud teadmised on andnud aimu ka sellest, kuidas erinevad kujundusvalikud mõjutavad nõudlust digitaalse euro järele, ning kuidas nõudlus erineb kodumajapidamiste ja euroala riikide lõikes.

See lähetus andis mulle ainulaadse võimaluse täiendada oskusi, suurendada oma suhtlusvõrgustikku, tutvuda lähemalt EKPga ja panustada erakordselt huvitavasse projekti. Minu jaoks on olnud väga inspireeriv, kuidas nii paljud andekad inimesed töötavad koos ühiste eesmärkide nimel.

Raamatupidamise aastaaruanne

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss seisuga 31. detsember 2022