EKP 2020. aasta finantsaruanne

18. veebruar 2021

• EKP kasum oli 2020. aastal 1,6 miljardit eurot (2019. aastal 2,4 miljardit eurot) ja see jaotatakse tervikuna riikide keskpankade vahel.
• Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu oli 1,3 miljardit eurot (2019. aastal 1,4 miljardit eurot).
• EKP bilansi maht suurenes 569 miljardi euroni (2019. aastal 457 miljardit eurot).

Euroopa Keskpanga (EKP) 2020. aasta auditeeritud finantsaruande kohaselt oli 2020. aasta kasum 1643 miljonit eurot (2019. aastal 2366 miljonit eurot). 722 miljoni euro suurune kasumi vähenemine võrreldes 2019. aastaga oli peamiselt tingitud välisvaluutareservidelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt teenitud intressitulu kahanemisest. EKP nõukogu otsusega kanti 48 miljonit eurot ka finantsriskide katteks ettenähtud eraldisse, mis vähendas EKP kasumit samaväärse summa võrra.

2020. aasta puhas intressitulu oli 2017 miljonit eurot (2019. aastal 2686 miljonit eurot). Välisvaluutareservidelt teenitud puhas intressitulu vähenes 474 miljoni euroni (2019. aastal 1052 miljonit eurot) seoses USA dollari portfellilt saadud väiksema intressituluga. Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberitega seotud puhas intressitulu alanes 1337 miljoni euroni (2019. aastal 1447 miljonit eurot). Peamiselt oli see tingitud väärtpaberituruprogrammi raames teenitud intressitulu vähenemisest väärtpaberite lunastamise tulemusel.

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest kasvas 342 miljoni euroni (2019. aastal 197 miljonit eurot). See oli valdavalt tingitud USA dollarites nomineeritud väärtpaberite müügiga seoses hinnavahest tulenenud puhaskasumi kasvust, kuna nende väärtpaberite turuväärtust mõjutas positiivselt USA dollarites nomineeritud võlakirjade tulususe langus 2020. aastal.

Allahindlused moodustasid 26 miljonit eurot (2019. aastal 20 miljonit eurot). Peamiselt olid selle põhjuseks USA dollari portfellis hoitavate väärtpaberite hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjum ning kursivahest tulenenud realiseerimata kahjum seoses Hiina jüaanides nomineeritud varadega.

EKP rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul kontrollitakse nende väärtuse langust. Väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse. Tehtud kontrollide tulemused näitavad, et neis portfellides väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei tuvastatud.

Personalikulud suurenesid 646 miljoni euroni (2019. aastal 566 miljonit eurot). Selle tingisid (valdavalt pangandusjärelevalve valdkonna) töötajate keskmise arvu tõus 2020. aastal ning 2020. aasta lõpus toimunud kindlustusmatemaatilisest hindamisest tulenenud suuremad kulud seoses töösuhtejärgsete hüvitistega. Muud halduskulud alanesid 553 miljoni euroni (2019. aastal 590 miljonit eurot). Selle peamiseks põhjuseks oli väliskonsultantide tugiteenuste kasutamisega ja tööreisidega seotud kulude vähenemine.

Järelevalvetasudega seotud tulu, mida saadi EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katteks kehtestatud järelevalvetasudest, oli 535 miljonit eurot (2019. aastal 537 miljonit eurot). Tulu mõningane kahanemine 2020. aastal oli tingitud järelevalveülesannetega seotud halduskulude langusest, mis kaalus täiel määral üles personalikulude kasvu seoses pangandusjärelevalve töötajate keskmise arvu tõusuga.

EKP kasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 29. jaanuaril 2021 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 1260 miljonit eurot. Eilsel istungil otsustas EKP nõukogu jaotada ülejäänud 383 miljoni euro suuruse kasumi euroala riikide keskpankade vahel 19. veebruaril 2021.

EKP bilansi kogumaht suurenes 112 miljardi euro võrra 569 miljardi euroni (2019. aastal 457 miljardit eurot). Kasv oli valdavalt seotud väärtpaberiostudega EKP varaostukava ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames.

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht (mis hõlmab euroala riikide keskpankade ja EKP varasid ja kohustusi kolmandate osapoolte suhtes) oli 2020. aasta lõpu seisuga 6979 miljardit eurot (2019. aastal 4671 miljardit eurot). Bilansimahu suurenemine võrreldes möödunud aastaga tulenes peamiselt eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide kasvust seoses suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeriaga (TLTRO-III) ning väärtpaberiostudest EKP varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames.

Eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite maht kasvas 1063 miljardi euro võrra 3695 miljardi euroni (2019. aastal 2632 miljardit eurot). Varaostukava varad kasvasid 330 miljardi euro võrra 2909 miljardi euroni ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehti oste 754 miljardi euro väärtuses.

Meediakanalite küsimustele vastab William Lelieveldt (tel: +49 69 1344 7316).

Märkused.

• Ümardamise tõttu ei pruugi esitatud summad ühtida kogusummaga.
• Lisateavet EKP ja eurosüsteemi finantsarvestuse ja -aruandluse põhimõtete ning EKP raamatupidamise aastaaruande kohta saab EKP 3. novembri 2016. aasta otsusest (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; ELT L 347, 20.12.2016, lk 1) ja Euroopa Keskpanga 3. novembri 2016. aasta suunisest (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; ELT L 347, 20.12.2016, lk 37) ning EKP veebilehelt.
• Ülevaade eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite jagunemisest emiteerivate riikide kaupa on avaldatud EKP veebilehe ingliskeelses rubriigis Asset purchase programmes.