European Central Bank - eurosystem
European Central Bank - eurosystem
Search
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
PRESSITEADE

Euroopa Keskpanga 31. detsembril 2005 lõppenud aasta finantsaruanne

16. märts 2006

Täna kiitis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu heaks EKP 31. detsembril 2005 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.

2005. aastal oli EKP kasum 992 miljonit eurot. Sama suur summa paigutati eraldisse valuutakursi-, intressimäära- ja kullahinnariskide katteks, mille tulemusel jäi EKP puhaskasum nulli. Seda eraldist kasutatakse riskidest tulenevate kahjude, eelkõige ümberhindluskontodega katmata hindamiskahjude katmiseks. Eraldise suurus vaadatakse läbi igal aastal.

2004. aastal oli EKP puhaskahjum 1636 miljonit eurot. Kahjumi peamiseks põhjuseks oli euro kallinemine USA dollari ja Jaapani jeeni suhtes. 2005. aastal euro väärtus nende vääringute suhtes nõrgenes.

EKP korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi investeeringutelt, 4,1 miljardi euro ulatuses sissemakstud kapital ja intressitulu EKPle kuuluvalt 8%lt ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest. Intressitulu suurenes 2005. aastal USA dollarites nomineeritud varadelt saadud kõrgemate intressimäärade tõttu.

EKP puhas intressitulu kõigist allikatest oli 2005. aastal 1270 miljonit eurot, võrreldes 690 miljoni euroga 2004. aastal. Kui ringluses olevatelt pangatähtedelt teenitud 868 miljonit eurot välja arvata, oli puhas intressitulu 402 miljonit eurot, võrreldes 43 miljoni euro suuruse puhta intressikuluga 2004. aastal. EKP maksis riikide keskpankadele 710 miljonit eurot EKPle üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuete katteks.

EKP halduskulud personalile, ruumide rendile, ekspertide töötasudele ning muudele kaupadele ja teenustele moodustasid 316 miljonit eurot (340 miljonit 2004. aastal). Personalikulude vähenemise tingis peamiselt muutus EKP pensionisüsteemi ja muude pensionihüvitistega seotud kindlustusmatemaatilise puhaskasumi ja puhaskahjumi arvestuspõhimõtetes. Selle vähenemise tasakaalustas osaliselt töötajate arvu suurenemise mõju palkade kogusummale. 2005. aasta lõpus töötas EKPs 1351 inimest (kaasa arvatud 131 inimest juhtivatel kohtadel), aasta varem oli töötajate arv 1309. Peamiselt konsultatsioonitasude ja ekspertide töötasude vähenemise tagajärjel kahanesid ka muud halduskulud. Põhivara amortisatsioonikulu oli 32 miljonit eurot.

31. detsembril 2005 lõppenud aasta finantsaruanne ja tegevusaruanne avaldatakse EKP aastaaruandes 25. aprillil 2006.

Lisaselgitused

  1. EKP arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.[1] Nende aluseks on üldjoontes rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Enamiku eurosüsteemi keskpankade laialdasi välisvaluutariske silmas pidades pööratakse arvestuspõhimõtetes eelkõige tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamiseks ja selleks, et ära hoida ühe vara positsioonide realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele ning aastalõpu realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse kuluna. Liikmesriikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma tegevusest, mis kajastub eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes. Liikmesriikide keskpangad rakendavad finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
  2. EKPle ülekantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel said riikide keskpangad õiguse nõuda EKPlt välisvaluutareservide ülekandmise eest intressi ülekantud summa väärtuses. Nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt tuleb maksta intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta. 2005. aastal oli EKP intressikulu 710 miljonit eurot, välisvaluutareservidelt teenitud puhas intressitulu aga 889 miljonit eurot.
  3. Ringluses olevatelt euro pangatähtedelt EKP saadava tulu jaotus:

    EKP nõukogu võttis 2002. aastal vastu otsuse jaotada see tulu riikide keskpankadele vahejaotuse käigus iga kvartali lõpus.

    [2]

    Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul, kui EKP aasta puhaskasum on väiksem kui ringluses olevatelt euro pangatähtedelt saadud tulu. 2005. aastal ei jaotatud kogu tulu, sest EKP nõukogu otsustas teha ümberpaigutusi intressimäära-, valuutakursi- ja kullahinnariskide katteks. EKP lõppenud aasta hinnangulise finantstulemuse kohaselt otsustas nõukogu 2005. aasta detsembris:

    1. nõuda tagasi riikide keskpankadele kolme kvartaalse vahejaotuse käigus välja makstud 634 miljonit eurot;
    2. tühistada viimane kvartaalne jaotus summas 234 miljonit eurot.

  1. [1] Euroopa Keskpanga 5. detsembri 2002. aasta otsus Euroopa Keskpanga finantsaruannete kohta (EKP/2002/11), EÜT L 58, 3.3.2003, lk 38 (koos muudatustega).

  2. [2] Euroopa Keskpanga 21. novembri 2002. aasta otsus, mis käsitleb ringluses olevatelt euro pangatähtedelt Euroopa Keskpanga saadava tulu jaotamist osalevate riikide keskpankadele (EKP/2002/9), EÜT L 323, 28.11.2002, lk 49. See otsus tunnistati kehtetuks 18. novembril 2005 jõustunud otsusega EKP/2005/11, EÜT L 311, 26.11.2005, lk 41. Alates 2006. aastast toimub tulu jaotamine ainult aasta lõpus.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid