Peamised näitajad

1 Tegevusaruanne

1.1 EKP tegevusaruande eesmärk

Tegevusaruanne^[1] moodustab EKP raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa ning selle eesmärk on anda lugejatele EKP finantsaruandega seotud taustteavet.^[2] Arvestades et EKP tegevuse eesmärk on toetada tema rahapoliitilisi eesmärke, tuleks EKP finantspositsiooni ja -tulemusi vaadata koostoimes poliitikameetmetega.

Sel eesmärgil annab tegevusaruanne ülevaate EKP põhiülesannetest ja -tegevusvaldkondadest ning nende mõjust EKP finantsaruandele. Ühtlasi analüüsitakse aasta jooksul toimunud peamisi muutusi bilansis ning tulude ja kulude aruandes ning antakse teavet EKP finantsvahendite kohta. Tegevusaruandes kirjeldatakse ka EKP tegevusega seotud riskikeskkonda ning antakse ülevaade tema konkreetsetest riskidest, samuti riskijuhtimispõhimõtetest, millest lähtutakse riskide leevendamisel.

1.2 Põhiülesanded ja -tegevusvaldkonnad

EKP on osa eurosüsteemist, kuhu kuuluvad lisaks EKP-le ka euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide keskpangad.^[3] Eurosüsteemi peamine eesmärk on säilitada hinnastabiilsus. EKP täidab oma ülesandeid, nagu neid kirjeldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingus^[4] ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (EKPSi põhikiri)^[5] (vt skeem 1). EKP tegevuse eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid täita oma mandaati.

Skeem 1

EKP põhiülesanded

Eurosüsteemi rahapoliitilisi operatsioone kajastatakse EKP finantsaruandes ja euroala riikide keskpankade finantsaruannetes. See väljendab eurosüsteemi rahapoliitika detsentraliseeritud rakendamise põhimõtet. Tabel 1 annab ülevaate EKP ülesannete täitmiseks vajalikest põhitegevustest ja -funktsioonidest ning nende mõjust keskpanga finantsaruandele.

Tabel 1

EKP põhitegevusvaldkonnad ja nende mõju finantsaruandele

Rahapoliitika elluviimine

Välisvaluutaoperatsioonid ja välisvaluutareservide haldamine

Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine

Pangandussüsteemi turvalisuse ja toimekindluse ning finantssüsteemi stabiilsuse edendamine

Muud teemad

1.3 Finantsareng

1.3.1 Bilanss

Aastatel 2018–2022 suurenes EKP bilansimaht märkimisväärselt. See oli peamiselt tingitud EKP poolt tehtud väärtpaberite otseostudest eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise kontekstis (vt joonis 1). Kuna varaostukava raames (APP)^[6] netoostude tegemine lõpetati 2018. aasta detsembris ja seda jätkati taas 2019. aasta novembris, oli bilansimahu kasv 2019. aastal mõõdukas ning tulenes peamiselt EKP välisvaluutareservide turuväärtuse ja ringluses olevate europangatähtede väärtuse tõusust. Bilansimahu märkimisväärset kasvu 2020. ja 2021. aastal soodustasid peamiselt varaostukava raames tehtud väärtpaberite netoostud ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP)^[7] käivitamine 2020. aasta märtsis. Väärtpaberite netoostud PEPPi ja APP raames lõpetati vastavalt 2022. aasta märtsi lõpus ja 1. juulil 2022, mistõttu EKP bilansimaht suurenes 2022. aastal mõõdukamalt.

Joonis 1

EKP bilansi põhikomponendid

(mld eurodes)

2022. aastal suurenes EKP bilanss 18,7 miljardi euro võrra 698,9 miljardi euroni, seda peamiselt seoses EKP osaga varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtud väärtpaberiostudest. Ostude tulemusel kasvas rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite kirje maht, samal ajal kui nende ostude sularahaarveldused TARGET2 kaudu tõid kaasa eurosüsteemisiseste kohustuste sama suure kasvu. Eurosüsteemisiseste kohustuste kasvu korvasid täielikult euroala residentide poolt EKPsse paigutatud suurematest hoiustest tulenenud rahavood, mille tulemusel suurenesid samal ajal ka muud kohustused.

EKP bilansimahu kasvu toetasid ka EKP välisvaluutareservide väärtuse tõus eurodes ja ringluses olevate europangatähtede väärtuse suurenemine.

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad eurodes nomineeritud väärtpaberid moodustasid 2022. aasta lõpus 65% EKP koguvaradest. See bilansikirje hõlmab väärtpaberituruprogrammi (SMP), kaetud võlakirjade kolmanda ostukava (CBPP3), varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP), avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames omandatud väärtpabereid. Kaetud võlakirjade esimese (CBPP1) ja teise (CBPP2) ostukava raames hoitud väärtpaberite tähtpäevad möödusid 2022. aastal.

EKP nõukogu asjaomaste otsuste alusel jätkas EKP väärtpaberite netovaraoste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames kuni 2022. aasta märtsi lõpuni. Netovaraostud varaostukava raames lõpetati 1. juulil 2022. Samal ajal jätkati 2002. aastal mõlema portfelli raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekunud põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist täies ulatuses. Nende ostude ja reinvesteeringute tulemusel kasvas EKP poolt rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite portfelli maht 11,9 miljardi euro võrra 457,3 miljardi euroni (vt joonis 2), sealjuures suurenes pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade maht vastavalt 9,0 miljardi ja 8,8 miljardi euro võrra. Varaga tagatud võlakirjade ostukava varade maht vähenes 5,5 miljardi euro võrra tingituna väärtpaberite lunastamistest.

2022. aasta detsembris teatas EKP nõukogu^[8], et alates 2023. aasta märtsist hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta juuni lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul. EKP nõukogu kavatseb jätkata erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni ning säilitab reinvesteeringutes endiselt paindlikkuse nii varaklasside kui ka jurisdiktsioonide lõikes, et ohjeldada koroonaviiruse (COVID-19) pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.

Joonis 2

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid

(mld eurodes)

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite käimasolevate ostukavade (st varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava) raames 2022. aasta lõpu seisuga EKP poolt hoitavate väärtpaberite tähtaegade profiil^[9] oli mitmekesine (vt joonis 3).

Joonis 3

EKP varaostukavaga ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukavaga seotud tähtajaprofiilid

2022. aastal suurenes EKP välisvaluutareservide koguväärtus eurodes 4,1 miljardi euro võrra 84,5 miljardi euroni. Välisvaluutareservide portfelli moodustavad kuld, Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikud, USA dollarid, Jaapani jeenid ning Hiina jüaanid.

EKP kullavarude ja kullaga seotud nõuete väärtus eurodes kasvas 2022. aastal 1,6 miljardi euro võrra 27,7 miljardi euroni (vt joonis 4) seoses kulla turuhinna tõusuga eurodes. Samal ajal püsis nende varade suurus kullauntsides muutumatuna. Kõnealuste varade väärtuse kasv tõi kaasa ka EKP kulla ümberhindluskontode mahu suurenemise samas ulatuses (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”).

Joonis 4

Kullareservid- ja hind

(vasak telg: mld eurodes; parem telg: kuld (EUR/oz))

EKP välisvaluutapositsioon ^[10] USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides suurenes 2,0 miljardi euro võrra 55,0 miljardi euroni (vt joonis 5) valdavalt tingituna USA dollari kallinemisest euro suhtes. USA dollari kallinemine kajastub ka EKP ümberhindluskontode suuremates saldodes (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”).

Joonis 5

Välisvaluutapositsioon

(mld eurodes)

USA dollar on endiselt EKP välisvaluutareservi tähtsaim komponent, moodustades 2022. aasta lõpus reservi kogumahust ligikaudu 78%.

EKP juhib oma välisvaluutapositsiooniga seotud investeeringuid kolmeetapilise protsessi abil. Esmalt koostavad EKP riskihaldurid strateegilise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP nõukogu. Järgmisena kavandavad EKP portfellihaldurid taktikalise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP juhatus. Kolmandas etapis teevad riikide keskpangad detsentraliseeritult igapäevaseid investeerimisoperatsioone.

EKP välisvaluutareserve investeeritakse peamiselt väärtpaberitesse ja rahaturuhoiustesse või neid hoitakse arvelduskontodel (vt joonis 6). Selle portfelli väärtpabereid hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel.

Joonis 6

Välisvääringus tehtavate investeeringute koosseis

(mld eurodes)

EKP välisvaluutareservide eesmärk on rahastada võimalikke sekkumisi valuutaturgudel. Seepärast lähtutakse nende reservide haldamisel kolmest eesmärgist, milleks on (tähtsuse järjekorras) likviidsus, turvalisus ja tasuvus. Seetõttu kuuluvad kõnealusesse portfelli valdavalt lühiajalised väärtpaberid (vt joonis 7).

Joonis 7

Välisvääringus nomineeritud väärtpaberite tähtajad

EKP omavahendite portfelli väärtus püsis peaaegu muutumatuna 21,1 miljardi euro tasemel (vt joonis 8), kuna selle peamised tegurid olid 2022. aastal valdavalt üksteist tasakaalustavad. Omavahendite portfelli suurendasid järgmised investeeringud: sama suur summa, nagu kanti 2021. aastal EKP eraldisse finantsriskide katteks, ning summad, mille euroala riikide keskpangad maksid 2022. aastal seoses nende suurenenud osaga EKP kapitalis pärast Inglise keskpanga EKPSist lahkumist (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”). Omavahendite portfelli väärtuse suurenemist korvas peaaegu täielikult selles portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse langus tingituna euroala võlakirjade tulususe märgatavast tõusust (vt joonis 16).

Joonis 8

EKP omavahendite portfell

(mld eurodes)

Portfell koosneb peamiselt eurodes nomineeritud väärtpaberitest, mille väärtust hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel. 2022. aastal moodustasid 76% sellest portfellist valitsussektori võlaväärtpaberid.

Roheliste investeeringute osakaal EKP omavahendite portfellis kasvas jätkuvalt ning moodustas 2022. aasta lõpus 13,1% (2021. aasta lõpus 7,6%). EKP kavatseb eelolevatel aastatel nende investeeringute osatähtsust veelgi suurendada.^[11] Alates 2021. aastast täiendavad järelturgudelt tehtavaid roheliste võlakirjade oste investeeringud eurodes nomineeritud roheliste võlakirjade investeerimisfondi, mis on mõeldud keskpankadele ja mille Rahvusvaheliste Arvelduste Pank käivitas jaanuaris 2021.

EKP omavahendite portfell koosneb peamiselt EKP finantsvahendite (st sissemakstud kapitali, üldreservfondis hoitavate summade ja finantsriskide katteks tehtud eraldise) investeeringutest. Portfelli eesmärk on saada tulu EKP selliste tegevuskulude katteks, mis ei ole seotud järelevalveülesannete täitmisega.^[12] Portfelli varasid investeeritakse eurodes nomineeritud varadesse, arvestades asjaomase riskikontrolli raamistikuga kehtestatud piiranguid. Seetõttu on omavahendite portfelli varade tähtaegade profiil mitmekesisem kui välisvaluutareservide portfellis (vt joonis 9).

Joonis 9

EKP omavahendite portfelli väärtpaberite tähtajad

2022. aasta lõpus oli ringluses olevate pangatähtede koguväärtus 1572,0 miljardit eurot, st 1,8% suurem kui 2021. aasta lõpus. EKP-le on eraldatud 8% ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest, mis 2022. aasta lõpus moodustas 125,8 miljardit eurot. Kuna EKP ise pangatähti ei emiteeri, on tal eurosüsteemisisesed nõuded euroala riikide keskpankade vastu, mille väärtus võrdub ringluses olevate pangatähtede väärtusega.

EKP eurosüsteemisisesed kohustused koosnevad peamiselt euroala riikide keskpankade TARGET2 netosaldodest EKP suhtes ja EKP kohustustest seoses eurosüsteemiga liitunud euroala riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidega. Need kohustused vähenesid 2022. aastal 19,7 miljardi euro võrra 355,5 miljardi euroni.

2018.–2020. aastal kujundasid EKP eurosüsteemisiseste kohustuste arengut peamiselt suundumused TARGET2ga seotud netokohustustes tingituna EKP tehtud rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite netoostudest, mis arveldatakse TARGET2 kontode kaudu (vt joonis 10). 2021. ja 2022. aastal tasakaalustasid rahapoliitilistel eesmärkidel tehtud väärtpaberiostude mõju TARGET2ga seotud netokohustusele täielikult muud tegurid. 2022. aastal olid nendeks peamiselt EKP kui fiskaalagendi^[13] poolt vastu võetud euroala residentide hoiuste kasv ning TARGET2-EKP kaudu TARGET2ga ühendatud euroala kõrvalsüsteemide suuremad saldod.

Joonis 10

TARGET2 netosaldo ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid

(mld eurodes)

EKP muud kohustused koosnevad peamiselt EKP kui fiskaalagendi poolt vastu võetud hoiustest ning TARGET2-EKP kaudu TARGET2ga ühendatud euroala kõrvalsüsteemide saldodest. 2022. aastal suurenesid EKP muud kohustused 33,2 miljardi euro võrra 165,7 miljardi euroni peamiselt tingituna EKP kui fiskaalagendi poolt euroala residentidelt vastu võetud suurematest hoiustest.

1.3.2 Finantsvahendid

EKP finantsvahendid hõlmavad tema kapitali, eraldist finantsriskide katteks ja üldreservfondi, ümberhindluskontosid ning majandusaastal saadud tulu. Finantsvahendid i) investeeritakse tulu teenivatesse varadesse ja/või ii) neid kasutatakse kahjumi katmiseks. 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli EKP finantsvahendite kogumaht 51,6 miljardit eurot (vt joonis 11). 2021. aastaga võrreldes oli see 1,8 miljardi euro võrra suurem järgmiste tegurite tõttu: i) ümberhindluskontode maht kasvas, kuna 2022. aastal kallines USA dollar euro suhtes ja kulla turuhind eurodes tõusis, ning ii) sissemakstud kapital suurenes. Osaliselt korvas seda eelkõige finantsriskide katteks tehtud eraldise vähenemine pärast seda, kui osa eraldisest kasutati 2022. aastal tekkinud kahjumi katmiseks.

Joonis 11

EKP finantsvahendid

(mld eurodes)

Kulla ja välisvääringute realiseerimata kasumit ning väärtpaberitega (mille suhtes kohaldatakse hinna ümberhindlust) seotud realiseerimata kasumit ei kajastata tulude ja kulude aruandes tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontodele EKP bilansi kohustuste poolel. Neil kontodel olevaid varasid saab kasutada vastavate hindade ja/või vahetuskursside edasise ebasoodsa arengu mõju absorbeerimiseks, parandades seeläbi EKP vastupanuvõimet alusriskidele. 2022. aastal suurenes kulla, valuuta ja väärtpaberite ümberhindluskontode^[14] maht 3,0 miljardi euro võrra 36,1 miljardi euroni. Selle põhjuseks olid välisvääringute ja kulla suuremad ümberhindlussaldod tingituna peamiselt euro odavnemisest USA dollari suhtes ning kulla turuhinna tõusust eurodes (vt joonis 12). Osaliselt korvas selle väärtpaberite ümberhindlussaldode vähenemine.

Joonis 12

Tähtsamad vahetuskursid ja kullahind aastatel 2018–2022

(muutus protsentides võrreldes 2018. aasta andmetega, aasta lõpu andmed)

Pärast Inglise keskpanga lahkumist EKPSist 2020. aastal suurenes ülejäänud riikide keskpankade osa EKP märgitud kapitalis. EKP nõukogu otsustas, et 2020. aastal katavad ülejäänud riikide keskpangad ainult Inglise keskpanga sissemakstud osa (58 miljonit eurot) EKP kapitalis ning euroala riikide keskpangad tasuvad enda osamaksed täiel määral kahe võrdse aastamaksena vastavalt 2021. ja 2022. aastal. Euroala riikide keskpankade viimase aastamakse tasumise tulemusel suurenes EKP sissemakstud kapital 2022. aastal 0,6 miljardi euro võrra 8,9 miljardi euroni.^[15]

Arvestades oma finantsriske (vt jagu 1.4.1 „Finantsriskid”), on EKP moodustanud eraldise finantsriskide katteks. Eraldis finantsriskide katteks koos kõigi EKP üldreservfondis hoitavate summadega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis. Eraldise suurust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse mitut tegurit, eeskätt riski kandvate varade hulka, eelolevaks aastaks prognoositavat tulemust ning riskihinnanguid. Pärast läbivaatamist otsustas EKP nõukogu vabastada finantsriskide katteks tehtud eraldisest 1627 miljonit eurot 2022. aastal tekkinud kahjumi katmiseks, viies EKP majandusaasta finantstulemuse nulli (vt tulude ja kulude aruande jagu 1.3.3). Selle tulemusel vähenes finantsriskide katteks tehtud eraldis 6,6 miljardi euroni.

1.3.3 Tulude ja kulude aruanne

Pärast mitut aastat kestnud kasvu saavutas EKP aastakasum 2019. aastal rekordiliselt kõrge taseme, enne kui hakkas 2020. aastal vähenema. EKP kasumi muutused tulenesid peamiselt välisvaluutareservidelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud intressitulu muutustest. Ühtlasi tehti 2021. aastal märkimisväärne ülekanne finantsriskide katteks moodustatud eraldisse, mis vähendas EKP kasumit samaväärse summa võrra.

Pärast finantsriskide katteks mõeldud eraldisest tehtud 1627 miljoni euro suurust ülekannet 2022. aastal tekkinud kahjumi katmiseks oli EKP finantstulemus null (2021. aastal oli see 192 miljonit eurot). Kahjum oli peamiselt tingitud i) EKP TARGET2 netokohustuselt tekkinud intressikulust ning ii) finantsoperatsioonide ja finantsvarade allahindluste negatiivsest netotulemist (vt joonis 13).

Joonis 13

EKP tulude ja kulude aruande põhikomponendid

(mln eurodes)

EKP puhas intressitulu vähenes 666 miljoni euro võrra 900 miljoni euroni (joonis 14) peamiselt EKP TARGET2 netokohustustega seotud intressikulu tõttu. Vähenemisele aitas kaasa ka intressikulu EKP-le üle kantud euroala riikide keskpankade välisvaluutareservidega seotud nõuetelt. Osaliselt korvas neid kulusid suurem intressitulu, mis saadi i) EKP nõuetelt seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis; ii) välisvaluutareservidelt ja iii) rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt.

Joonis 14

Puhas intressitulu

(mln eurodes)

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu suurenes 2022. aastal 528 miljoni euro võrra 1534 miljoni euroni (vt joonis 15). Selle peamisteks põhjusteks olid suurem puhas intressitulu seoses varaostukavaga (kaetud võlakirjade kolmanda ostukava (CBPP3), varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP) ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP)) ning väiksem negatiivne puhas intressitulu seoses PEPP portfelliga. Varaostukavast saadud puhas intressitulu suurenes 2022. aastal 424 miljoni euro võrra 1571 miljoni euroni ning PEPPi portfelli negatiivne puhas intressitulu vähenes 103 miljoni euroni võrreldes 252 miljoni euroga 2021. aastal. Selle peamiseks põhjuseks oli euroala võlakirjade tulususe märkimisväärne tõus 2022. aastal (vt joonis 16), mis võimaldas osta mõlema kava raames väärtpabereid vastavate portfellide varasemate aastate tootlusega võrreldes kõrgema tulususega. Väärtpaberituruprogrammi ning kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava portfellidelt teenitud puhas intressitulu vähenes 45 miljoni euro võrra 66 miljoni euroni seoses nende portfellide mahu kahanemisega väärtpaberite lunastustähtaegade saabumise tulemusel.

Joonis 15

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu/(-kulu)

(mln eurodes)

Joonis 16

Seitsmeaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus euroalal

(protsendid aasta kohta; kuu lõpu andmed)

Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt kasvas 602 miljoni euro võrra 798 miljoni euroni peamiselt seoses suurema intressituluga USA dollarites nomineeritud väärtpaberitelt. USA dollari portfellilt saadud keskmine intressimäär suurenes 2022. aastal eelmise aastaga võrreldes tingituna i) varem soetatud madalama tulususega võlakirjade müügist ja lunastamisest ning ii) kõrgema tulususega väärtpaberite ostudest seoses USA dollarites nomineeritud võlakirjade tulususe kasvusuundumusega alates 2021. aasta lõpust (vt joonis 17).

Joonis 17

Kaheaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Hiinas

(protsendid aasta kohta; kuu lõpu andmed)

EKP-le europangatähtede jaotusest laekunud intressitulu ja intressikulu riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt oli 2022. aastal vastavalt 736 miljonit eurot ja 201 miljonit eurot. 2021. aastal olid nii asjaomane intressitulu kui ka intressikulu null. Muutused tulenesid nende saldode arvutamiseks kasutatava põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära tõusust. Alates 2016. aasta märtsist 0% tasemel püsinud intressimäära hakati alates 27. juulist 2022 järk-järgult tõstma ja aasta lõpus ulatus see 2,5%ni.

TARGET2 saldodest tulenev puhas intressikulu riikide keskpankadele või riikide keskpankadelt ulatus 2075 miljoni euroni (2021. aastal oli intressitulu 22 miljonit eurot). See netointressikulu 2022. aastal tulenes EKP eurosüsteemisiseselt TARGET2 netokohustuselt põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressimäära alusel makstud intressist, mida hakati 2022. aastal tõstma. 2021. aastal saadud 22 miljoni euro suurune intressitulu oli seotud euroalaväliste riikide keskpankade TARGET2 saldode tasustamisega negatiivse keskmise intressimääraga.

Muu puhas intressitulu vähenes peamiselt tingituna EKP kui fiskaalagendi poolt vastu võetud hoiustelt makstud intressidest. Kui 2021. aastal teenis EKP nendelt hoiustelt negatiivse keskmise intressimäära tõttu intressitulu, siis 2022. aastal tekkis EKP-l intressikulu, kuna kohaldatavad intressimäärad muutusid positiivseks ja keskmised hoiused olid aasta lõpu poole suuremad. Osaliselt korvas selle omavahendite portfellilt saadud suurem intressitulu seoses tulususe kasvuga euroalal (vt joonis 16).

Realiseeritud puhaskahjum finantsoperatsioonidest suurenes 2022. aastal 104 miljoni euro võrra 110 miljoni euroni (vt joonis 18). Selle põhjuseks oli peamiselt USA dollarites nomineeritud väärtpaberite müügist saadud hinnakahjum, kuna nende väärtpaberite turuväärtust mõjutas negatiivselt USA dollarites nomineeritud võlakirjade tulususe tõus samal aastal (vt joonis 17). Kahjum tekkis peamiselt 2022. aasta viimases kolmes kvartalis (vt joonis 19). Hinnavahest saadud realiseeritud kahjumit korvas osaliselt kursivahest saadud realiseeritud kasum, mis tulenes peamiselt USA dollarites nomineeritud väärtpaberite allahindlusest aasta lõpus.

Joonis 18

Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest

(mln eurodes)

Joonis 19

Realiseeritud kvartaalne kasum/kahjum finantsoperatsioonidest 2021. ja 2022. aastal

(mln eurodes)

Ümberhindlusest tulenev realiseerimata kahjum kajastatakse allahindlustena aasta lõpu seisuga EKP tulude ja kulude aruandes. 2022. aastal moodustasid allahindlused 1840 miljonit eurot (2021. aastal 133 miljonit eurot, vt joonis 20) ning tulenesid peamiselt omavahendite ja USA dollari portfellides hoitavate väärtpaberite turuväärtuse langusest vastavate tootluste märkimisväärse tõusu tõttu.

Joonis 20

Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

(mln eurodes)

2022. aasta 31. detsembri seisuga otsustas EKP nõukogu vabastada 1627 miljonit eurot EKP finantsriskide katteks ette nähtud eraldisest, et katta 2022. aastal tekkinud kahju (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”).

EKP tegevuskulud kokku (koos amortisatsiooni ja pangatähtede tootmisteenustega) vähenesid 14 miljoni euro võrra 1224 miljoni euroni (vt joonis 21). Vähenemine võrreldes 2021. aastaga oli peamiselt tingitud väiksematest personalikuludest tulenevalt muude pikaajaliste hüvitistega seotud kindlustusmatemaatilisest kasumist, kuna 2022. aasta lõpus kasutati kindlustusmatemaatilisel hindamisel kõrgemat diskontomäära. Halduskulud suurenesid veidi peamiselt seetõttu, et pärast pandeemiat taastati järk-järgult tavapärane tööalane aktiivsustase ning pangandusjärelevalves võeti kasutusele uued tõhusamad IT-teenused.

Pangandusjärelevalvega seotud kulud on täielikult kaetud järelevalve alla kuuluvatele üksustele kehtestatud järelevalvetasudest. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude põhjal oli järelevalvetasudega seotud tulu 2022. aastal 594 miljonit eurot.^[16]

Joonis 21

Tegevuskulud ja järelevalvetasud

(mln eurodes)

1.4 Riskijuhtimine

Riskijuhtimine on EKP tegevuse väga oluline osa ning seda tehakse järgmiste pidevate protsesside kaudu: i) riskide tuvastamine ja hindamine, ii) riskijuhtimise strateegia ja põhimõtete läbivaatamine, iii) riske maandavate meetmete rakendamine ning iv) riskijärelevalve ja -aruandlus. Kõiki nimetatud tegevusvaldkondi toetavad tõhusad meetodid, protsessid ja süsteemid.

Skeem 2

Riskijuhtimise tsükkel

Järgnevates jagudes antakse ülevaade riskidest, nende allikatest ja EKPs sisse seatud riskiohjeraamistikest.

1.4.1 Finantsriskid

EKP juhatus teeb ettepanekud põhimõtete ja menetluste kohta, mis tagavad piisava kaitse EKPd mõjutavate finantsriskide vastu. Riskijuhtimise komitee, mis koosneb eurosüsteemi keskpankade ekspertidest, toetab eurosüsteemi bilansiga seotud finantsriskide seiret, mõõtmist ja nendest teatamist ning määratleb ja vaatab läbi asjakohased meetodid ja raamistikud. Sel viisil aitab ta otsustusorganitel tagada eurosüsteemi jaoks piisava kaitse.

Finantsriskid tulenevad EKP põhitegevusest ja sellega kaasnevatest riskidest. Riskiohjeraamistikud ja piirmäärad, mida EKP kasutab oma riskiprofiili kontrollimiseks, on operatsiooniti erinevad, kajastades eri portfellide poliitilisi või investeerimiseesmärke ning alusvarade riskinäitajaid.

Riskide seires ja hindamisel kasutab EKP enda ekspertide välja töötatud mitmesuguseid riskihindamismeetodeid. Need tuginevad ühtsele turu- ja krediidiriski simulatsiooniraamistikule. Riskinäitajate aluseks olevad peamised mudelite koostamise põhimõtted, meetodid ja eeldused lähtuvad sektoris välja töötatud standarditest ja kättesaadavatest turuandmetest. Riskide kvantifitseerimisel kasutatakse üldjuhul eeldatavat puudujääki^[17], mis arvutatakse 99% usaldatavustasemel üheaastase ajavahemiku kohta (ES99%). Riskide arvutamisel kasutatakse kahte meetodit: i) raamatupidamislik meetod, mille kohaselt käsitletakse EKP ümberhindluskontode saldosid riskihinnangute arvutamisel puhvrina kooskõlas kõigi kohaldatavate raamatupidamiseeskirjadega; ning ii) rahanduslik meetod, mille kohaselt ümberhindluskontosid ei võeta puhvrina arvesse riskide arvutamisel. Selleks et EKP-l oleks terviklik ülevaade kõikidest riskidest, arvutab ta erinevatel usaldatavustasemetel ka teisi riskinäitajaid, teeb tundlikkus- ja stressistsenaariumi analüüse ning hindab riskipositsioonide ja tulude pikemaajalisi prognoose.^[18]

EKP koguriskipositsioon aasta jooksul suurenes. Mõõdetuna raamatupidamisliku meetodi kohaselt eeldatava puudujäägina 99% usaldatavustasemel ühe aasta jooksul, ulatusid EKP kõigi portfellidega seotud finantsriskid 2022. aasta lõpus kokku 16,0 miljardi euroni, mis oli 2021. aasta lõpu hinnanguliste riskinäitajatega võrreldes 0,7 miljardi euro võrra kõrgem (vt joonis 22). Hinnanguliste riskinäitajate tõus jätkus kooskõlas 2020. aastal alanud suundumusega ja kajastab EKP rahapoliitiliste portfellide kasvu, mis tuleneb varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtud varaostudest.

Joonis 22

Finantsriskid kokku (ES99%; raamatupidamislik meetod)

(mld eurodes)

Krediidirisk tuleneb EKP rahapoliitilisi eesmärke kandvatest portfellidest, eurodes nomineeritud omavahendite portfellist ja välisvaluutareservidest. Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid hinnatakse soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse, ja kui neid ei müüda, ei mõjuta neid ka krediidireitingute muutumise riskiga seotud võimalikud hinnamuutused. Samal ajal ohustab neid siiski makseviivituse risk. Eurodes nomineeritud omavahendeid ja välisvaluutareserve hinnatakse turuhindade alusel ning neid ohustavad krediidireitingute muutumise risk ja makseviivituse risk. Krediidirisk eelnenud aastaga võrreldes suurenes, tingituna EKP bilansimahu kasvust seoses varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtud väärtpaberiostudega.

Krediidiriski maandamiseks kasutatakse peamiselt kõlblikkuskriteeriumeid, hoolsusmeetmeid ja piiranguid, mis on portfellide lõikes erinevad.

Valuuta- ja toormeriskid tulenevad EKP välisvaluutareservidest ja kullavarudest. Valuutarisk püsis 2021. aastaga võrreldes stabiilne.

Pidades silmas kulla ja välisvaluutareservide tähtsust rahapoliitikas, ei ole EKP eesmärgiks valuuta- ja toormeriski maandada. Selle asemel leevendatakse neid riske ümberhindluskontode kaudu ning hajutatakse investeeringuid eri vääringute ja kulla lõikes.

EKP välisvaluutareservid ja eurodes nomineeritud omavahendid investeeritakse valdavalt püsituluväärtpaberitesse ja neid ohustab turuhindadest tulenev intressirisk, kuna neid hinnatakse turuhindade alusel. EKP välisvaluutareserve investeeritakse enamasti suhteliselt lühikese tähtajaga varadesse (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 7), samal ajal kui omavahendite portfelli varad on üldjuhul pikema tähtajaga (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 9). Raamatupidamisliku meetodi kohaselt mõõdetuna nende portfellide intressimäärarisk 2021. aastaga võrreldes suurenes, kajastades turutingimuste arengut.

EKPd ohustavat turuhindadest tulenevat intressiriski leevendatakse varade jaotamise põhimõtete ning ümberhindluskontode abil.

EKPd ohustab ka tema varadelt teenitava intressi ning kohustustelt makstava intressi erinevusest tulenev intressirisk, mis mõjutab EKP saadava puhta intressitulu suurust. See risk ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse portfelliga, vaid pigem EKP tervikbilansi struktuuriga ning eriti varade ja kohustuste vahel tekkiva tähtaegade ja tulususe ebakõlaga. Kõnealust riski jälgitakse EKP kasumlikkuse ettevaatava analüüsi kaudu, mis näitab, et kui jätta välja finantsriskide katteks loodud eraldisse tehtavad ülekanded või eraldisest vabastatavad summad, võib EKP lühikeses kuni keskpikas vaates kanda kahjumit, kuid pikas perspektiivis hakkab taas kasumit teenima.

Sellist riski ohjatakse varade jaotamise põhimõtete abil ja leevendatakse veelgi EKP bilansis olevate tasustamata kohustuste kaudu.

Kliimamuutustest tulenevaid riske hakatakse lähiaastatel järk-järgult kaasama EKP riskijuhtimisraamistikku. 2022. aastal tegi eurosüsteem oma bilansi kohta esimese kliimariskide stressitesti^[19], mis andis esialgse hinnangu selle riski mõju kohta EKP bilansile. Edaspidi hakatakse kliimariskide stressiteste tegema korrapäraselt.

1.4.2 Operatsioonirisk

EKP juhatus kiidab heaks EKP operatsiooniriski^[20] juhtimise poliitika ja raamistiku ning on nende eest vastutav. Operatsiooniriskide komitee toetab juhatust EKP operatsiooniriskide juhtimise järelevaatamisel. Operatsiooniriski juhtimine on EKP juhtimisstruktuuri^[21] ja -protsesside lahutamatu osa.

EKP operatsiooniriski juhtimise raamistiku põhieesmärk on aidata tagada EKP ülesannete ja eesmärkide saavutamine, kaitstes samal ajal tema mainet ja varasid kahjude, kuritarvitamise ja kahjustamise eest. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku kohaselt vastutab iga tegevusvaldkond oma operatsiooniriskide, riskisündmuste ja vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramise, hindamise ja järelevalve eest, peab riskidega toimetulekuks võtma asjakohaseid meetmeid ning nendest aru andma. EKP riskitaluvuse poliitikas antakse juhiseid riskijuhtimisstrateegiate kohta ning riskide aktsepteerimise menetluste kohta. See on seotud 5x5 riskimaatriksiga, mis põhineb riskimõjude ja tõenäosuse liigitusskaalal (kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kriteeriumeid).

EKP tegutseb keskkonnas, mida ümbritseb üha keerukam ja omavahel seotud ohtude spekter, ning tema igapäevategevusega kaasnevad mitmesugused operatsiooniriskid. Olulisemad probleemvaldkonnad hõlmavad mitmesuguseid mitterahalisi riske, mis on seotud isikute, süsteemide, protsesside ja väliste sündmustega. Seepärast on EKP sisse seadnud menetlused, mis hõlbustavad tema operatsiooniriskide pidevat ja tõhusat juhtimist ning riskiteabe arvessevõtmist otsustusprotsessides. Peale selle keskendub EKP oma vastupanuvõime tugevdamisele ning vaatleb riske ja võimalusi laiemalt, võttes arvesse nii terviklikku väljavaadet kui ka jätkusuutlikkuse aspekte. Ühtlasi on koostatud reageerimisstruktuurid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, et tagada oluliste funktsioonide jätkuvus võimalike häirete või kriisi korral.

1.4.3 Tegutsemisrisk

EKP on oma riskijuhtimisraamistiku tõhustamiseks loonud vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse, mis toimib riskijuhtimise peamise kontrollifunktsioonina, et ohjeldada tegutsemisriski^[22]. Talitus aitab EKP juhatusel kaitsta EKP usaldusväärsust ja mainet, edendada eetilise käitumise norme ning tõhustada EKP aruandekohustust ja suurendada läbipaistvust. Sõltumatu eetikakomitee nõustab EKP kõrgeid ametnikke ja annab neile juhiseid usaldusväärsuse ja õige tegutsemise küsimustes. Komitee aitab ka nõukogul ohjata seonduvaid riske juhtkonna tasandil asjakohasel ja sidusal viisil. Eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi tasandil tehakse eetika- ja vastavusküsimuste komitee raames tööd selleks, et saavutada tegevusraamistike ühtne rakendamine liikmesriikide keskpankades ja riiklikes pädevates asutustes.

2022. aastal laiendas EKP tegutsemisriski juhtimise ulatust, et katta ka oma ülesannete täitmist toetavatest välistöövõtjatest tulenevat tegutsemisriski.

2 EKP finantsaruanne

2.1 Bilanss seisuga 31. detsember 2022

2.2 31. detsembril 2022 lõppenud aasta tulude ja kulude aruanne

Frankfurt Maini ääres, 14. veebruar 2023
Euroopa Keskpank

Christine Lagarde
EKP president

2.3 Arvestuspõhimõtted

Finantsaruande vorm ja esitusviis

EKP finantsaruanne on koostatud allpool kirjeldatud arvestuspõhimõtete^[23] kohaselt. EKP nõukogu leiab, et neist lähtudes on võimalik esitada finantsaruanne õiglasel viisil, kajastades samal ajal keskpanga tegevuse eripära.

Arvestuspõhimõtted

Aruande koostamisel on rakendatud järgmisi arvestuspõhimõtteid: majanduslik reaalsus ja läbipaistvus, konservatiivsus, bilansipäevajärgsete sündmuste kajastamine, olulisus, jätkuvus, tekkepõhisus, järjepidevus ja võrreldavus.

Varade ja kohustuste kajastamine

Varasid ja kohustusi kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub EKPsse või EKPst välja, põhimõtteliselt kõik varaga seotud riskid ja tulu on kantud üle EKP-le ning vara maksumust või väärtust või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Raamatupidamise alused

Aruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse põhimõttest ning seda on kohandatud, et hõlmata turukõlblike väärtpaberite (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid), kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade ja kohustuste turuväärtust.

Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehinguid kajastatakse nende arvelduspäeval.

Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega tehtud tehingud (v.a hetketehingud väärtpaberitega) kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel. Arvelduspäeval pööratakse bilansivälised kanded ümber ja tehingud kajastatakse bilansis. Välisvaluuta ost ja müük mõjutavad välisvaluuta netopositsiooni tehingupäeval ning realiseeritud müügitulem arvutatakse samuti tehingupäeval. Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega seoses kogunenud intress ning üle- või alakurss arvutatakse ja kirjendatakse iga päev. Need laekumised mõjutavad iga päev ka välisvaluuta positsiooni.

Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused

Välisvääringus nomineeritud varad ja kohustused konverteeritakse eurodeks bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel. Tulud ja kulud konverteeritakse tehingu kajastamise päeval kehtiva vahetuskursi põhjal. Välisvaluutavarade ja -kohustuste ning sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste instrumentide ümberhindlus toimub vääringute kaupa.

Välisvääringus nomineeritud varade ja kohustuste hinna ümberhindlust turuhindadesse eristatakse vahetuskursi ümberhindlusest.

Kulla väärtust hinnatakse bilansipäeval kehtiva turuhinna alusel, eristamata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi. 31. detsembril 2022 lõppenud aastal hinnati kulla väärtust 30. detsembril 2022 kehtinud EUR/USD vahetuskursi põhjal arvutatud kullauntsi eurohinna alusel.

IMFi arvestusühik (SDR) määratakse valuutakorvi alusel ning selle väärtus arvutatakse viie peamise vääringu (USA dollar, euro, Hiina jüaan, Jaapani jeen ja naelsterling) vahetuskursside kaalutud summana. EKP-le kuuluvad IMFi arvestusühikud konverteeriti eurodesse, kasutades 30. detsembril 2022 kehtinud EUR/SDR vahetuskurssi.

Väärtpaberid

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid
Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse.

Muud väärtpaberid
Turukõlblikke väärtpabereid (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid) ja muid samalaadseid varasid hinnatakse konkreetsete väärtpaberite kaupa kas bilansipäeval kehtinud keskmiste turuhindade või asjakohase tulukõvera alusel. Väärtpaberitega kaasnevaid optsioone eraldi ei hinnata. 31. detsembril 2022 lõppenud aasta puhul kasutati sama aasta 30. detsembril kehtinud keskmisi turuhindu.

Turukõlblike investeerimisfondide netoümberhindamine toimub fondipõhiselt, lähtudes nende varade netoväärtusest. Eri investeerimisfondide realiseerimata kasumit ja kahjumit omavahel ei tasaarveldata.

Mittelikviidseid aktsiaid ja muid püsiinvesteeringuna hoitavaid omakapitaliinstrumente hinnatakse nende soetushinna alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse.

Tulude kajastamine

Tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, mil need teenitakse või tekivad.^[24] Välisvaluuta, kulla ja väärtpaberite müügist tulenev realiseeritud kasum ja kahjum kajastuvad tulude ja kulude aruandes. Need arvutatakse vastava vara keskmise maksumuse alusel.

Realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontole.

Realiseerimata kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes, kui see ületab aasta lõpu seisuga vastavale ümberhindluskontole kogunenud eelmist ümberhindluskasumit. Ühe väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata teise väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kasumiga. Kui tulude ja kulude aruande mistahes kirje puhul tuvastatakse aasta lõpus realiseerimata kahjum, vähendatakse selle keskmist hinda, nii et see vastaks aastalõpu vahetuskursile või turuhinnale.

Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes ning seda ei pöörata järgnevatel aastatel ümber, v.a juhul, kui väärtuse langus väheneb ning vähenemist saab seostada konkreetse sündmusega, mis leidis aset pärast väärtuse languse esmakordset kajastamist.

Üle- või alakurss, mis tuleneb väärtpaberitest, amortiseeritakse nende järelejäänud eluea jooksul.

Pöördtehingud

Pöördtehingud on operatsioonid, mille korral EKP ostab või müüb repolepingu (tagasiostulepingu) alusel vara või teostab laenuoperatsioone tagatise vastu.

Tagasiostulepingu alusel müüakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasiostmiseks kindlaksmääratud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Tagasiostulepingud kajastatakse tagatud hoiusena bilansi kohustuste poolel. Tagasiostulepingute alusel müüdud väärtpaberid jäävad EKP bilanssi.

Pöördrepolepingute alusel ostetakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasimüümiseks kokkulepitud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Neid lepinguid kajastatakse tagatud laenudena bilansi varade poolel, kuid need ei moodusta osa EKP väärtpaberipositsioonist.

Pöördtehinguid (sh väärtpaberilaenutehingud), mis on tehtud spetsialiseerunud asutuse pakutava programmi raames, kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on esitatud sularahatagatis ja seda ei ole investeeritud.

Bilansivälised instrumendid

Välisvaluutainstrumendid, st välisvaluuta forvardtehingud, valuutavahetustehingute forvardosad ja muud välisvaluutainstrumendid, mis hõlmavad ühe valuuta vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsiooni hulka.

Intressimäära instrumentide ümberhindamine toimub konkreetsete instrumentide põhiselt. Intressimäära futuurlepingute marginaalide igapäevased muutused kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Väärtpaberite forvardtehingute hindamise viib läbi EKP ja see põhineb üldtunnustatud meetoditel, milles kasutatakse kättesaadavaid turuhindu ja kursse ning diskontotegureid alates arvelduspäevast kuni hindamispäevani.

Põhivara

Põhivara (sh immateriaalne põhivara; välja arvatud maa ja kunstiteosed) hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon. Maad ja kunstiteoseid hinnatakse soetusmaksumuse alusel. EKP peahoone väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon vastavalt väärtuse langusele. EKP peahoone amortiseerimiseks kirjendatakse kulud asjakohastes komponentides, mis amortiseeritakse vastavalt varade prognoositavale kasulikule elueale. Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil vara prognoositava kasuliku eluea jooksul alates kvartalist, millest saati vara on kasutamiseks kättesaadav. Varade kasulikku eluiga arvestatakse järgmiselt:

EKP praeguste renditud hoonete remontimise kapitaliseeritud kulude amortisatsiooniaega on kohandatud, et võtta arvesse sündmusi, mis mõjutavad asjaomase vara prognoositavat kasulikku eluiga.

EKP kontrollib oma peahoone ning kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul varade väärtuse langust igal aastal. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse, et vara väärtus võib olla langenud, tehakse prognoos hinnangulise tagasisaadava summa kohta. Kui tagasisaadav summa on bilansilisest netoväärtusest väiksem, kajastatakse varade väärtuse langusest tulenenud kahjum tulude ja kulude aruandes.

Põhivara väärtusega alla 10 000 euro kantakse maha ostuaastal.

Põhivara, mis vastab kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid on veel ehitus- või arendusjärgus, esitatakse kirjes „Pooleliolevad varad”. Seonduvad kulud kantakse vastavatesse põhivarakirjetesse pärast seda, kui vara on kasutusele võetud.

Rendiarvestus

Materiaalse varaga seotud rendilepingute puhul kajastatakse asjaomased kasutamisõiguse esemeks olevad varad ja rendikohustised bilansis rendiperioodi alguskuupäeva seisuga ning vastavalt kirjetes „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” ja „Mitmesugused muud kohustused”. Rendilepingute puhul, mis vastavad kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid millega seotud vara on veel ehitus- või kohandusjärgus, kajastatakse enne rendiperioodi alguskuupäeva kantud kulud kirjes „Pooleliolevad varad”. Asjaomased kasutamisõiguse esemeks olevad varad ja rendikohustised kajastatakse vastavates põhivarakirjetes pärast seda, kui vara on kasutusele võetud (rendiperioodi alguskuupäev).

Kasutamisõiguse esemeks olevate varade väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvatakse maha amortisatsioon. Kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul hinnatakse ka väärtuse langust (varade väärtuse languse kontrollimise kohta vt teema „Põhivara” eespool). Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil alates rendiperioodi algusest kuni kasutamisõiguse esemeks oleva vara kasuliku eluea lõpuni või kuni rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb on varasem.

Rendikohustist mõõdetakse algselt tulevaste rendimaksete nüüdisväärtuses (mis sisaldab ainult rendikomponente), mis diskonteeritakse, kasutades EKP alternatiivset laenuintressimäära. Edaspidi mõõdetakse rendikohustist amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seonduv intressikulu kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Muu intressikulu”. Kui tulevastes rendimaksetes toimub muutusi, mis tulenevad indeksi muutustest või kehtiva lepingu muul viisil ümberhindamisest, hinnatakse rendikohustis ümber. Ümberhindluse tulemusel korrigeeritakse vastavalt ka kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtust.

Lühiajalised rendilepingud (mille kestus ei ületa 12 kuud) ning väikese väärtusega (alla 10 000 euro vastavalt põhivara kajastamisel kehtivale piirmäärale) vara rendi maksed kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes.

EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised

EKP-l on oma töötajate, EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete tarbeks loodud määratud väljamaksega pensionisüsteem.

Töötajate pensionikava rahastatakse töötajate pikaajaliste hüvitiste fondi varadest. EKP ja tema töötajate kohustuslikud sissemaksed kajastuvad pensionikava määratud väljamakse sambas. Töötajad saavad teha vabatahtlikke lisamakseid määratud sissemaksega pensionisambasse, mida võib kasutada täiendavate hüvitiste maksmiseks.^[25] Täiendavate hüvitiste suuruse määravad kindlaks vabatahtlike sissemaksete hulk ning neilt saadav investeerimistulu.

EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsed hüvitised ja muud pikaajalised hüvitised kaetakse jooksvalt. Töötajate puhul kaetakse jooksvalt töösuhtejärgsed hüvitised (v.a pensionid), muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised.

Määratud väljamaksega netokohustus
Määratud väljamaksega pensionisüsteemiga seotud kohustust (sh muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised) kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes „Mitmesugused muud kohustused” määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtusena bilansipäeva seisuga, millest on maha arvestatud seonduva kohustuse rahastamiseks kasutatud pensionisüsteemi varade õiglane väärtus.

Määratud väljamaksega kohustuse arvutavad sõltumatud kindlustusmatemaatikud igal aastal proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (projected unit credit method) kohaselt. Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus arvutatakse, diskonteerides hinnangulised tulevased rahavood määra abil, mis põhineb bilansipäeva seisuga turutootlusel ettevõtete sellistelt eurodes nomineeritud ja kõrge kvaliteediga võlakirjadelt, mille tähtaeg on ligilähedane seonduva kohustuse tähtajale.

Kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum võivad tuleneda kogemuspõhistest kohandustest (kui tegelikud tulemused erinevad eelnevatest kindlustusmatemaatilistest eeldustest) ning kindlustusmatemaatiliste eelduste muudatustest.

Määratud väljamakse netomaksumus
Määratud väljamakse netomaksumus jagatakse tulude ja kulude aruandes esitatavateks komponentideks ning bilansi kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatavateks töösuhtejärgsete hüvitiste ümberhindamisteks.

Tulude ja kulude aruandes kajastuv netosumma hõlmab järgmist:

1. määratud väljamaksetega seotud jooksva tööalase teenistuse kulutused aruandeaastal;
2. pensionikava muudatustest tulenevate määratud väljamaksetega seotud möödunud tööalase teenistuse kulutused;
3. määratud väljamaksega netokohustuselt diskontomäära alusel makstav netointress;
4. muude pikaajaliste hüvitiste ja võimalike pikaajaliste töösuhte lõpetamise hüvitiste ümberhindamised tervikuna.

Kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatud netosumma hõlmab järgmist:

1. määratud väljamaksega kohustusest tulenev kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum;
2. pensionikava varadelt saadav tegelik tulu, v.a summad, mis sisalduvad määratud väljamaksega netokohustuselt saadud netointressis;
3. vara ülemmäära mõju muutused, mis ei hõlma määratud väljamaksega netokohustuselt saadud netointressis sisalduvaid summasid.

Sõltumatud kindlustusmatemaatikud hindavad neid summasid igal aastal, et teha kindlaks finantsaruandes kajastatavate asjakohaste kohustuste suurus.

EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod

EKPSi-sisesed saldod tulenevad valdavalt Euroopa Liidus (EL) tehtavatest piiriülestest maksetest, mis arveldatakse keskpangarahas eurodes. Enamasti algatavad neid tehinguid erasektori üksused (st krediidiasutused, ettevõtted ja üksikisikud). Tehinguid töödeldakse TARGET2 (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) kaudu ja nende põhjal tekivad vastastikku saldod ELi keskpankade TARGET2 kontodel. Saldod tasaarveldatakse ja suunatakse iga päev EKP-le, mille tulemusel jääb iga liikmesriigi keskpangale üksainus netopositsioon EKP suhtes. Kõnealustele netopositsioonidele avaldavad mõju ka EKP tehtavad TARGET2 kaudu töödeldavad maksed. Need positsioonid kajastavad EKP raamatupidamises iga liikmesriigi keskpanga netonõudeid või -kohustusi ülejäänud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) suhtes. Euroala riikide keskpankade eurosüsteemisisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGET2s, ning muud eurosüsteemisisesed positsioonid eurodes (nt EKP kasumi võimalik vahejaotus keskpankadele) esitatakse EKP bilansis ühtse varade või kohustuste netopositsioonina kirjes „Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõuded” või „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”. Euroalaväliste riikide keskpankade EKPSi-sisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGET2s^[26], esitatakse kirjes „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”.

Eurosüsteemis europangatähtede jaotamisest tulenevad eurosüsteemisisesed saldod esitatakse ühtse netovarana kirjes „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” allpool).

Eurosüsteemisisesed saldod, mis tulenevad eurosüsteemiga liituvate riikide poolt EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest, nomineeritakse eurodes ja esitatakse kirjes „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”.

Ringluses olevad pangatähed

Europangatähti lasevad ringlusse EKP ja euroala riikide keskpangad, kes koos moodustavad eurosüsteemi.^[27] Ringluses olevate europangatähtede koguväärtus jaotatakse eurosüsteemi riikide keskpankade vahel iga kuu viimasel tööpäeval vastavalt pangatähtede jaotamise alusele.^[28]

EKP-le jaotatud osa ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest on 8% ja see on avaldatud bilansi kohustuste poolel kirjes „Ringluses olevad pangatähed”. EKP osa europangatähtede koguväljalaskes on tagatud tema nõuetega liikmesriikide keskpankade vastu. Need intressi kandvad nõuded^[29] avaldatakse kirjes „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” eespool). Nõuetelt laekuv intressitulu esitatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis”.

Kasumi vahejaotus

Summa, mis võrdub tuluga, mille EKP saab ringluses olevatelt europangatähtedelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt, mis on ostetud i) väärtpaberituruprogrammi, ii) kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, iii) varaga tagatud väärtpaberite ostukava, iv) avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja v) pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, jaotatakse kasumi vahejaotuse käigus järgneva aasta jaanuaris, kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti.^[30] EKP nõukogu teeb selle otsuse, kui ta eeldab juhatuse koostatud põhjendatud prognoosi alusel, et EKP lõpetab aasta kahjumiga või et aasta puhaskasum on asjaomasest tulust väiksem. Samuti võib nõukogu otsustada kanda kogu see tulu või osa sellest finantsriskide katteks mõeldud eraldisse. EKP nõukogu võib ka otsustada, et jaanuaris jaotatavat osa ringluses olevatelt europangatähtedelt saadavast tulust vähendatakse kulude võrra, mida EKP kannab seoses europangatähtede väljaandmise ja käitlemisega.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Varade ja kohustuste väärtust korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja selle kuupäeva vahelisel ajal, mil EKP juhatus annab loa esitada raamatupidamise aastaaruanne EKP nõukogule heakskiidu saamiseks, kui need mõjutavad oluliselt varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval.

Olulised bilansipäevajärgsed sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval, avaldatakse lisas.

Arvestuspõhimõtete muudatused

EKP kohaldatavates arvestuspõhimõtetes 2022. aastal muudatusi ei tehtud.

Muud küsimused

Euroopa Liidu Nõukogu on kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 27 ja EKP nõukogu soovitusel heaks kiitnud otsuse nimetada Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschaft, Düsseldorf (Saksamaa Liitvabariik) EKP välisaudiitoriks viieks aastaks kuni 2022. majandusaasta lõpuni. Seda ajavahemikku saab pikendada veel kuni kahe majandusaasta võrra.

2.4 Bilansi lisa

1 Kuld ja nõuded kullas

2022. aasta 31. detsembri seisuga kuulus EKP-le 16 229 522 untsi^[31] puhast kulda, mille turuväärtus oli 27 689 miljonit eurot (2021. aastal 26 121 miljonit eurot). 2022. aastal kullatehinguid ei tehtud ja seega püsisid EKP kullavarud 2021. aasta 31. detsembri tasemega võrreldes muutumatuna. Varude väärtus eurodes kasvas kulla turuhinna (eurodes) tõusu tõttu (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning kirje 15 „Ümberhindluskontod”).

2 Nõuded välisvääringus euroalaväliste ja euroala residentide vastu

2.1 Nõuded IMFi vastu

See varade kirje kajastab EKP-le kuuluvaid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikuid (SDRid). 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 1759 miljonit eurot (2021. aastal 1234 miljonit eurot). Nõuded tulenevad EKP ja IMFi vahelisest vabatahtlikust kahepoolsest arvestusühikute kauplemiskokkuleppest, mille kohaselt IMF võib EKP nimel korraldada SDRide müüki või ostu eurode eest vastavalt kindlaksmääratud miinimum- ja maksimumtasemetele. Raamatupidamises käsitletakse SDRe välisvääringuna (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). EKP-le kuuluvate arvestusühikute kirje maht suurenes 2022. aastal peamiselt eespool nimetatud vabatahtliku kauplemiskokkuleppe raames tehtud tehingu tulemusel.

2.2 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu

Need kaks kirjet hõlmavad pangakontode jääke ja laene välisvääringus ning USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides nomineeritud väärtpaberiinvesteeringuid.

Nende positsioonide koguväärtuse kasv 2022. aastal oli peamiselt tingitud USA dollari kallinemisest euro suhtes.

EKP välisvaluutapositsioon (neto)^[32]:

2022. aastal valuutainterventsioone ei tehtud.

3 Nõuded eurodes euroalaväliste residentide vastu

3.1 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

2022. aasta 31. detsembri seisuga ei olnud selles kirjes saldosid, kuid 2021. aasta lõpu seisuga hõlmas see kirje 3070 miljoni euro suurust nõuet seoses likviidsusvahendi kokkuleppega eurosüsteemi ja euroalaväliste keskpankade vahel.^[33]

4 Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu

2022. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje arvelduskontode saldosid euroala residentide juures 12 miljoni euro väärtuses (2021. aastal 38 miljonit eurot).

5 Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid

5.1 Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid

2022. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje väärtpabereid, mille EKP on omandanud väärtpaberituruprogrammi, kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames.

2022. aasta jooksul möödusid kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava raames hoitud väärtpaberite tähtpäevad ning seetõttu ei olnud EKP-l ega euroala riikide keskpankadel 2022. aasta 31. detsembri seisuga selliseid väärtpabereid.

2022. aasta esimeses kvartalis jätkas eurosüsteem varaostukava raames^[34] netovaraostude tegemist igakuiselt keskmiselt 20 miljardi euro ulatuses. 2022. aasta märtsis otsustas EKP nõukogu^[35], et netovaraostude maht on aprillis 40 miljardit eurot, mais 30 miljardit eurot ja juunis 20 miljardit eurot. Seejärel otsustas EKP nõukogu 2022. aasta juunis^[36], et varaostukava raames tehtavad netovaraostud lõpetatakse alates 1. juulist 2022. EKP nõukogu kavatseb^[37] jätkata aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist kuni 2023. aasta veebruari lõpuni. Seejärel hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta juuni lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul. EKP nõukogu hindab varaostukava portfelli vähendamise ulatust korrapäraselt, et tagada selle jätkuv vastavus rahapoliitika üldisele strateegiale ja kursile ning säilitada turu toimimine ja kindel kontroll lühiajaliste rahaturutingimuste üle.

Samuti jätkas eurosüsteem 2022. aasta esimeses kvartalis netovaraoste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames^[38], ehkki vähemal määral kui eelnenud kvartalis, lähtudes EKP nõukogu 2021. aasta detsembri otsusest^[39]. Sama otsuse alusel lõpetati 2022. aasta märtsi lõpus netovaraostud pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames. EKP nõukogu kavatseb erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid täies ulatuses reinvesteerida vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. EKP nõukogu säilitab reinvesteeringutes jätkuvalt paindlikkuse nii varaklasside kui ka jurisdiktsioonide lõikes, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske. Erakorralise varaostukava portfelli edasist likvideerimist kavatsetakse juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Eespool nimetatud ostukavade raames omandatud väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse (vt teema „Väärtpaberid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

EKP hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumused ja turuväärtused^[40], mida ei kajastata bilansis või tulude ja kulude aruandes ning mis esitatakse üksnes võrdluse eesmärgil, olid järgmised:

EKP hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumus muutus aasta jooksul järgmiselt:

EKP nõukogu hindab regulaarselt finantsriske, mis on seotud kõigi kõnealuste kavade raames hoitavate väärtpaberitega.

Varade väärtuse langust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse andmeid aasta lõpu seisuga; tulemused kiidab heaks EKP nõukogu. Seejuures hinnatakse varade väärtuse languse näitajaid iga ostukava puhul eraldi. Juhul kui täheldatakse väärtuse langust, tehakse täiendavaid analüüse kinnitamaks, et vastavate väärtpaberitega seotud sularahavood ei ole saanud väärtuse langusest mõjutatud. Sel aastal tehtud kontrollide tulemused näitavad, et rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul ei tuvastanud EKP 2022. aastal väärtuse langust.

Eurosüsteemi hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumus oli järgmine:

6 Eurosüsteemisisesed nõuded

6.1 Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

See kirje hõlmab EKP nõudeid euroala riikide keskpankade vastu seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 125 763 miljonit eurot (2021. aastal 123 551 miljonit eurot). Nõuetelt makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale (vt lisa kirje 23.2 „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis").

7 Muud varad

7.1 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

See vara hõlmas järgmisi kirjeid:

EKP peahoone ja kasutamisõiguse esemeks olevate kontorihoonete puhul kontrolliti varade väärtuse langust 2022. aasta lõpus; väärtuse langusest tulenenud kahjumit ei tuvastatud.

7.2 Muud finantsvarad

Valdavalt hõlmab see kirje EKP omavahendite portfelli, mis koosneb peamiselt EKP finantsvahendite (st sissemakstud kapitali, üldreservis hoitavate summade ja finantsriskide katteks tehtud eraldise) investeeringutest. Kirje hõlmab ka 3211 Rahvusvahelise Arvelduste Panga aktsiat soetusmaksumusega 42 miljonit eurot ning muid arvelduskontosid eurodes.

Selle kirje põhiosad olid järgmised:

Selle kirje netokasv 2022. aastal tulenes peamiselt järgmiste summade investeerimisest omavahendite portfelli: i) sama suur summa, nagu kanti 2021. aastal EKP eraldisse finantsriskide katteks; ning ii) summad, mille euroala riikide keskpangad maksid 2022. aastal teise osamaksena seoses enda suurenenud osaga EKP kapitalis (vt lisa kirje 16 „Kapital ja reservid”). Kirje kasvu tasakaalustas suurel määral eeskätt EKP omavahendite portfellis hoitavate eurodes nomineeritud väärtpaberite turuväärtuse langus.

7.3. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab 2022. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 783 miljonit eurot (2021. aastal 620 miljonit eurot) ning need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute konverteerimisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

7.4 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

See kirje hõlmas järgmist:

2022. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje suurimaks komponendiks finantsinstrumentidelt kogunenud intress. See hõlmas valdavalt väärtpaberitelt laekunud kupongiintresse, sh väärtpaberite soetamisel makstud intresse (vt lisa kirje 2.2 „Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”, kirje 5 „Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid” ja kirje 7.2 „Muu finantsvara”).

Kirje hõlmas ka euroala riikide keskpankade TARGET2 saldodelt 2022. aasta detsembri eest saada olevat tekkepõhist intressi (vt lisa kirje 12.2 „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”) ja eurosüsteemis europangatähtede jaotamisega seotud EKP nõuetelt 2022. aasta viimase kvartali eest euroala pankadelt saada olevat tekkepõhist intressi (vt lisa kirje 6.1 „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”). Need summad arveldati 2023. aasta jaanuaris.

Järelevalveülesannetega seotud viitlaekumised vastavad 2022. aasta tasuperioodil saada olevatele järelevalvetasudele. See summa kuulub tasumisele 2023. aastal (vt lisa kirje 26 „Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu”).^[41]

Kirjes kajastatakse ka i) mitmesuguseid ettemakseid, ii) eurosüsteemi ühisprojektidelt saadud tulu (vt lisa kirje 28 „Muu tulu”) ning iii) muudelt finantsvaradelt ja -kohustustelt saadud intressitulu.

7.5 Mitmesugused muud kohustused

2022. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 438 miljonit eurot (2021. aastal 749 miljonit eurot). Valdavalt hõlmab see 2022. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 349 miljoni euro väärtuses (2021. aastal 573 miljonit eurot; vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud konverteeriti eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

8 Ringluses olevad pangatähed

See kirje kajastab EKP osa (8%) ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 125 763 miljonit eurot (2021. aastal 123 551 miljonit eurot).

9 Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees

Eurosüsteemi keskpangad võivad aktsepteerida avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja avaliku sektori PEPPi raames toimivate väärtpaberilaenuvõimaluste puhul tagatisena sularaha, ilma et nad peaksid seda reinvesteerima. EKP puhul teeb neid operatsioone spetsialiseerunud asutus.

2022. aasta 31. detsembri seisuga oli lõpetamata 17 734 miljoni euro väärtuses (2021. aastal 9473 miljonit eurot) sularahatagatisega laenutehinguid euroala krediidiasutustega. Sularahatagatised kanti TARGET2 kontodele. Kuna sularaha ei olnud aasta lõpu seisuga reinvesteeritud, kajastati need tehingud bilansis (vt teema „Pöördtehingud” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).^[42]

10 Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees

10.1 Valitsussektor

2022. aasta 31. detsembri seisuga oli selle kirje maht 48 520 miljonit eurot (2021. aastal 3200 miljonit eurot). See hõlmas Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) hoiuseid. EKPSi põhikirja artikli 21 kohaselt võib EKP toimida liidu institutsioonide, organite või asutuste, liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike institutsioonide või riigi osalusega äriühingute fiskaalagendina.

10.2 Muud kohustused

Kirje hõlmab TARGET2-EKP kaudu TARGET2ga ühendatud euroala kõrvalsüsteemide^[43] saldosid. 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli selle maht 15 343 miljonit eurot (2021. aastal 4404 miljonit eurot).

11 Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees

See kirje hõlmas järgmist:

2022. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas selle kirje suurim komponent TARGET2 saldosid, mis koosnevad euroalaväliste riikide keskpankade TARGET2 saldodega seotud nõudetest EKP vastu (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3) ning TARGET2-EKP kaudu TARGET2-ga ühendatud euroalaväliste kõrvalsüsteemide TARGET2 saldodest. Nende saldode vähenemine 2022. aastal vastab euroalaväliste kõrvalsüsteemide saldode kahanemisele.

Kirje hõlmab ka saldosid, mis on seotud ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisega, milles EKP tegutseb Euroopa Komisjoni fiskaalagendina (vt lisa kirje 21 „Laenutehingute haldamine”).

Ühtlasi hõlmab kirje summasid, mis tulenevad avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames lõpetamata avaliku sektori väärtpaberilaenutehingutest euroalaväliste residentidega. Nende tehingute puhul esitati sularahatagatis, mis kanti TARGET2 kontodele (vt lisa kirje 9 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees”).

Kirje ülejäänud osa moodustab saldo, mis tuleneb USA Föderaalreservi Süsteemiga sõlmitud alalisest vastastikusest valuutakokkuleppest. Selle raames varustab USA Föderaalreservi New Yorgi pank EKPd vahetustehingute kaudu USA dollaritega, et pakkuda eurosüsteemi vastaspooltele lühiajalisi vahendeid USA dollarites. Samal ajal teeb EKP pöördvahetustehinguid euroala riikide keskpankadega, kes kasutavad saadud vahendeid USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonide (pöördtehingud) teostamiseks eurosüsteemi vastaspooltega. Nende tehingute tulemuseks on EKP ja euroala riikide keskpankade vahelised eurosüsteemisisesed saldod. Pöördvahetustehingud USA Föderaalreservi New Yorgi panga ja euroala riikide keskpankadega toovad kaasa ka forvardnõuded ja -kohustused, mis kajastatakse bilansivälistes kirjetes (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”).

12 Eurosüsteemisisesed kohustused

12.1 Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused

Kirje hõlmab eurosüsteemiga liitumisel EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest tulenevaid kohustusi euroala riikide keskpankade ees. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 30.2 määratakse välisvaluutareservide EKP-le ülekandmisel riikide keskpankade osamaksud proportsionaalselt nende osaga EKP märgitud kapitalis. 2022. aastal kirjes muudatusi ei olnud.

Nendelt kohustustelt makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta (vt tulude ja kulude aruande lisa kirje 23.3 „Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress”).

12.2 Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused

2022. aastal hõlmas see kirje valdavalt euroala riikide keskpankade TARGET2 saldodega seotud nõudeid EKP vastu (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

TARGET2ga seotud netokohustuse vähenemine tulenes peamisel rahavoogudest seoses i) Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) hoiuste kasvuga (vt lisa kirje 10 „Valitsussektor”) ning ii) TARGET2-EKP kaudu TARGET2ga ühendatud euroala kõrvalsüsteemide saldode kasvuga (vt 10.2 „Muud kohustused”). Nende tegurite mõju korvasid osaliselt rahavood, mis tulenesid i) TARGET2-EKP kaudu TARGET2ga ühendatud euroalaväliste kõrvalsüsteemide saldode kahanemisest (vt lisa kirje 11 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”) ning ii) varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtud netoostudest, mis arveldati TARGET2 kaudu (vt lisa kirje 5 „Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid”).

Euroala keskpankade poolt EKPga seoses hoitavatelt TARGET2 positsioonidelt (v.a USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonidega seoses teostatud pöördvahetustehingutest tulenevad saldod) makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale.

2021. aastal hõlmas see kirje ka EKP kasumi vahejaotusega seotud kohustusi euroala riikide keskpankade ees. EKP 2022. aasta finantstulemusi silmas pidades otsustas EKP nõukogu kõnealusel aastal alles jätta kogu tulu, mis saadi ringluses olevatelt pangatähtedelt ning väärtpaberituruprogrammi, varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud väärtpaberitelt (vt teema „Kasumi vahejaotus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). Seega ei olnud selles kirjes 2022. aasta lõpu seisuga tasumisele kuuluvaid summasid.

13 Muud kohustused

13.1. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab eeskätt 2022. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 430 miljonit eurot (2021. aastal 568 miljonit eurot) ning need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute konverteerimisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

13.2 Viitvõlad ja ettemakstud tulud

See kirje hõlmas järgmist:

2022. aasta 31. detsembri seisuga olid selles kirjes kaks põhilist komponenti: TARGET2 saldodelt 2022. aasta detsembri eest makstav intress riikide keskpankadele (vt lisa kirje 11 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees” ja lisa kirje 12.2 „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”) ning euroala riikide keskpankadele 2022. aasta eest makstav intress seoses EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega (vt lisa kirje 12.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”). Need summad arveldati 2023. aasta jaanuaris.

13.3 Mitmesugused muud kohustused

2022. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 1562 miljonit eurot (2021. aastal 2277 miljonit eurot). Kirje hõlmas 2022. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 974 miljoni euro väärtuses (2021. aastal 535 miljonit eurot; vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud konverteeriti eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Kirje hõlmab ka 141 miljoni euro suurust rendikohustist (2021. aastal 175 miljonit eurot; vt teema „Rendiarvestus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Ühtlasi hõlmab kirje EKP määratud väljamaksega netokohustust, mis on seotud EKP töötajate^[44], juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega. Kirje hõlmab ka EKP töötajatele makstud töösuhte lõpetamise hüvitisi.

EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised

Bilanss
Bilansi kirje „Mitmesugused muud kohustused” hõlmab järgmisi summasid, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitiste, muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitistega:

2022. aastal hõlmas töötajatega seotud määratud väljamaksega kohustuste nüüdisväärtus (1947 miljonit eurot; 2021. aastal 3165 miljonit eurot) töösuhtejärgsete hüvitiste (v.a pensionid), muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitistega seotud jooksvalt kaetavaid hüvitisi 233 miljoni euro ulatuses (2021. aastal 373 miljonit eurot). EKP juhatuse liikmete ja järelevalvenõukogu liikmetega seotud määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus (31 miljonit eurot; 2021. aastal 43 miljonit eurot) on seotud ainult jooksvalt kaetavate töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega.

EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega, kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes „Ümberhindluskontod”. 2022. aastal oli selle kohustuste kirje ümberhindamisest tulenenud kasum 369 miljonit eurot, samal ajal kui 2021  aastal oli EKP ümberhindluskahjum 799 miljonit eurot (vt lisa kirje 15 „Ümberhindluskontod”).

Määratud väljamaksega kohustustes, pensionisüsteemi varades ja ümberhindamistes tehtud muudatused
Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus muutus järgmiselt:

Määratud väljamaksega kohustuse ümberhindlusest saadud 1441 miljoni euro suurune kogukasum 2022. aastal tulenes peamiselt kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutatud diskontomäära tõusust 1,3%-lt 2021. aastal 3,9%-le 2022. aastal.

Töötajate pensionisüsteemi määratud väljamakse samba varade õiglane väärtus muutus järgmiselt:

2022. aastal pensionisüsteemi varade ümberhindamisest tulenenud kahjum näitab, et fondiosakute tegelik tootlus oli väiksem kui eeldatud intressitulu pensionisüsteemi varadelt (mis põhines 1,3% diskontomäära eeldusel).

Ümberhindamistes tehtud muutused olid järgmised:

Tulude ja kulude aruanne
Tulude ja kulude aruandes on kajastatud järgmised summad:

Muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitiste ümberhindamisest saadud kasum suurenes 2022. aastal 45 miljoni euroni (2021. aastal 9 miljonit eurot). See oli valdavalt tingitud sellest, et 2022. aasta lõpus toimunud kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutati kõrgemat diskontomäära.

Peamised eeldused
Käesolevas lisas nimetatud hinnangute koostamisel on sõltumatud kindlustusmatemaatikud kasutanud eeldusi, mille juhatus on raamatupidamisarvestuse ja andmete avaldamise eesmärgil heaks kiitnud. Järgnevalt on esitatud peamised eeldused, mida kasutati töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud kohustuse arvutamisel.

14 Eraldised

Kirje hõlmab peamiselt finantsriskide katteks ette nähtud eraldist. Seda kasutatakse finantsriskidest tuleneva kahjumi katmiseks määral, mida EKP nõukogu peab vajalikuks. Eraldise suurust ja jätkuvat vajadust kontrollitakse igal aastal eespool nimetatud riskidele EKP poolt antud hinnangu alusel, võttes arvesse mitmeid tegureid. Eraldis koos kõigi üldreservfondis hoitavate summadega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis.

Asjaomasel aastal vabastati finantsriskidest tulenenud kahjumi katteks eraldisest 1627 miljonit eurot, mis viis EKP majandusaasta finantstulemuse nulli. Kahjum tulenes peamiselt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära tõusust, mille tõttu tekkis EKP TARGET2 netokohustuselt märkimisväärne intressikulu (vt lisa kirje 23.4 „Muu intressitulu ja muu intressikulu”). Samal ajal tõi euro ja USA dollari tulususe kasv kaasa omavahendite portfellis ja USA dollari portfellis hoitavate väärtpaberite allahindluse ning USA dollarites nomineeritud väärtpaberite müügikahjumi (vt teema „Tulude kajastamine” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3, lisa kirje 25 „Finantsvarade ja -positsioonide allahindlus” ja kirje 24 „Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest”). Finantsriskide katteks ettenähtud eraldisest tehtud vabastuse tulemusel vähenes selle maht 2022. aasta 31. detsembri seisuga 6566 miljoni euroni.

Kirje hõlmas ka halduseraldisi 69 miljoni euro väärtuses (2021. aastal 74 miljonit eurot).

15 Ümberhindluskontod

See kirje hõlmab peamiselt varade, kohustuste ja bilansiväliste instrumentidega seotud realiseerimata kasumist tulenevaid ümberhindlusreserve (vt teemad „Tulude kajastamine”, „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused”, „Väärtpaberid” ning „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). Kirje hõlmab ka EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega (vt teema „EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 13.3 „Mitmesugused muud kohustused”).

Ümberhindluskontode mahu suurenemine tuleneb peamiselt USA dollari kallinemisest euro suhtes ja kulla turuhinna tõusust eurodes 2022. aastal.

Aasta lõpu ümberhindlusel kasutatud vahetuskursid olid järgmised:

16 Kapital ja reservid

16.1 Kapital

EKP märgitud kapitali maht on 10 825 miljonit eurot.

Pärast Inglise keskpanga EKPSist lahkumist 31. jaanuaril 2020 püsis EKP märgitud kapitali maht muutumatuna ning Inglise keskpanga osa EKP märgitud kapitalis jagati ümber euroala ja ülejäänud euroalaväliste riikide keskpankade vahel. Ühtlasi otsustas EKP nõukogu, et euroala riikide keskpangad tasuvad täielikult oma suurenenud osa EKP kapitalis kahe aastamaksena 2021. ja 2022. aastal (kummalgi aastal 610 miljonit eurot). Euroala keskpankade poolt 28. detsembril 2022 tehtud teise osamakse tulemusel suurenes EKP sissemakstud kapital 8880 miljoni euroni (vt tabel).

Euroalavälised liikmesriigid peavad tasuma 3,75% oma osast märgitud kapitalis EKP tegevuskulude katteks. Alates 1. jaanuarist 2020 on see summa olnud kokku 76 miljonit eurot. Euroalaväliste riikide keskpankadel ei ole õigust saada osa EKP jaotatavast kasumist ja nad ei ole kohustatud katma EKP võimalikku kahjumit.

2.5 Bilansivälised instrumendid

17 Väärtpaberilaenuandmise programmid

EKP on omavahendite haldamisega seoses sõlminud väärtpaberilaenuandmise programmi käsitleva kokkuleppe, mille kohaselt spetsialiseerunud asutus teeb EKP nimel väärtpaberilaenutehinguid.

Peale selle on EKP kooskõlas EKP nõukogu otsustega teinud laenuandmise eesmärgil kättesaadavaks enda omanduses olevad väärtpaberid, mis on ostetud kaetud võlakirjade esimese, teise ja kolmanda ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames; samuti väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberid, mis on kõlblikud ka avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames.^[45]

Väärtpaberilaenutehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel, välja arvatud juhul, kui neis tehingutes kasutatakse sularahatagatisi, mis jäävad sama aasta lõpu seisuga investeerimata.^[46] 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli selliseid lõpetamata väärtpaberilaenutehinguid 11 569 miljoni euro väärtuses (2021. aastal 16 156 miljonit eurot). Sellest summast 6637 miljonit eurot (2021. aastal 11 821 miljonit eurot) oli seotud rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite laenudega.

18 Intressimäära futuurid

Lõpetamata jäid järgmised välisvaluutatehingud (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

Neid tehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel.

19 Väärtpaberite forvardtehingud

2022. aasta 31. detsembri seisuga ei olnud selles kirjes saldosid, kuid 2021. aasta lõpu seisuga oli lõpetamata väärtpaberite forvardtehingute maht 382 miljonit eurot (aasta lõpu vahetuskursside järgi). Neid tehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel.

20 Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid

Välisvaluutareservide haldamine
Valuutavahetustehinguid ja valuutaforvardeid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel. Aasta lõpu seisuga olid täitmata järgmised kõnealuste tehingutega seotud nõuded ja kohustused (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

Likviidsust lisavad vahetustehingute kokkulepped
EKP kuulub keskpankade vahetustehinguliinide võrgustikku ning tal on sõlmitud vastastikused vahetustehingute kokkulepped Kanada keskpanga, Inglise keskpanga, Jaapani keskpanga, USA Föderaalreservi Süsteemi, Šveitsi keskpanga ja Hiina keskpangaga. Need kokkulepped võimaldavad pakkuda i) euroala pankadele likviidsust eespool nimetatud keskpankade vastavates vääringutes või ii) kõnealuste keskpankade jurisdiktsioonis tegutsevatele finantsasutustele likviidsust eurodes. Vahetustehingute kokkulepped on sõlmitud ka Taani keskpanga, Poola keskpanga ja Rootsi keskpangaga eurodes likviidsuse pakkumiseks nende keskpankade jurisdiktsioonis tegutsevatele finantsasutustele. Kokkulepete eesmärk on täita potentsiaalset likviidsusvajadust võimalike turuhäirete ennetamiseks ning minimeerida seeläbi ohtu, et ebasoodne mõju kandub euroala finantsturgudele ja majandusse.^[47]

USA dollarites nomineeritud nõuded ja kohustused, mille lõpptähtaeg on 2023. aastal, tekkisid seoses USA dollarites likviidsuse pakkumisega eurosüsteemi vastaspooltele (vt lisa kirje 11 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”).

21 Laenutehingute haldamine

EKP jätkas 2022. aastal laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamist ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja Kreeka krediidikorralduse lepingu raames ning samuti maksete haldamist seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ühe laenuga.

Peale selle andis Euroopa Liit (EL) 2022. aastal COVID-19 pandeemiaga seoses liikmesriikidele jätkuvalt laene ka tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) kaudu. Samuti jätkas EL 2022. aastal liikmesriikidele tagastamatu rahalise toetuse ja laenutoetuste andmist taasterahastu „NextGenerationEU”(NGEU) raames, mis loodi selleks, et toetada ELi majanduse elavdamist ning hõlbustada samal ajal liidu majanduse rohe- ja digipööret. Nagu ka möödunud aastal, toetas EKP Euroopa Komisjoni mõlema eespool nimetatud instrumendiga seotud operatsioonide haldamisel.

2022. aastal töötles EKP kõigi asjaomaste operatsioonidega seotud makseid.

22 Pooleliolevate kohtuasjadega seotud tingimuslikud kohustused

EKP vastu on algatatud kohtuasjad seoses tema järelevalveülesannete täitmisega Banca Carige S.p.A. (Banca Carige) üle. Ühes neist kohtuasjadest nõuavad Banca Carige aktsionärid EKP-lt rahalist hüvitist kahju eest, mis väidetavalt tekitati EKP mitmesuguste toimingutega. Need puudutasid tema järelevalveülesannete täitmist Banca Carige üle ning seisnesid nii väidetavas tegevusetuses kui ka kahju tekitamises. Selle juhtumi üle otsustamisel võetakse muu hulgas arvesse teiste seonduvate juhtumite lõpptulemusi. Ühes neist leidis Euroopa Liidu Üldkohus oma 2022. aasta 12. oktoobri otsuses, et EKP otsusel määrata Banca Carige jaoks ajutine haldur ei olnud Itaalia õiguses asjakohast õiguslikku alust. Sellest tulenevalt tühistas Üldkohus EKP otsuse Banca Carige ajutise halduri kohta ja panga ajutise haldamise perioodi esimese pikenduse 2019. aastal. EKP kaebas Üldkohtu otsuse edasi Euroopa Liidu Kohtusse, kes võib selle otsuse veel tühistada. EKP on teinud veel kaks otsust ajutise haldamise pikendamise kohta. Need on praegu vaidlustatud tühistamishagi raames, mis on veel menetluses.

2.6 Tulude ja kulude aruande lisa

23 Puhas intressitulu

23.1 Intressitulu välisvaluutareservidelt

Kirje hõlmab EKP välisvaluutareservidega seotud intressitulu, millest on maha arvatud intressikulu.

Netointressitulu/-kulu instrumentide lõikes:

Netointressitulu/-kulu välisvääringute lõikes:

23.2 Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis

See kirje kajastab intressitulu, mis on seotud EKP osaga (8%) emiteeritud europangatähtede koguväärtusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 6.1 „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”). 2022. aastal oli intressitulu 736 miljonit eurot (2021. aastal oli intressitulu null). See tulenes asjaolust, et alates 27. juulist 2022 on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär olnud üle 0%. 2021. aastal oli see kogu aasta jooksul 0%.

23.3 Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress

Selles kirjes esitatakse euroala riikide keskpankadele makstud intress välisvaluutareservidelt, mille nad on EKP-le üle kandnud (vt lisa kirje 12.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”). 2022. aastal oli intressikulu 201 miljonit eurot (2021. aastal oli intressikulu null). See tulenes asjaolust, et alates 27. juulist 2022 on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär olnud üle 0%. 2021. aastal oli see kogu aasta jooksul 0%.

23.4 Muu intressitulu ja muu intressikulu

Muud intressitulud ja -kulud olid järgmised:

24 Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest

Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest oli järgmine:

Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjum hõlmab väärtpaberite ja intressimäära futuuride hinnavahest saadud realiseeritud kasumit ja kahjumit. Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjum 2022. aastal oli peamiselt tingitud USA dollarites nomineeritud väärtpaberite hinnavahest pärast USA dollarites nomineeritud väärtpaberite tulususe tõusu. Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjumit korvas osaliselt kursivahest saadud realiseeritud kasum, mis tulenes peamiselt USA dollarites nomineeritud väärtpaberite allahindlusest aasta lõpus.

Realiseeritud kasum ja kahjum finantsoperatsioonidest vääringute ja kvartalite lõikes:

25 Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused olid järgmised:

Valdava osa USA dollari portfellis ja omavahendite portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtus 2022. aasta lõpus langes, samal ajal kui nende turutootlus suurenes. See tõi kõnealuse aasta lõpu seisuga kaasa hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumi.

26 Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu

2022. aastal koosnes selles kirjes kajastatud tulu peamiselt järelevalvetasudest. Kulud on valdavalt seotud hoiutasudega.

Järelevalveülesannetega seotud tulud ja kulud
Pangandusjärelevalvega seotud tulu koosneb peamiselt järelevalvetasudest saadud tulust. Järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katmiseks on EKP kehtestanud järelevalve alla kuuluvatele üksustele iga-aastase järelevalvetasu. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude põhjal oli järelevalvetasudega seotud tulu 2022. aastal 594 miljonit eurot (2021. aastal 578 miljonit eurot).

Järelevalvetasude suuruse kindlaksmääramiseks kohandatakse tegelikke aastakulusid, et võtta arvesse konkreetsetele pankadele eelnenud tasuperioodidel tagasi makstud või neilt saada olevaid summasid ning muid kohandusi, sealhulgas viiviseid hilinenud maksete eest.^[48] Võttes arvesse kohandust, mis vastab hilinenud maksetelt saadud intressidele ja eelmiste tasuperioodide eest konkreetsetele pankadele makstud netohüvitistele, on järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt 2022. aasta tasuperioodi eest nõutavate iga-aastaste järelevalvetasude summa peaaegu vastavuses tegelike aastakuludega (594 miljonit eurot^[49]; vt lisa kirje 7.4 „Viitlaekumised ja ettemakstud kulud”). Järelevalvetasud kogutakse pankadelt 2023. aasta teises kvartalis.^[50]

Peale selle on EKP-l õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi usaldatavusnõudeid käsitlevatest kehtivatest ELi pangandusõiguse sätetest (sh EKP järelevalveotsused) tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Neist laekuvat tulu ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel, samuti ei võeta arvesse halduskaristuste hüvitamist juhul, kui varasemaid sanktsioone käsitlevaid otsuseid muudetakse või need tühistatakse. Selle asemel kajastatakse seonduvad summad EKP tulude ja kulude aruandes. 2022. aastal laekus järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud halduskaristustest 12 miljonit eurot (2021. aastal 1 miljon eurot).

Seega oli EKP järelevalveülesannetega seonduv tulu järgmine:

Pangandusjärelevalvega seotud kulud tulenevad oluliste üksuste otsesest järelevalvest, vähem oluliste üksuste järelevalve kontrollimisest ning horisontaalsetest ülesannetest ja eriteenustest. Need hõlmavad EKP järelevalvefunktsiooniga seotud otseseid kulusid. Samuti on hõlmatud kulud, mis on seotud EKP järelevalveülesannete täitmiseks vajalike tugistruktuuridega (sh tööruumid ja vahendid, personalijuhtimine, IT-teenused, õigusteenused, audit ja haldusteenused, avalikud suhted ja tõlketeenused ning muu tegevus).

2022. aastal olid EKP järelevalveülesannetega seotud ja iga-aastastest järelevalvetasudest kaetud tegelikud kogukulud 594 miljonit eurot (2021. aastal 578 miljonit eurot). Kulude üldine kasv oli seotud pangandusjärelevalve jätkuva järkjärgulise naasmisega tavapärasele tegevustasemele pärast pandeemiaolukorra lõppu ning pangandusjärelevalve IT-süsteemide pideva arendamise ja täiustamisega.

27 Tulu aktsiatelt ja osalustest

Selles kirjes esitatakse EKP-le kuuluvatelt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga aktsiatelt saadud dividendid (vt lisa kirje 7.2 „Muu finantsvara”). 2022. aastal oli dividendide suurus 1 miljon eurot (2021. aastal 2 miljonit eurot).

28 Muu tulu

2022. aasta jooksul saadi 61 miljonit eurot (2021. aastal 56 miljonit eurot) muud tulu peamiselt maksetest, mida euroala riikide keskpangad tegid EKP-le eurosüsteemi ühisprojektidega seotud kulude katmiseks.

29 Personalikulu

Personalikulud olid järgmised:

Töötajate keskmine arv täistööajale taandatuna^[51] oli 4136 (2021. aastal 4038), sh 373 juhtival kohal töötavat isikut (2021. aastal 362).

Hoolimata palkade ja hüvitiste tõusust EKP töötajate keskmise arvu suurenemise tõttu vähenesid 2022. aastal üldised personalikulud. See oli peamiselt tingitud muude pikaajaliste hüvitustega seotud kindlustusmatemaatilisest kasumist, mis tulenes sellest, et 2022. aasta lõpus toimunud kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutati kõrgemat diskontomäära (vt lisa kirje 13.3 „Mitmesugused muud kohustused”).

EKP juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstavad tasud
EKP juhatuse liikmetele ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmetele makstakse põhipalka ja elamiskulude hüvitist. EKP presidendile on elamiskulude hüvitise asemel ette nähtud ametlik residents. EKP juhatuse liikmetele ja järelevalvenõukogu esimehele makstakse ka esindustasu. Kooskõlas Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimustega võib juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetel olenevalt isiklikest asjaoludest olla õigus saada majapidamis-, lapse- ja õppetoetust ning muid toetusi. Palkadelt makstakse tulumaksu Euroopa Liidu eelarvesse ja nendest arvatakse maha pensionimaksed ning maksed ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks. Muid tasusid ei maksustata ega võeta arvesse pensionide määramisel.

Juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete (v.a riiklike järelevalveasutuste esindajad) põhipalgad 2022. aastal olid järgmised:^[52]

Juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstud lisatasud ning EKP poolt nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks tehtud maksed ulatusid 1 110 618 euroni (2021. aastal 1 097 128 eurot).

Juhatuse ja järelevalvenõukogu endistele liikmetele võidakse pärast nende ametiaja lõppu maksta piiratud üleminekuaja jooksul ettenähtud tasusid. 2022. aastal ulatusid need tasud, seonduvad toetused ning EKP maksed juhatuse ja järelevalvenõukogu endiste liikmete ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks kokku 742 892 euroni (2021. aastal 977 547 eurot). Maksete vähenemine oli tingitud sellest, et 2022. aastal said neid väiksem arv endiseid juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmeid. Samal ajal kahanes nendele endistele liikmetele tehtavate maksete suurus, kellel oli endiselt õigus neid saada, kuna nende üleminekuperiood hakkas lõpule jõudma.

Juhatuse endiste liikmete või nende ülalpeetavate pensionidega seotud maksed (sh töösuhtejärgsed tasud) ning maksed nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks moodustasid kokku 1 095 737 eurot (2021. aastal 4 047 008 eurot).^[53] 2021. aastal hõlmas see endise juhatuse liikme pensionilejäämisest tulenenud kindlasummalist makset seoses tulevaste pensionimaksetega.

30 Halduskulu

Halduskulud olid järgmised:

Halduskulude üldine kasv 2022. aastal tulenes mitmest tasakaalustavast tegurist. Tegevuse jätkuv järkjärguline naasmine tavapärasele tasemele pärast pandeemiat ning uued ja tõhustatud IT-teenused pangandusjärelevalves tõid 2022. aastal kaasa suuremad kulud. Mõningal määral korvas nende kulude kasvu peamiselt IT-projektidega seotud väliskonsultatsioonide kulude vähenemine. 2022. aastal olid väiksemad ka rendi-, hooldus- ja kommunaalkulud, arvestades et 2021. aastal tuli tasuda peahoone taristu ehitusetapis kõrvaldamata jäänud puuduste likvideerimisega seotud ühekordsed kulud, mis suurendasid asjaomase kategooria kulusid kõnealusel aastal.

31 Pangatähtede tootmisteenused

2022. aastal olid selle kirje kulud 9 miljonit eurot (2021. aastal 13 miljonit eurot). Need on valdavalt seotud europangatähtede piiriülese transpordi kuludega, mis tekkisid pangatähtede vedamisel trükikodade ja keskpankade vahel (uute pangatähtede tarned) ning riikide keskpankade vahel (ühe keskpanga puuduvate varude täiendamiseks teise keskpanga varude ülejäägist). Need kulud kannab EKP.

32 Muu kulu

2021. aastal hõlmas see kirje 5 miljoni euro ulatuses halduskaristuste hüvitamist, mille EKP oli 2018. aastal määranud ühe pangagrupi kolmele järelevalve alla kuuluvale üksusele ning millega seotud otsused Üldkohus osaliselt tühistas (vt lisa kirje 26 „Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/kulu”). 2022. aastal selles kirjes kulusid ei kajastatud.

2.7 Bilansipäevajärgsed sündmused

33 Horvaatia ühinemine euroalaga

Nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsuse (EL) 2022/1211 kohaselt, mis tehti kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikega 2, võttis Horvaatia 1. jaanuaril 2023 kasutusele ühisraha euro. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 48.1 ja EKP nõukogu poolt 30. detsembril 2022 vastu võetud õigusaktidega tasus Horvaatia keskpank 2023. aasta 1. jaanuari seisuga 69 miljonit eurot ehk oma järelejäänud osa EKP kapitalist. Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.1 koostoimes artikliga 30.1 kandis Horvaatia keskpank alates 2023. aasta 1. jaanuarist EKP-le üle välisvaluutareservi kokku 640 miljoni euro väärtuses. See välisvaluutareserv koosnes 85% ulatuses sularahast USA dollarites ja 15% ulatuses kullast.

Sissemakstud kapitali ja välisvaluutareservidega seotud kohustusi Horvaatia keskpanga ees kajastatakse ülekantud summade väärtuses. Viimast käsitletakse samaväärselt kohustustega teiste euroala riikide keskpankade ees (vt lisa kirje 12.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”).

2.8 Finantsaruanded aastatel 2018–2022

2.8.1 Bilanss

2.8.2 Tulude ja kulude aruanne

3 Sõltumatu audiitori järeldusotsus

Euroopa Keskpanga presidendile ja nõukogule
Frankfurt Maini ääres

Audiitori järeldusotsus EKP 2022. aasta finantsaruande kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud Euroopa Keskpanga (EKP) finantsaruande 2022. aasta 31. detsembril lõppenud aasta kohta. Finantsaruanne on EKP raamatupidamise aastaaruande osa ning selle moodustavad bilansiaruanne, tulude ja kulude aruanne, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõte ja muud selgitavad märkused.

Oleme seisukohal, et käesolev finantsaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt EKP finantsolukorda seisuga 31. detsember 2022 ja sellel kuupäeval lõppenud aruandeaasta finantstegevuse tulemust kooskõlas EKP nõukogu kehtestatud arvestuspõhimõtetega, mis on sätestatud EKP 3. novembri 2016. aasta otsuses (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; koos muudatustega), mis põhineb EKP 3. novembri 2016. aasta suunisel (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; koos muudatustega).

Arvamuse alus

Käesolev audit on tehtud kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Meie kohustusi, mis tulenevad nendest standarditest, kirjeldatakse käesoleva järeldusotsuse osas „Audiitori kohustused seoses finantsaruande auditiga”. Me tegutseme EKPst sõltumatult ja kooskõlas Saksamaal kehtivate auditi puhul asjassepuutuvate eetikanõuetega, mis vastavad rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksile (IESBA koodeks). Oleme täitnud enda muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Usume, et meie hangitud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu teave

EKP raamatupidamise aastaaruandes sisalduva muu teabe eest vastutab EKP juhatus. Muu teave hõlmab kogu EKP raamatupidamise aastaaruandes esitatud teavet, kuid mitte EKP finantsaruannet ega audiitori järeldusotsust.

Meie arvamus finantsaruande kohta ei hõlma muud teavet, samuti ei tee me selle kohta mingeid järeldusi.

Seoses finantsaruande auditiga on meie kohus tutvuda muu teabega ja kaaluda, kas muu teave on olulises osas vastuolus finantsaruandega või auditi käigus saadud teadmistega või seda on muul viisil oluliselt väärkajastatud.

EKP juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses finantsaruandega

Käesoleva finantsaruande ettevalmistamise ja õiglase esitamise eest vastutab EKP juhatus kooskõlas nõukogu kehtestatud põhimõtetega, mis on sätestatud EKP 3. novembri 2016. aasta otsuses (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; koos muudatustega), mis põhineb EKP 3. novembri 2016. aasta suunisel (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; koos muudatustega). Ühtlasi vastutab juhatus sisekontrollide eest, mida ta peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta finantsaruannete koostamist.

Finantsaruande koostamisel lähtub EKP juhatus tegevuse jätkuvuse põhimõttest ja hindab EKP suutlikkust tegevust jätkata, avalikustades vajaduse korral sellega seotud küsimused.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad EKP finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses finantsaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas finantsaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja välja anda audiitori järeldusotsus, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et võimalikud olulised väärkajastamised rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaselt läbi viidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad finantsaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohase auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi kavandamise ja läbiviimise käigus. Me teeme ka järgmist:

• Teeme kindlaks ja hindame finantsaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditimenetlused vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist.
• Omandame arusaamise auditi puhul asjakohasest sisekontrollist, et sellest lähtuvalt kavandada sobivad auditimenetlused, kuid mitte avaldada arvamust EKP sisekontrolli tulemuslikkuse kohta.
• Hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud teabe põhjendatust.
• Teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse aluspõhimõtte kasutamise asjakohasuse kohta, ning saadud auditi tõendusmaterjali põhjal ka selle kohta, kas sündmuste või tingimuste suhtes esineb olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust EKP suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui jõuame järeldusele, et oluline ebakindlus eksisteerib, oleme kohustatud juhtima audiitori järeldusotsuses tähelepanu teabele, mis on finantsaruandes selle kohta avalikustatud, või kui avalikustatud teave on ebapiisav, siis muutma oma arvamust. Meie järeldused põhinevad audiitori järeldusotsuse kuupäevani saadud tõendusmaterjalil.
• Hindame finantsaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud teavet, ning seda, kas finantsaruandes esitatakse aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Meie kohus on vahetada nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, teavet muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete audititähelepanekute kohta, sealhulgas sisekontrolli mis tahes märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme auditi käigus tuvastanud.

Frankfurt Maini ääres, 14. veebruar 2023

Baker Tilly GmbH & Co. KG
Wirtschaftsprüfungsgesellschaft
(Düsseldorf)

4 Selgitus kasumi ja kahjumi jaotamise kohta

Käesolev selgitus ei ole EKP 2022. aasta finantsaruande osa.

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 kantakse EKP puhaskasum üle järgmiselt:

1. summa, mille määrab EKP nõukogu ja mis ei või ületada 20% puhaskasumist, kantakse üle üldreservfondi piiranguga, et see ei ole suurem kui 100% kapitalist;
2. ülejäänud puhaskasum jaotatakse EKP osanike vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega.^[54]

Kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt proportsionaalselt nende summadega ja nende summade piires, mis on jaotatud riikide keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.5.^[55]

EKP 2022. aasta finantstulemus oli null. Seetõttu kasumi jaotamist ei toimunud.